Hull poleemika on selle Aasta Ema tiitli ümber praegu. Kes kursis ei ole, siis aasta emaks saab ainult abielus naine, kes kasvatab vähemalt kahte last. Kõik muud naised, kes on emad, on mõttetud. Eriti Siiri Oviiri arvates. Täiesti ajuvaba mu meelest.
Vabaabielu pole abielu, keegi teatas kuskil, et ainult need ei abiellu, kes pühenduda ei julge. No mida. Mina isiklikult mingile aasta ema tiitlile ei tahagi kandideerida, aga ma arvan, et selline asi kas inimene on abielus või vabaabielus, ei tohiks küll olla määrav, kui ta on muidu tubli ema. Ehk töötab ta kolme koha peal, rabeleb vere ninast välja, et tema lastel oleks parim elu. Ta on seepärast sitt ema, et tal pole aega ja raha pulmi teha?
Üksikema = lits, okei Oviiri keeles “naine, kes tutvustab igal jõululaupäeval uut isa”. No järjest ajuvabamaks läheb. Esiteks, äkki see naine on saanud kaks last, jäänud leseks ja nüüd ta tõesti jõululauas tutvustab uut mehefiguuri, kas see teeb temast halvema ema, et ta on leseks jäänud? Ja isegi, kui esimene mees on elus ja mingil põhjusel on lahku mindud (olgu selleks üleaisalöömine, peks, alandamine, parema leidmine..), siis kuidas see teeb naisest halvema ema?
Lesbid pressivad peale. See oli Delfis, keegi tark seletas, et üksikemad ja lesbid nuiavad tunnustust ja pressivad auväärt Aasta Ema tiitlile. No andke abi. Kas lesbi pole naine ja ema? Kas ta ei või olla hea ema? Ta on nad ikkagi ise sünnitanud ja üles kavatanud.
Jumala eest, oleks aeg hakata raamidest natuke välja vaatama ja mõtlema. Üks eriti tabav kommentaar jäi ka silma… “Õnnelikud on need naised, kellel on sellised mehed, kellega koos saadakse mägedest ja orgudest üle ja läbi, aga paljud teevad vaid nägu, et on abielus ja õnnelikud… just sellepärast, et teistele näidata ja kadedaks teha, olles ise sammuke kaugel nööri kaela panemisest…”
Jah, võib ju olla, et just sellised naised saavadki Aasta Ema tiitli, kes tegelikult hambad ristis kannatavad ja jumal teab, pärast autasustamist kodus medaliga piki pead saavad. Never know!
VIIS PÄEVA HILJEM: leidsin ühe artikli, kus on täpselt kokku võetud see, mida ma mõtlesin, lihtsalt kirja panin otsemalt ja lühemalt.
Kõige iroonilisem on see, et Siiri Oviiri tütar on lahutatud üksikema. Võiks ikka rohkem mõistmist olla!
Huvitava vahemärkusena: Siiri Oviiri enda tütar ju ka lahutas alles hiljuti.. Häbitu selline! :D
Ma väga tihti blogides kaasa ei räägi, kuid see teema on just selline, mis ka mind marru ajas. Kõik see jutt üksikemadest ja lesbidest on nii kohutav stereotüüp jura, mis enamuse ajast päris eluga isegi kokku ei lähe. Tingimusega, et tiitlile saab kandideerida vaid abielus naine, kaotab see täiesti oma tähtsuse. Ei ole mõtet jagada auhinda ja pärast taevani ülistada võitjat, kui osa pole saanud võtta kõik emad. Ma lihtsalt ei saa sellest tingimustest aru ja ükski kommentaar selle teema kohta pole siiani seda ka selgemaks teinud, sest tegu on täiesti lolli asjaga.
ei ole lapsi ja ei huvita see üritus. jälle tehtud probleem ei millestki.
kas kõike peab tunnustama millegi eest ja mida see juurde annab. peaset oma lapsed hoolivad ja muu pole oluline.
olen tihti märganud, et kaitsed vähem poppe olukordi inimesi situatsioone..
ega siis tava pereelus mees, naine, lapsed ei pea olema vägivalda ja kurb elu. et siis nende kõrvalt teha neid inimesi maha..teiste kaitseks.
samas palju on seda aasta ema ja isa valitud? aastaid. ja nüüd tehakse mingi üksikvanema poleemika jahumine. kunagi pole sellele tähelepanu juhitud.
muidugi kõik on tublid. samas normaalne peremudel võiks ikka olla abielu, mees, laps, naine..õnn.
ja teised võiks oma mingi ürituse korraldada.
