Uskumatu, kuidas see jõulukuu eelarvepostitus rahva keema ajas. Pooled muidugi pealkirjast edasi ei lugenud ja ainult kommenteerisid, seda nii blogis kui Facebookis, aga mul tekkis seal kommentaarides nii palju aspekte, et.. Miks neid ainult kommentaaridesse jätta.
Ma kulutan iga aasta jõulude ajal mingiii 200 kinkide peale. Inimesi on kokku 12 nende hulgas 3last. Lastele teen odavaid kingitusi, sest kõik täiskasvanud kingivad neile midagi. Kallimaid saavad peika ja vanemad. Kui sa nüüd üllatud, kuidas nii odavalt läbi saab, siis ma ei kingi kingi väärtust vaid mõtet. Ja ma ka ei osta kinke seepärast, et peab kinkima. Tean, mis mu perele meedib. Ema vaimustub isegi 2eurise max ilusa küünla üle. Sinu eelarved tunduvad tobedad ja priiskavad, isegi siis kui sa saaks 10k palka
Näita mulle näpuga, milline rida siin on priiskav. PS! Mulle meeldib, et sa pole isegi ühtki rida veel näinud, peale lõppsummade :D – aga juba ma priiskan?
Kui ma ostan Meelisele aastas ühe kingituse ja kulutan sellele 150€, siis see on priiskamine? Isegi kirjutad, et elukaaslane saab kallima kingi kui teised. Kui ma aastas ühel korral söön midagi muud kui sealiha ja kartul, siis see on priiskamine? Kui ma ostan lapsele üks kord aastas mänguasju, siis see on priiskamine?
Vabandust, aga 100€ päkapikukraami peale?
Kas ma ei tohi panna endale mingit eelarvet, et palju ma eeldan, et sellele kuluda võib? Hetke seisuga on kulunud 18€, mis ma selle lennuki peale raiskasin. Igasugune muu mant, Loodusväe batoonid, mahlad sain ma kingituseks nende sünnipäeval käies ehk anti mingi goodiebag, kus sees need olid ja ma panin need kappi ära, et hea päkapikutada. Lelunurk (uue nimega Taibutera) saatis meile kingituseks mõned värviraamatud, needki on päkapikutamise sahtlis.
Kui Meelis NaguUues külas käis, uus kaup tuli, käis vaatamas, kas midagi põnevat.. sai „kauba peale“ mõned Transformeri autod, jälle päkapikutamise sahtlisse.
YumEarth komme on mul samuti koostööpostitusest alles ja needki leidsid oma tee sahtlisse. Seega, hetke seisuga ongi kulunud 18€. Aga ma ei tea, võib-olla ma panen veel mõne lennuki sussi sisse või.. äkki kulub 100 euri, ma ei tea. See on ESIALGNE eelarve, mitte reaalsus, selle saab kokku lüüa ikka pärast pidustusi. Ehk siis reaalne kulu selgub jaanuaris.
Ma ei tea, aga ma ei kavatse kinkidele rohkem kui 150 euri kulutada, terve pere peale (2 last, mees, ema ja isa) Jõulud on rahu ja pere aeg. Mänguasju on nagunii koguaeg ülearu, tehnika vidinad jäägu jõuluajast välja.
Noh, ja mina seevastu ostan oma lapsele mänguasju peamiselt ainult jõuluks/sünnipäevaks. Aastaringselt ostan raamatuid ja arendavajd asju, aga konkreetselt mänguasjad on jõuluteema, päkapikud ja jõuluvana..
Inimesed ongi erinevad. Mul sellessuhtes on isegi hea meel, et jõulud ja sünnipäev nii lähestikku on, sest siis saab ühe konkreetse kingiralli aastas teha ja mingeid suva mänguasju meie majja niisama ei satu.
Jah, tänu blogile saadetakse neid aastaringselt, aga ma valin alati pigem midagi arendavat ja loovat kui suvalisi mänguasju. Neid saabki talvel, üks kord aastas ja siis lustigu.
