Kelle blogi see on? Meie oleme siit justkui kadunud
On lugejaid, kes ütlevad, et siin blogis pole enam meid. On läinud liiga softiks ja vürtsi pole. Bitš ei mölla nagu vanasti. Milles siis asi?
Mul on tunne, et ma alateadlikult kardan mingeid kägusid, kes tulevad sappi pritsima ja ma juba eos postitan softe tekste. Kui ma mõnikord julgen vähe ausamalt paar rida kirja panna, siis saan kohe sõimu – jalad on nagu tammepakud ja mida minusugune tont üldse midagi arvab.
Viimane nädal aega on ehe näide. Jälle keegi kuskil solvub. Mingi täiskasvanute lasteaed on kohe lahti, kui julged ausalt arvamust avaldada. Ma ei tee nagu mõni portaal lihtsalt meelega mingit „tal oli kole kleit“, sest tegelikult pole ta mulle aasta aega intekat andnud. Ma lihtsalt vaatan tavakasutajana pilte ja mis silma jääb, selle toon välja. Ei, sajandi m*nn, endal on jalad tammepakud, aga kommenteerib.
Kas see, kui mul on geneetiliselt natuke teine jalakuju kui Carmen Kassil või kui ma ei ole KMI järgi ideaalkaalus, siis ma ei tohi ühtki moodi puudutavat teemat kommenteerida? Et kui ma kõrvetan ükskord pannkoogid mustaks, siis ma ei tohikski enam kunagi proovida neid teha? Et kui ma laulda ei oska, siis ei tohi ühtki lauljat või laulda proovivat inimest kritiseerida? Või kui ma ostan odan Rimist huulepulga, siis ma 80€st brändikat ei tohi kiita? Ühesõnaga mul kuidagi on mulje, et kui ma lihtsalt kirjutan, niisama endast välja, saan sõimu. Lihtsam on ju ilma sõimuta elada, eks? Lihtsam on seega vait olla. Mitte puudutada teemasid, mis kedagi solveaks või häiriks.
Samas… iga jumala kord saan ma ka kirju/kommentaare, kuidas ma olen täpselt naelapea pihta pannud ja nii ongi, lihtsalt teised ei ütle, julge kommenteerida jne
Ma ei tea, kas ma varem blogisin suvamalt, emotsionaalsemalt või valimatumalt, aga kui mingi päev Triin sellele tähelepanu juhtis, et siin pole enam meid, siis korra mõtlesin küll, et ma alateadlikult teen ilmselt valikuid, et postitada teemasid, mis riivaks võimalikult väheseid. Ma näen seda ka kommentaaride arvust. Rahvas ei räägi kaasa, sest nad ei samasta end minuga või vastupidiselt, ma ei tekita viha.
Seega küsimus, teie kes te olete siin lühemat-pikemat aega lugemas käinud. Mis te ootate sellelt blogilt? Kas ootate mu arvustusi, kriitikanooli või tahate softe pereelutekste? Mida te tahate, et ma kirjutaks?
Ma ütlen näiteks päris palju koostöid ära, kas ma peaksin kõik vastu võtma, et neist ikkagi kirjutada, et äkki teile pakub huvi? Ma olen proovinud vastu võtta need koostööd, mis mind ennast kõnetavad, mis võiks minu meelest mu lugejale meeldida. Aga mis teile meeldiks? Lõhna- huulepulga testid, riietearvustused, rohkem mingeid toidupostitusi – kas need peaks olema mingid “mida õhtuks süüa teha” või pigem mingid “kuidas kammkarpe teha”. Või mis te ootate ja mis te tahaks, et oleks äge siia tulla?