:D:P
tegelikult hea tubli ja andekas pere ei lähe kuulsust ja au eest end üles andma” see on ka tobe. ja olgu nad mis soost tahes.
lapsed saavad ise oma vanemaid kiita ja vastupidi.
ühine hoolimine terve elu ja üksteise abistamine ja kõik.
No kui statistikat vaadata, siis loomulikult on “tava pereelus” lähisuhtevägivalda rohkem kui üksikvanema peres. Ja kui veel sügavuti minna, siis seda on lausa väga väga palju, et see on lausa vaat et tavaline juhtum tavalises peres nagu hiljuti uuringutest välja tuli. Eriti ollakse peres vägivaldsed pühade ajal, eriti jõulude ajal… kumba siis võrrelda, “tavalise” pere “tavalist” juhtumit, kus ema jõulude ajal laua kõrvale nokki lüüakse (hiljuti just lugesin sellist juhtumit, et hommikusöögilauas löödi ema pikali, 2 aastane vaatas pealt). Või siis Oviiri järgi “tavalise” üksikema “tavalist” juhtumit, kus jõulude ajal on uus isafiguur laua taga. Mõlemad on tobedad üldistused halvima võimaliku versiooni osas.
Olen nõus! Super emad ei ole aind abielu naised. Hea ema võib olla vabalt ka üksi lapsi kasvatav naine. Tobe on se sildistamine ja silmaklappidega elamine.
Asi ei ole ju selles, et need emad oleksid halvad või mõttetud emad, nad lihtsalt ei ole Aasta Emad/ei sobi selleks. See on umbes sama nagu Volja ja Toivi teevad ka välijõusaalis trenni – miks nad Aasta Sportlased pole? Karjuv ebaõiglus..
No aasta sportlane võib olla nii must, valge, gei, lühike, pikk jne
Kurb on lugeda sellised kommentaare :(
Nad “ei sobi selleks” ainult praeguste reeglite kohaselt. Reegleid saab alati muuta, kui ühiskond ja normid muutuvad. See oleks üks lausemuudatus nende reeglistikus, pole ju konti murdev ära teha, või mis? Mis oli okei 10-20 aastat tagasi pole alati okei tänapäeval.
Palun põhjenda, miks naine, kes on kooselus naisega, ei ole abielus või on üksikema, ei sobi sellele tiitlile kandideerima?
Nagu juba tabavalt küsitud on: kas naine saab emaks abielludes või sünnitades?
Ma olen ise heteroabielus naine ja ema, aga mitte kuidagi ei mõtle välja mitte ühtegi põhjust, mille poolest lesbi, lahutatud naine või üksikema oleks minust vähem väärtuslik ainuüksi sellepärast, et ta pole abielus.
Hahaha “kodus medaliga pikki pead saavad” :D hea postitus muidu, tõsisel teemal!
Lesk võib kandideerida küll.
Siiri Oviiri järgi on minu ja mu elukaaslase 11 aasta pikkune kooselu suvaline suhe :D Ja meie kolm last elavad meie mõnusas, õnnelikus ja ruumikas kodus ebaturvalises keskkonnas.
Tule taevas appi! See on selline kitsarinnalisus ja ülbus, et ei oskagi enam midagi öelda.
No see “igas jõululauas uus mees” näitab küll väga mõnusasti, mis arvamus Oviiril üksikemadest on. Täiesti õudne, kui nii keskaegse mõttelaadiga inimesed sellist üritust eest veavad. Andku kellegi teise teha ja korraldada, kui nad oma fossiilistunud ajudega absoluutselt ei hooma, kui palju ajad on muutunud. Väga paljud inimesed elavad väga pikki aastaid koos, ilma abiellumata. Hull kuradi kõlblusevastane tegu küll…
Mul on tunne, et Oviiri tütar toob igal aastal jõuluks uue suu laua taha ja tahtis vb tütrele ära panna seal “Ringvaates” :D Sest üldkokkuvõttes kukkus see ikka väga haövasti välja.
Sellisel juhul, küsimus- mis kuradi aasta ema, nah**ij!!!!
Kas see on vajalik? Milleks üldse selline esile tõstmine? Kurb. Kurb ühiskond.
Mind ajas ka marru. Mitte üksikemade ja lesbide aspektist aga just vabaabielu poolelt.
Mu vanemad on veerandsada aastat koos olnud. Neil on 5 tublit last ja 5 armsat lapselast. Mu ema panustab ühiskonda, mis on minu meelest Aasta Ema oluline kriteerium, teeb oma tööd armastusega ja hoolitseb meie eest. Hoolimata vanustest on ta kõigi laste ja lastelaste elul kätt pulsil hoidmas.