Lisaks sordin ma paar korda aastas tema mänguasja kaste, viin lasteaeda, annan temast noorematele lastele, panen osad asjad eest ära keldrisse ja mingi hetk vahetan toasolevatega ja tal on iga kord ooo, see äge asi..
Nagu ma kunagi ütlesin, tal saab olema üks kastitäis mänguasju, okei, hetkel on neid kaks, sest ühes on legod, aga suures plaanis oleme me „eelarves“, sest üks kast on suvalist kraami. Lisaks muidugi meisterdamisasjad, raamatud, pusled, arendavad mängud ja kaardid.
Minu jaoks näiteks kõlab äärmiselt priiskavalt see: “No näiteks panin ma praegu kirja – dekoratsioonid ehk oktoobris Shi Shi outletist kokku ostetud ehted, mis läksid mingi 90€ ja siis käisime teine kord veel ja kulutasime jälle mingi 35€.” Iga aasta eksole. Asjade korduvalt kasutamine on midagi mõttetut sinu jaoks, okei (nt see paar postitust tagasi, et ei saa sama kleidiga mitu suve käia), aga need on päris suured summad ju.
Ma olen ShiShi ehteid ostnud… mingi seitse aastat kindlasti. Igal aastal natuke. Nad on kallid, aga ilusad, kvaliteetsed ja täpselt minu maitsele. Igal aastal läheb puu peale lihtsalt rohkem asju. Totaalne taaskasutus! Mul on mõned ehted alles mu emast ehk minu lapsepõlvest. Mõned isegi mu vanaemast. Mulle meeldib kui on palju ehteid ja külluslik puu, mitte kaks pirni ja neli kuuli ja hunnik karda. Väkk. Pole minu maitse lihtsalt.
Ma ei nimetaks seda ka priiskamiseks, et ma aastas korra oma varusid täiendan :)
Ainult et aru ma ei saa, miks jõuluprae hind peaks ühele perele tulema tunduvalt rohkem kui tavalise õhtusöögi hind? Ehk pere sööb tavaliselt liha (mis on tegelikult väga kallis!) ja asendavad selle verivorstiga? Milleks jõulutoidule eraldi eelarvet teha kui vaid oma pere mitte terve küla?
Naljakas suhtumine ikka inimestel. Nagu tavasöögile ei kuluks üldse raha? Nagu inimesed elaks detsembris a) ilma rahata b) nagu igal teisel kuul. Jah, kui kulusid eelmistesse kuudesse hajutada, siis tõesti ei teki detsembris mingit suuremat kulu, aga seda, et keegi detsembri nulleuroga üle elab, olles sealjuures täisealine, ma kahtlen.
Noh, aga kes tahab süüa jõulude ajal viieeurist verivorsti, kes tahab midagi muud süüa. Ma söön sealiha ja nö seapraadi aastas 20x, ma tahan jõuluõhtul midagi erilisemat. Jah, ilmselt teen ka mõne verivorsti, aga tahan teha parti. Ma ei söö seda iga päev ja korra aastas võib ju priisata. Mis ma siis nüüd tegema pean, et ma just jõulude ajal parditegemise valisin.
Ja meil on sõpradega koos jõulud, seega pole “ühe pere söök”, isegi kui oleks oma perega, siis meid kokku ikka 11 inimest, mis tuleks veel kallim – eelroad, pearoad, magus, joogid.. Jah, oleme kulusid jaganud, et kes teeb külma laua, kes sooja toidu, kes hoolitseb magusa eest, aga nii suure rahvahulgaga on see ikkagi kulu :)
Mulle meenub sellega mu lapsepõlv. Minu vanaema-vanaisa, kellega ma elasin, tegid alati jõuluõhtuks verivorsti ja kartulit, mõnel korral oli ka sülti. Nad olid sellised lihtsad inimesed. Lihtsate soovide ja vajadustega. Asi polnud rahas. Neil oleks olnud raha ka küülikut grillida, aga see polnud nende jaoks oluline.
Seevastu minu teise vanaema-vanaisa juures, kus me alati perega jõuluõhtul olime, olid eelroad, pearoad, magustoidud, kringlid, hapukapsas, sült, seapraad, ahjupardid.. Kõik oli hoopis teine klass. Rahvast oli palju, kinke oli palju. Sest lihtsalt olid teisest mastist inimesed. Ja mul on äärmiselt hea meel, et ma olen endaga kaasa võtnud selle, et pidu on pidu, mitte kaks kärbatanud vorsti.
