Blogimine on idiootidele?
Nädalavahetusel pakkus palju kõneainet blogijate seas teema, kas blogija on idioot ja kas blogimine on idiootidele. Otsa tegi lahti Merje, ja sellest haaras kinni nii mõnigi blogija, kes antud teemal arvamust avaldas.
Mulle meeldis kõige rohkem tegelikult Mallu postitus, kus ta ütles, et on uhkusega blogija Mallukas ja tunnistas valehäbita, et ta on saavutanud kõik, mis tal tänases elus on tänu blogimisele, alustades lauast-toolist-diivanist kuni igapäevase sissetulekuni välja.
Mina isiklikult ei saa täna veel öelda, et ma elan ainult blogimisest, aga ma saan öelda seda, et ma elan kindlasti paremini tänu blogimisele, sest on firmasid, kes tahavad oma tooteid tutvustada ja nii säästan ma päris korralikult enda vähest raha.
Näiteks kui võtta nö ilumaailm, siis ma ei mäleta, millal ma viimati šampooni või seepi, või hambapastat, või lõhna vms ostsin. Okei, ma ostsin mõni aeg tagasi realiseerimiskeskusest arbuusi kätepesuseepi, suure liitrise pakiga, aga kohe päev-kaks hiljem potsatas Smartposti kappi megasuur kast Dermoshopilt, kes mulle jõuluks kingi tegi ja ma arvan, et seepi pole tükimal ajal vaja osta. Samamoodi kreeme, dušigeeli, šampooni jne. Kuna ma üldse tarbin ilmselt ilumaailma tooteid kõige vähem, siis neid ka kulub vähe ja jagub pikaks ajaks.
Ehk siis, kahe otsaga asi. Kui ma jagan oma elu „maailmaga“, siis muidugi oleks tore, kui iga kuu viiendal või kümnendal laekumine toimuks, aga no kui minu palgaks on hetkel seebid ja šampoonid, põnevad uued kokandusalased tooted, vannilina või kell – no milles küsimus. Vähemalt ei kulu mu enda raha nende asjade peale. Ja suurema osa neist asjadest peaksin ma mingil ajahetkel nagunii soetama.
Minu jaoks ongi blogimise suurim võlu säästmine. Enda raha säästmine. See on siiski parem kui mitte midagi. Loomulikult oleks lahe, kui ma saaksin igakuiselt palka ja selle palga eest pangast laenu ja oma kodu jne, aga kui hetkel on asjalood sellised, et mul pole kindlat tööd ja ma elan ära ja olen sellise elukorraldusega rahul, siis ma ei näe ka probleemi.
Kui te arvate, et ma ei otsi tööd, siis te eksite, käin isegi vestlustel, aga ma ei näe pointi nendest asjadest blogis kirjutada enne kui midagi kindlat pole. Või keegi just jättis hiljaaegu kommentaari, et miks me last lasteaeda ei pane, et Meelis haiguslehel ja saaks viimise-toomise-harjutamisega tegeleda. Mis te päriselt arvate, et ma ei tahaks, et meil oleks ka natukene vaba aega, et näiteks kasvõi juhutööotsi teha, et laps oleks lasteaias ja me saaks natuke toimetada? Ma olen uurinud läbi kõik meie jaoks enam-vähem normaalsel kaugusel olevad lasteaiad, aga sõimerühmad on täis. Pole kohta. Eraka jaoks pole raha. Jah, mulle on pakutud eralasteaedade koostöid, aga ma ei näe ka sellel pointi, et ma teda kuu aega saan tasuta kuskile viia ja siis pean hakkama maksma mingi 400€ kuus. Okei, 140€ maksab linn tagasi, aga ikkagi on see rohkem kui munitsipaallasteaed. Täna mul pole selleks raha ja ma ei saa kindel olla, et juhutööd mulle selle nö puuduoleva summa tooksid või ma kohe tööle saaksin jne.
Kõik on kahe otsaga asi, aga kui ma kõigest ei blogi, ei tähenda, et ma istungi kodus ja lesin päevad läbi diivanil ja olen. Ma toimetan ja tegutsen kogu aeg, ikka parema elu nimel, aga kui sul on valida kahe sita variandi vahel, siis valid selle, mis vähem raha võtab. Eriti perioodil, kus rahaga priisata ei ole.
Jumal, kuhu ma nüüd selle postitusega välja jõudsin. Aga tulles tagasi algusesse, siis ma ei arva, et blogimine on idiootidele. Blogimine on õige asi neile, kes ei ela selle nimel, et tasuta asju saada, et blogimise eest tasu saada, vaid blogivad, sest neile meeldib kirjutada, oma elu teistega jagada ja nad on valmis ka mõningast heiti taluma.
Teate, kui palju ma olen kuulnud seda „peaks ka blogima hakkama, siis saab tasuta nodi“. No ega see pole päris nii, et teed blogi ja kohe hakatakse asju saatma. Sa pead selle nö välja teenima. Nagu kui sa töötad ja teed head tööd, saad preemiat. Need tasuta asjad, mis blogijatele saadetakse, ongi nagu preemia. Hea tehtud töö eest.