Pean seda abielu kriteeriumit tema ja küigi teiste edukate Eesti vabaabielus ja alguses toodud peremudeli emadele diskrimineerivaks.
Ma vist ei hääletaks ka sellise ema poolt, kes kolmel kohal töötab. Millal ta siis ema jõuab olla?
Loomulikult on see vahel vajalik, aga kas ta seetõttu nüüd lastele parim ema saab olla, kui lapsed teda vaevu näevad..?
Issand, kas ma lugesin seda praegu päriselt? Ema peaks siis töötama ühe kohapeal, laskma lastel nälga tunda, arveid mitte maksma? Uskumatu!
Loomulikult saab üksikema olla hea ema aga ainult siis kui ta ei pea kolme koha peal veri ninast väljas tööd tegema! Loogiline ju!
Kuidas palun? Kas see ema ei saa olla hea, kes kolme koha peal töötab?
Point oli selles, et äkki sa liialdad natuke oma näidetega?
Mul pole midagi ühegi vähemuse vastu, respekteerin üksikvanemaid ja kujutan ette, kui raske nende elu on. Aga kui ongi ema, kes töötab kolmel (!!) kohal, siis päriselt ka, ta ju läheb tööle, kui lapsed magavad ja jõuab koju millalgi öösel. Tööl on ta ka nädalavahetusel. Seega äratab, söödab, viib ja toob, loeb õhtul unejuttu keegi teine.
Jah, kui valikut ei ole, tuleb nii teha. Aga mina oma mannavahumaailmas tahaks uskuda, et isegi Eestis on riik nii palju abiks, et piisaks nt kahest tööst, et saaks lastel kõhud täis, arved makstud JA ka lapsed näiteks vähemalt õhtul voodisse panna või nädalavahetustel koos olla.
Mu point on see, et ära kaldu nii äärmustesse, nagu mina selle kommentaariga.
See hull olen ma muidugi ka, kes ei mõista neid, kes ei suuda arveid maksta ega süüa osta ja ikkagi lapsi saavad. Igasugu äärmuslikud eriolukorras jätaks välja, kellel mees pettis kõik varad välja, siis jäi naine invaliidiks ja ühtlasi peab hooldama oma vanemaid vms. See on omaette traagika ja selle alla ei kategoriseeru.
võibolla on mõeldud seda, et kui lapse saad võiks olla ka materiaalne tagapõhi, samas kui rügad vaesuses ja mitme koha peal, siis ongi mil sa lastega tegeled ning teine äärmus on annad lapsele raha ja ise taga koos ei ole. ega see ka õnn pole.
arvamused on erinevad. sellepärast ei saa kedagi hukka mõista ja nägusid teha. :P.
Varsti on normaalsus see ka, et aasta emaks saab mees, sest temal on nn perekonnas ema roll kanda.
Ma ei saa küll aru, miks inimesed nii leili lähevad ühe MTÜ statuudi peale. Jumala eest, igal ühel on ju õigus valida enda kehtestatud reeglite järgi inimesi. Miks see peaks kedagi ärritama?
Kas need, keda see ärritab, tahaks saada valituks, aga ei kvalifitseeru?
Aasta emad võiks me kõik olla oma laste jaoks ja selleks pole ju tarvis subjektiivseid valijaid.
Irw@ emaroll perekonnas. Isegi kui on kaks isa, siis ema ei asenda ju keegi. Siis ongi kaks armastavat isa. Ei tasu ikka nii utoopiliseks ka minna :)
Selle ‘ühe’ MTÜ korraldatavat üritust kannab üle ERR ning tiitli annab üle president. Pole nagu päris igaüks või kuidas? Põhjust reeglite aruteluks ka laiemalt on küll ja veel.
Usun,et Oviir ei pidanud oma sõnavõtuga silmas,et aasta ema ei või olla lahutatud või uuesti abiellunud või mis iganes näiteid sa veel tood, naine, vaid naisterahvas,kes tihti mehi vahetab ja pea iga aasta “uut isa” tutvustab. Ja näiteid selleks on palju,suuna pilk nö teise eesti suurperede poole. Need on need naised,kel on neli-viis last ja kõigil eri isad. Ja probleem peitubki selles,et lapsi ei saa väntsutada ühe mehe juurest teise juurde,öeldes iga aasta “nii siin on teie uus isa”. Laps vajab stabiilsust ja kiindub üks aasta ühte,teine/kolmas isa vb ei meeldi,neljas on jällegist vahva jne. Seepärast mõtlengi,et kui oled ikka ema,ja loomulikult suhted purunevad,tunned end üksikult,siis ei saa nii lihtsameelselt tihedalt omale uut partnerit valida. Kujuta ette läbi lapse silmade,kui paari aastaste vahedega võõras onu koju sisse kolib. Et selles suhtes saan Oviirist aru,usun,et see oli väga kontekstist välja rebitud.