Ma ei räägi siin hetkel sellest, kui inimestel pole raha. See on hoopis teine teema. Ma räägin praegu sellest, kuidas inimesed on üles kasvanud, millised mallid endaga kaasa saanud ja kuidas nad tähistavad ja kuidas nad on harjunud jne.
Näiteks, kui te tulete mulle külla, siis mul ei saa kunagi söök otsa, pigem saate te veel karbiga kaasa. Aga ka minu tutvusringkonnas on inimesi, kelle juures peol olles esiti ei julge süüa, et kas ikka teistele jagub, siis tuleb mingi mees, laob endal taldriku virnaga täis ja teistele ei jagugi, siis saavad kausid tühjaks ja tühjaks nad ka jäävad. See lihtsalt pole minu stiil, mina pole nii harjunud.
Mulle meeldib kookida sahtlipõhjast välja spetsiaalne serviis, spetsiaalsed kõrvarõngad, päkapikumütsid, luua see konkreetne, üks kord aastas õhtu.
Ma tahan seda nautida hea söögi ja parima glögiga. Jah, ei sobi kõige odavam Põltsamaa glögi. Tahan kallist Vana Tallinna glögi ja ma raatsin sel õhtul priisata, sest ma tahan, et mul oleks mõnus, hea, suurepärane, unustamatu, meelierutav, mõnusaid mälestusi täis õhtu.
Reaalselt kõigil pole võimalik uhket peolauda katta. Hea kui midagigi laual on.
Jah, ma tean, elus on inimesi kellel pole seda-teist-kolmandat-viiendat, Aafrikas lapsed nälgivad.. Kelle süü see on? Minu? Ma ei lähe selle teemaga edasi, sest muud siit ei tuleks kui mingi kiun.. Sest minu meelest on see konkreetselt inimeste oma valik, millised on nende võimalused! See, mida sa teed, palju sa teenid – see on sinu valik. Jaja, ma tean, on erandeid, aga suures plaanis oled sa ise oma õnne sepp. Sinu sissetulek sõltub sinust endast.
Ja ausaltöeldes, igaühe oma valik, kuidas ta jõule tähistab. Oleme ka meie Meelisega kahekesti olnud, väike seaprae poisi ahju pistnud ja maas istudes seda nautinud (esimeses üürikas polnud meil laudagi). Vahetanud kingitusi ja lihtsalt olnud. Nautinud teineteist. Nüüd kus meil on oma pere, oleme me valinud veeta selle sõpradega, kellel pole veel peret, aga kes on meie jaoks olulised ja kellega me suhtleme suhteliselt igapäevaselt.
Ma ei kritiseeri kedagi, kuidas nemad oma pidusid peavad, jah, mina pean teistmoodi ja pean teistest asjadest lugu, aga see ei tähenda, et mu käitumine oleks vale, priiskav, uhkustav.. Lihtsalt, meie teeme teistmoodi :)
Täpselt minu mõtted peo ja pidulikkuse teemal. Mulle on samuti ülioluline detailid, just see serviis sahtlist ja teemakohased salvrätikud ja laud peab olema kaetud külaluste tuleku ajaks, mind kohutavalt häirib kui peo alguses alles otsitakse nõusid ja lõpuks tõstetakse suva söök poepakendites lauale. Tooraine võib olla odavam, aga väljapanek võiks küll olla jõuluks pidulik.
Jaa.. laua katmine ja kingituste pakkimine on täiesti omaette teema veel :)
“minu meelest on see konkreetselt inimeste oma valik, millised on nende võimalused! See, mida sa teed, palju sa teenid – see on sinu valik. Jaja, ma tean, on erandeid, aga suures plaanis oled sa ise oma õnne sepp. Sinu sissetulek sõltub sinust endast.”