Aga olgu, ma pakin tänaseks pillid kotti ja kirjutan oma äriplaani edasi. Leidsin endale kamraadi, kes suudab mulle selgeks teha, kuidas ma pean asjad kirja panema nii, et tädi Maali ka aru saaks. Minu jaoks on osad asjad nii loogilised, et ma ei tule selle pealegi, et ma pean need nii üksipulki lahti harutama. Mul on aega naistepäevani, siis ma pean oma äriplaani olema ära saatnud.
Aga tulles tagasi blogimise juurde, siis kas teie meelest on ka blogijad tähelepanunäljas idioodid?
18 Kommentaari
Aga tegelikult peegeldub Merjes kadedus. Kadedus, et tema ei ole saavutanud seda mida sina ja Mallu.
Kuid soovitus talle. Kõik see aeg ja energia mida sa kulutad teiste blogijate materdamiseks ja mustamiseks on lihtsalt maha visatud aeg. Võta see aeg ja energia ning panusta see enda blogi edendamisse.
Mitte ükski asi ei tule kergelt ning väga palju on tagasilööke, kuid kui olla hea ja järjekindel tuleb ka soovitud edu.
Vähem kadedust ning rohkem pühendumist.
Lav U marimell
Ta ju edendaski sellega oma klikkide arvu :)
no kuule, Merje blogi on ikka oluliselt parem kui Marimelli oma.
Kas kaotasite koha oma eelmises lasteaias? Et kui laps ei lepi lasteaiaga, siis võtan ära ja laps läheb jälle nimekirja lõppu?
Meil see koht alles nö alates uuest sügisest
Palun ole inimene ja võta viide mu blogile maha. Siis ei tule ühtegi klikki kuskilt mujalt ja kõigil on süda rahul, ei saa ma seda kahte eurot juurde, mille nimel ma kõiki materdan :D
:D
Mustamäel on lasteaiad/sõimed tühjad. Pole piirkond, kus noori peresid elaks. Proovi.
Ei arva, et blogimine idiootidele. Ise blogin ka, muidugi alles alustasin ja lugejaid väga pole aga teen seda enda jaoks. Ei ootagi tasuta asju või jõhkrat tähelepanu. Teen seda kuna mulle meeldib kirjutada ja võibolla leidub inimesi keda huvitab mida ma kirjutan. :)
Ma olen tähele pannud, olenemata oma noorest east, et asjad ikka juhtuvad põhjusega – nii totralt, kui see ka osade elusündmuste puhul ei kõla (pean silmas just ala tööle saamist, mingite suuremate elu muutvate sammude tegemist). Järjekindlus viib sihile ja nii usun, et küllap teil ka asjad laabuvad veel paremingi, kui oodata oskate. Jõudu ja jaksu ja ikka positiivset meelt! :)
Kikase lasteaias, Mustamäel, peaks sõimes kohti olema vähemalt Mingi aeg oli teema seal,et rühmades ruumi… offtopic
Kas sa kujutad ette, kui kaua sinna hommikul/õhtul ummikus tiksub? Ma pigem vaatan kohti, kuhu ma saaks jala ka vajadusel minna või siis, et ei peaks tund aega ummikus passima.
Teema väline küsimus, aga kas hakkad vaatama Kahe kange seiklusi Aasias? Esimene punkt pidi just Bangkok olema
Võimalik. Ma vaatan suht vähe telekat :) aga nende seiklusi olen varem vaadanud küll :)
Merjel ongi kõige idiootlikum blogi.
Kes ei laigi on ment?? No andke kannatust!
Olen juhtumisi ametilt nö “ment” ja ei kavatsegi laikida:)
Ja arvan samuti, et last ei ole mõtet vägisi kuskile teise linna otsa lasteaeda pressida, kui ta ise veel selleks valmis ei ole.
No anna kannatust!!! Lõpetage nüüd see lasteaia-jutt juba ära! Taga targemaks on hakata last kuhugi teise linna otsa vedama. Ta ju alles sai 2-aastaseks. Nii väike ei peagi veel lasteaias käima. (see oli nendele Hedoni lasteaeda-pressijatele)
Andke endale ja lapsele aega. Teil on praegu niigi keeruline aeg, milleks seda veel keerulisemaks teha?! Mis sobib ühtedele, ei pruugi sobida teistele. Teie elage ikka nii, et teie süda rahul oleks!
Ma lihtsalt igaks juhuks mainin, et on suur hulk blogijaid, kes blogivad väga hästi, paremini kui… kes iganes siinmainitutest. Ja kes ei saa ei šampoone ega kreeme, sel lihtsal põhjusel, et nad ei kirjuta ei šampoonidest ega kreemidest ja nende lugejad ei loeks kah kreemi- ja šampooniblogisid.
Ja kunagi oli aeg, mil blogimine oligi täiesti tasuta ja kasuta tegevus. Ning hinnata blogija töö headust selle järgi, kui palju ta tasuta nänni saab, on ebaõiglane.