Jumal tänatud! Mõtlesin, et keegi ei toogi seda külge välja. Mina sain ka täpselt nii aru.
Jääb natuke arusaamatuks, et on siis tegemist aasta ema valimisega või aasta abielunaise valimisega? Pidevalt mehi vahetavat suurpere ema vaevalt et keegi üldse sellisele tiitlile esitaks….
Mina olen/olin üksikema, kasvatasin kahte last üksi, sest ei kannatanud välja mehe laiskust ja joomarlust. Olen kogu aeg süüdistanud ennast selles, et valisin oma lastele vale isa. Ma võisin ju olla hea ema, aga aasta emaks ei saanuks ma sellepärast, et tegin elus ühe suure vea – abiellusin ja sain lapsed halva mehega.
Jõhkralt raske oli üksi. Nüüd on lapsed 24- ja 26-aastased tublid inimesed. Õnneks oma isa jälgedes ei käi. Kuigi kohati on isa geene pojas näha, aga minu eeskuju ja kasvatus on olnud valjemad kui geenid.
Sageli olen laias laastus nõus sinu kriitiliste postitustega, aga tihti näen, et kasutad oma väidete õigustamiseks seda, et teed teiste väidete ümber lükkamiseks äärmuslikult negatiivsed näited ja enda väidete toetamiseks äärmuslikult positiivsed näited. See ei tee väga usaldusväärseks sinu argumenteerimist. Aga see selleks..
Aasta Ema tiitli kohapealt… minu meelest on abielu nõude mõte selles, et propageerida tervet peremudelit, kus lapsel on mõlemad vanemad. Olen nõus, et üksikemad on megaMEGAtublid. Kasvatan ise hetkel vaid üht last ja ei kujuta ette, et peaksin seda üksinda tegema. Seega respekt neile! Ja ma polekski vastu, kui tiitli saab üksikema, kes on jäänud üksikuks läbi õnnetu olukorra, mitte omal tahtel (nt mees on surnud haiguse või õnnetuse tagajärjel vms). Samas on palju üksikemasid, kes arutult saavad lapsi meestega, kellest minnakse juba enne laste sündi lahku jne. Ühesõnaga katkised pered, mis kas juba eos ei toimi või siis ollakse nö “lahku kasvanud”. Ma isiklikult ei usu lahku kasvamisse. See on ikkagi suhte osapoolte oma valik (ei pruugi küll teadvustatud olla), et suhe ei toimi. Ma leian, et me ei peaks ühiskonnas propageerima sellist käitumist. Noh umbes, et saa lapsi, kellega tahad ja mine lahku, millal tahad (tuues vabanduseks, et mees/naine on halb vms). Esmajärjekorras peaksid vanemad ALATI mõtlema, et nemad on lapsele suurimad eeskujud ja suurim kink, mida lapsele teha saame, on see, et pingutame ka rasketel hetkedel selle nimel, et abielu (ja sellega kaasnev stabiilne pereelu, kodune keskkond, turvatunde tagamine jms) toimiks hästi. Ja seda tõeliselt, mitte selleks, et sotsiaalmeedias uhkustada oma pulmade ja abieluga.
“minu meelest on abielu nõude mõte selles, et propageerida tervet peremudelit, kus lapsel on mõlemad vanemad. ” Mis tähendab PROPAGEERIDA?! Kas keegi tõesti loodab, et inimesed hakkavad abielluma nö reklaami mõjutusel? Kas kainuse propageerimine aitab kuidagfi alkoholismi vastu võidelda? Ei aita ju tegelikult.
Reklaami mõjutusel ilmselt ei hakka abielluma, aga paratamatult keskkond mõjutab meid. Kui tunnustada terveid perekondi, siis see võib aidata kaasa sellele, et tervemaid peresid on ka rohkem. See ei tähenda, et keegi Aasta Ema või mõne muu tiitli tõttu jätaks abielu lahutamata ja hoiaks pere koos. Aga väikesed kaudsed mõjud on sel ikka.