Siin ma vaidlen vastu. Olen kõrgharitud inimene, noor, aktiivne, vabatahtlik riigiasutuses, hakkaja. Olen otsinud tööd ~8 kuud nüüdseks ja kõik on ära öelnud selle pärast, et mul puudub piisav töökogemus. Jah, see kogemus on küll tähtis, kuid miks mul seda ei ole? No just sel põhjusel, et kõik ütlevad ei mulle.
Muidugi ka siinkohal võib vastu vaielda, et mine midagi muud õppima, et saada kindlasti töökoht tulevikus jnejne. Aga ma olen õppinud seda, mida tahan teha.
Hetkel ma olen töötanud üle 2 aasta sekretäri ametikohal ja üldiselt kõigega rahul, kuid tahan enda erialal töötada.
Kusjuures hetke töötasuga ei ole mul võimalik kellelegi jõulukinke osta ja ma ei põe selle pärast.
Ma tean, seda tunnet.. Meelis otsis samamoodi väga pikalt tööd. Läks aega, tegi lihttööd, nüüd on oma aja peremees, tal on mõned kliendid, kelle teenustest ta ära elab :) Ma usun, et küll ka sinu aeg tuleb, mil leiad oma unistuste töö ja on keegi, kes hindab sind, mitte töökogemust :)
Ja siis on teine äärmus, kus on liiga palju kogemusi ja ei saa seetõttu tööd. Reaalselt. Ning jõulukingid jäävadki sel aastal ostmata…
Oo, seegi on tuttav tunne sellest ajast kui Meelis tööd otsis. Lõpuks pani endale CVsse põhiharidus. Sai kohe tööle :D
Huvitav, mis eriala see on, et erialast tööd ei leia… Ok, kui see eriala on väga spetsiifiline ja töökohti tõesti loetud arv, siis see on juba eraldi teema…
Kogemusega on nii, et te võite lõputult süüdistada tööandjaid, kes ei anna võimalust tulla ettevõttesse ilma kogemuseta, aga reaalsus on see, et paljud ettevõtted ei saa endale lubada seda, et võtavad endale tööle näiteks raamatupidaja, kelle ainus kogemus pärineb koolipraktikalt… Enamasti on neil vaja inimest, kes hakkab KOHE tööle, mitte ei hakka ametit õppima… Mõned ettevõtted saavad endale seda lubada, aga enamus kahjuks mitte.
Et kogemusi saada, võib näiteks kandideerida assistendipositsioonile ja siis oma põhitöö kõrvalt saab olla aktiivne ja aidata kolleegidel “päristöid” ehk siis erialaseid tööülesandeid teha. Noored on ka nii tormakad ja alati kujutavad ette, et kõik tuleb jube ruttu ja iga liigutuse eest kohe makstakse…
Töötan igapäevaselt värbamisega väga erinevatesse valdkondadesse. Ja kui vaadata praegust tööturgu, siis minu arust peab inimesel ikka midagi viga olema, kes praegusel tööturul tööd ei leia. Töötus on praktiliselt olematu, st tööta ongi need inimesed, kes täiesti ebaadekvaatselt hindavad oma oskusi ja võimeid ehk siis kandideerivad ametikohtadele, millega nad tegelikult hakkama ei saagi, või kes on liiga valivad (ei viitsi käia tööle kaugemale kui 10 minutit kodust, ei viitsi käia kontoris ja on nõus ainult kodust töötama, palgaootus on ulme arvestades oma oskusi jne jne). Ja lisaks muidugi isikuomadused, mis ei toeta kandideerimist (ebapiisav suhtlemisoskus, vale töösse suhtumine, suutmatus meeskonnas töötada jne).
Palgaootus on muidugi eraldi teema. Palka makstakse ikka selle eest, millise panuse on inimene võimeline ettevõttele andma, mitte selle järgi, kas ta on parajasti üksikema, kui suur on tema pangalaen või kui palju tema sõber samal ametikohal saab.
