Elu polegi alati nii ilus ehk kuidas ma reisil olles mental breakdowni sain
Iga meie jälgija ilmselt teab, et pitsi ma ei sülita, kui vaja, panen pidu kasvõi nädal aega järjest, kui saan kuus tundi magada, pole probleemi hommikut mimosaga alustada. Ma jõudsin Barcelonasse ja keerasin magama. Ja ma oleks hea meelega maganud viis päeva jutti kuni äralennuni. Vahepeal ajasin end viisakusest üles, käisin söömas, võtsin juua ja jätsin selle joomata. See, et minul ei lähe alkohol alla on pigem imetabane juhtum. Meelis tahtis mind igal pool pildistada ja ma olin.. mhm, ma olen seljaga. Mul polnud mingit tuju.
Ma käisin päevi nagu mingis udus, käisin poodides, ostsin endale paar ilusat asja, shoppasin Hedelinile lasteaia riideid, sest neid oli vaja. Otsisin meile ägedaid kohti kuhu minna, aga see kõik ei pakkunud mulle mitte midagi. Ma ausalt ootan neid fotograafi pilte, mis me tegime, sest ma isegi ei üritanud seal väga õnnelikku teeselda. Ma kuidagi lihtsalt olin. Vahepeal jah, Meelis ajas mind naerma ja püüdis mind “pildikõlbulikuks” saada, aga ma arvan, et neis piltides kajastub mu tuju vägagi hästi. Või siis olen ma super näitleja ja peaks ikkagi Lavakasse proovima :D
4 Kommentaari
Näh,nii tahaks sulle pai teha praegu ja öelda ,et ära palun ennast nüüd ära kaota.Te teete õiget asja ja sa oledki parim just nii nagu sa oled
Aitäh :)
Igale olukorrale leidub lõpuks lahendus, on minu moto Ma blogilugeja väga pole, aga instas teie stoorisid kõrvaltänava elanikuna ikka jälgin ja oled igati hakkaja naise mulje jätnud, lisaks võin kinnitada, et ma tõesti ei tea, kus sa viimased 5 a nn palgatööl käisid Küll saab kõik taas järjele.
Ma tean seda ju ise ka, aga raske tunnistada…