Samamoodi võib ju küsida, et kas sa tõesti arvad, et keegi hakkab reklaami mõjutusel rohkem end liigutama (nt tervisliikumise kampaaniad) või vähem kiirust ületama (nt kiirusjälgijate kampaania). Ilmselt otseselt mitte, aga kaudselt võivad neil reklaamidel mingid mõjud olla. Ma tahaks seda vähemalt uskuda :) Ja tundub, et neid uskujaid on veel, sest keegi neid reklaame ometi tellib.
Kas toimiv KOOSELU ei ole võimalik? Ise tean mitmeid paare, kelle kooselu toimib aastakümneid. On sel juhul tõesti tegemist “suvalise suhtega”?Samal ajal mõni teine on jõudnud 3 korda abielluda ja lahutada. Kas kooselu toimimiseks on tõesti paberit sahtlisse ja/või sõrmust sõrme vaja?
Mind ajab ka see teema marru, no ole võimalik, et meie ühiskonnas niimoodi lahterdatakse inimesi. Mind on tegelikult juba aastaid vihale ajanud, kui valitakse Aasta ema ja Aasta isa. Kõik valitud peavad olema abielus, kasvatanud üles mitu last, kes on ilusad, tublid, targad , osavad jne. Kel omal juba lapsed jne. Kas tõesti see ema või ka isa, kes elu sunnil on kasvatamas üksi oma last/lapsi, et ole siis hea lapsevanem. Kas see ema/isa ei kasvata temast tublit, töökat, tarka jne inimest. Eriti teeb liiga ja haiget see (lihtsalt puudutab mind ennast), miks ei võiks olla pigem Aasta Ema või Aasta Isa hoopis inimene, kes kasvatab puudega last, eriti veel sügava puudega last, kes vajab 24/7 hoolt. Kelle vanem on oma elu hüljanud, et anda endast 100% ja rohkemgi, et ühe väikse päiksekiire elu paremaks muuta. Kes annab endast kõik, et tema lapsel oleks hea ja turvaline olla oma koduseinte vahel, valvab teda päeval ja öösel. Mis siis, et see laps ei kasva suureks, ei saa pr. Oviiri kriteeriumite järgi ilusaks, targaks, osavaks, tubliks. Aga see ema/isa näeb tuhat korda rohkem vaeva ja teeb seda enamjaolt üksi, ilma mingite kriteeriumite järgi tunnustust saades.
Eriti peaks tunnustama isadepäeva eel selliseid ISASID, kes pole lahkunud oma perede juurest, kuhu on saatuse tahtel sündinud väga raske erivajadusega laps.
Ma ei soovi ise seda tunnustust, olen oma teekonna algul alles (6a sügava puudega poja ema), aga väga paljud EMAD ja ISAD meie seat, kes seda “tööd” teinud juba 10a, 20a…nemad on tegelikud AASTA EMAD ja ISAD.
Me oleme kõik AASTA EMAD ja AASTA ISAD, kes me armastame südamest oma lapsi, vahet tegemata, kes me ise oleme, mis soost, millise perekonnaseisusega, oleme me üksi või kaaslasega jne.
Ja kes väidab muud, siis…kahju.
Päikest kõigile!
Tervist
Mõtlesin ka sõna sekka öelda. Jah tõepoolest, sellest aasta ema tiitli pärast on tekkinud ikka täiesti mõttetu poleemika. Ja mulle see ka ei meeldi. Ja küsin siis.
Öelge mulle kuhu ma selle tiitliga lähen, kuhu? Missioonile v? Täiesti pekkis ikka, keegi mõtles selle välja ja kui keegi Oviirikene sõna võtab, siis tõuseb ajakirjanduses ja sotsmeedias kisa taevani. Näete nüüd mida ühe nõmeda tiitli väljamõtlemine kaasa toob. Seda kõike poleks üldse olemaski kui poleks tiitlite jagamist. Aasta isa, aasta ema, no äkki tuleb aasta vanaema ka ja vanaisa. Püha müristus,andke mõistust. Kas seda on vaja või? Kas see tiitel teeb kedagi meist paremaks ja ilusamaks või? Ausalt öeldes see tiitel on mõttetu!!! Mõelge naised mida tahate aga mina isiklikult ei haibi sellist lollust. Ma ei tahagi olla aasta ema sest see ei anna mitte midagi juurde. Ei pinguta ka selle nimel et seda saada. Tõesti soovin kõikidele naistele kainet mõistust ja arusaamist et selle tiitliga ei ole me ei paremad, ilusamad, jne. Kõike head!!!