Ma läksin ka tööle.. Sest tahtsin kogemust, vaheldust, iseendale uut hingamist, palk ei ole üldse suur. Kui vaadata nt palgauuringut, siis saan poole vähem. Aga ma ei kurda, sest mul on ülilahe töö, ülilahe tiim, ülipalju ägedaid kogemusi :)
ma olen üks teine samasugune “õnnetu” ja, piret, sa pirtsutad üle! ma tegin msc ja püüdsin viis aastat kõiksugustele erialastele töödele kandideerida. kirjutasin motkirju, lasin need kõrgepalgalistest riigiametnikest tuttavatel üle vaadata ja änksamaks muuta, aga selle viie aasta ja u 50 sooviavalduse peale tulid ainult automaatvastused “täname kandideerimast, soovime edu edaspidiseks”. kui kandideerisin samadesse kohtadesse assistendiks või sekretäriks, tulid samad vastused või “teil pole erialast töökogemust” või ei tulnud üldse vastust!
töötasin 12 aastat f2f küsitlejana ja seeläbi sain ka põllumajandusloenduse ja viimase rahvaloenduse küsitlejaks. viimasesse küll läbi häda, sest ma vene keelt ei oska üldse. nali oli veel see, et nad kutsusid vestlusele, lükkasid venekeelse teksti nina alla ja siis irvitasid, et kas tänapäeval on tõesti selle keele mitteoskajaid! aga lõpuks sain, sest üks väljavalitud loendaja ütles viimasel minutil töö üles. ja vene keelt ei läinud minu piirkonnas üldse vaja!
või siis kutsuti swedbanki infoliinitöö grupivestlusele. kõik ovaalse laua taga majandusalase kõrgharidusega ning kui siis teatasin oma bioloogiharidusest, vajusid kõigil karbid imestusest lahti: mida selline siit otsib!
kutsuti ka ühele erialase töö vestlusele, olin väidetavalt viimase kolme hulgas, kuid pool aastat hiljem läks see üksus, mida kirjeldati mulle kui ideaalilähedast, hingusele..
üks tööandja lasi mu edasi cv-voorust, grupivoorust, kodutöövoorust ja siis üksikvestlusel teatas, et mu haridustaust ei vasta nõuetele!
nii, kuskilt on vaja ju leivaraha saada ning asusin kandideerima lihttöödele. kandideerisin nii keskharidust sisaldava cvga kui ka lahjema põhiharidusega. paljud ütlesid ära, ka maxima, etk ehk tänane coop, prisma. töötasin vahepeal laadamüüjana ja sekspoemüüjana. tegin goworkabiti kaudu lühiotsi. öine inventeerija olin kah, see hakkas kahjuks tervisele. küsitlused kolisid internetti, f2f asju tänases eestis praktililiselt ei toimugi.
õpetajaks ma pole kunagi väga soovinud. pisuke soov oli, kui nooredkooli.ee moodi läks, ent minu kandidatuur lükati tagasi, sest nende arvates oli minu elu kulgenud liiga rahumeelselt, ma ei tulnuks toime stressiga ja üleüldse polnud ma piisavalt ühiskondlikult aktiivne. samal ajal võeti sinna programmi kosmeetikuharidusega tibi, ilmselt värvikuse eesmärgil.. ja ta ongi nüüd algklassiõpetaja!
nüüd töötan juba kaks aastat rimis 0.7koha ja veidi kõrgema töötasuga poolvastutava töötajana. töö on rutiinne ja õnnelik ma väga pole, kuid arved saavad makstud..
ahjaa, ma 33a mees
Väga õige, iga inimene elab vastavalt oma võimalustele ja kui neid võimalusi on, siis miks mitte. Leian samuti, et kui juba tähistada, siis korralikult ja viisakalt ning veits võiks ka vaeva näha, sest lihtsalt liha ja kartulit võib igapäev süüa. Ja need, kes ei saa omale rohkemat lubada, siis kahju küll, tuleb leppida sellega, mis on :)
Kui vahepeal olen sinu postituse teemadega pigem mitte nôustunud! Siis see postitus on kûll ôige! Teedki nii nagu ôigeks pead! Ja pigem tâhistan ja ostan ka omadele midagi korralikku, mitte 2€ küûnla!
Ja söögi poolest- mul tütar käis alles ühel sünnal, ütles et sai imetillukese koogitükikese, ja siis sai otsa :) tema jaoks oli see ka üllatav, kuna me ise teeme ka pigem sinu stiilis üritusi, et pigem pakin kaasa, kui et puudu jääb ;)
Ja mulle meeldib sinu kinkide tegemise stiil- ei ole mingi lambikas asi vaid näha et oled vaeva näinud!
Ma tavaliselt teengi kinke siis kui klikib. Mitte, et peab. Või kingin tõesti seda, mida ma tean, et see inimene sel hetkel vajab. Ja siis mul pole vahet, kas see maksab 5 või 50 eurot, peaasi, et kingisaaja rõõmu tunneks.
Ükskord kui ma suureks kasvan, teen nii nagu sina! Ps! 28a, see aasta veel ei tee nii aga järgmine arvatavasti küll :)
Teemast välja, sest nädalavahetusega meenus su postitus, et kõik näod on samad teles. Nüüd võetigi Influencerid telesse..Martti ja Liina, Pedaja ja Gethel, Juhani ja Katri Tunnen sind läbi ja lõhki saates. Porgand oli Pedaja ja Marttiga Suur Mängude õhtu saates. Niiet ikkagi võetakse igast eluvaldkonnast huvitavaid inimesi.
No ikka, kui kirjutada sellest :D
Eeee… arvad et sinu kirjutise tõttu võeti? :D Osalejad olid ammmmu enne valitud ja kutsutud!
:D Ma tean.
Mu arust inimesed võrdlevad lihtsalt erinevaid asju. Näiteks kui palju kulub raha kinkidele – no on ju vahe, kas oled üksiklaps ja endal ka lapsi pole või on sul näiteks kaks õde ja kaks last. Jah, kui raha pole, siis vb õdedele ei kingi midagi ja lapsed saavad kahepeale ühe suure kingi. Aga kui raha on ja tead, mida inimesed soovivad – siis ju kingid. Ja ongi täiesti erinev summa eelarvereal.
Teine selline asi on pidusöök. Meil ka kulub “ainult” u 80 eurot, sest aastavahetusel tulevad mu vanemad ja õed külla (plaanin ka parti teha, hehe). Aga 24 ja 25 dets veedame minu ja mehe vanemate juures, kus meil söögile sentigi ei kulu, ja paar päeva saame veel jääkegi süüa. Muidugi kulub niimoodi vähe raha! Kui kutsuks suguvõsa jõuludeks hoopis endale külla, oleks summa mitu korda suurem.
Meie pere pühade eelarve on muide 400 eurot. Aga meil pole ka suurt kuuske, laps on aastane ja, nagu öeldud, sööme hoopis teiste kulul. Kümne aasta pärast on teistsugune elu ja teistsugune eelarve.
Nats kummalised kommentaarid
Inimene kulutab ükskõik millise ürituse peale täpselt nii palju raha, kui tal võimalik on!
Arusaadav, kui sissetulek on väike, proovid ka odavamalt hakkama saada! Täpselt nii need asjad käivadki! Ei usu, et inimesed, kelle sissetulek on eesti keskmisest suurem, nii väga seda senti jõulude ajal veeretab!
Keegi kommenteeris ShiShist ehete ostmist. No ma olen ostnud ja kavatsen veel see aasta minna ostma outleti. Kodu lähedal ka, kohe tõmbab sinna :D
Ma pigem ostan sealt vähem, vähemalt on erilisemad ja kvaliteetsemad. Minu ShiShi outletist 15.- orhideed on enamus külalisi pidanud päris elus lilleks ;)
Väga nõus, igaüks teeb nii nagu soovib ja võimalusi on. Ise kahjuks päris nii ei saa nagu unistaks aga millesti puudus ka otseselt ei ole. Ise ka pigem seda sorti, et pigem rohkem, et puudu ei jääks kui sendi pealt kalkuleerida. Te tundute postitustest tõesti sellised, et armastate rõõmu teha ja ei ole kahju rahast ega asjadest. Negatiivsed ja halvustavad kommentaarid on puhas kadedus. Huvitav lugeda Teie elust. Kaunist pühadeaega Teie perele!
Aitäh! Sulle ka!