Loosimised ma saan aru panevad alati “rattad käima” ja kommentaare tuleb nagu seeni pärast vihma. Ma peaks vist hakkama tegema, et iga nädal loosin kommenteerijate/kaasarääkijate vahel auhindu välja, siis olete julgemad oma arvamust avaldama :)
Ehk siis, ei pane seda akent nüüd kinni, vaid kirjutate kommentaari (aitäh!) – mida te ootate, mida te tahaks homme siin näha. Äkki ma täidangi teie soovi :)
86 Kommentaari
Avastasin selle blogi vist kunagi ammu läbi mingite draamade, lugemist jätkasin, sest tekst oli aus, julge, särtsakas ja äärmiselt huvitav. Mu lemmikud postitused ongi just sellised, mida “see tavaline ilus ninnu-nännu blogija” ei kirjuta, ilupostitused ei tõmba, toidutegemisest loeks hea meelega, paneks nippe kõrva taha. Loosides pole vist kunagi osalenud, kuigi auhinnad on ahvatlevad, lihtsalt ei viitsi. Kommenteerinud ka varem pole, kuid mitu korda päevas tsekin blogi üle, lootuses leida uusi postitusi. Igatahes jah, teine lemmik blogi vist. :)
Ma mõtlen täpselt samamoodi. Olge nagu te ise olete. Kirjuta kui vaevab, häirib, ärritab ja samas ka teeb rõõmu. Kägudest hoolimata, nendest hoolimata, kel hammaste vahel kohe oled. Hedonist võiks kirjutada kuidas läheb, kasvab, millega toimetab :) Loosidest on savi, nagunii ei osale ja ei võida aga mõnda kõnetab see ehk.
Igatahes olge teie ise! See on meid siin hoidnud, et te olete tegelt tavalised noored inimesed kes oma elu jagavad. Mitte ülehaibitud imeilusad bimbod ja himbod, kes kiidavad kõike mille eest raha saavad :)
Julget jätku!
Arvustusi, arvustusi ja veelkord arvustusi! :D
Mulle meeldivad igapäevaelu lood ja see kuidas sa reisidest kirjutad. Ja no muidugi ka söögivärk ja kaltsukaleiud. Bitchimine ja klatš jm selline meeldib ka yldse meeldib kõik. Meelis võiks ka rohkem kirjutada aga muidu mulle meeldib..kriitika peab ka ikka olema mitte soft. Kes kriitikat ei talu siis pole vaja lugema tulla ;) laske samas vaimus..lihtsalt kirjutage rohkem :)
Aa ja tootearvustused jm selline meeldib ka. Põnev lugeda sest ma pole paljudest asjadest kuulnud mida arvustatakse ja nii saan ise ka targemaks :)
Kõige mõttetumad blogipostitused on need, kui blogija küsib, mida te lugeda tahate. Ausalt, see näitabki seda, et te ise ka ei tea mida teete. Kui ma näen, et ohh uus postitus, võtan nt teetassi ja poen diivanile kerra ja postituse sisu on JÄLLE “lugejad, millest te lugeda tahate”, siis on alati pettumus, kirjutage kasvõi fbsse oma soovid, aga neist postituste (juba mitmes!) tegemine, pigem peletab lugejaid. Ja olen igati nõus Triinu kommentaariga
Mu postitus ei olnud ju praegu AINULT sellest :) Ja see juba täna teine postitus, loe siis mida Mihkel meile õpetas :)
Palun äktsioni! Mina ise su lugejana olen su arvamuse üle vahest päris kurjaks saanud :D ja tihti nõustunud, seega täpselt see mida vaja. Mulle meeldiks veel ka lugeda toidupostitusi, kuidas valmistada eri toite. Võinob kuidas Sina neid teed :)
Hei. Ma loen kõike mida kirjutad Aga mulle meeldis see, kus su sõbranna arvustas hiinast tellitud riideid. Meelise postitused on lahedad. Mulle meeldiks lugeda igapäevastest asjadest. Mis nv tegite jne.. kas trennis veel käid jne.. :)
Ma tahakski teada, kuidas kammkarpe teed või mida ja kuidas üldse õhtuks süüa teha. Ma korduvalt kõrvetan ka pannkooke, sest see on alati! nii, et paralleelselt on vaja veel midagi teha. Poogen. This is my life.
Kõiki postitusi pole mahti lugeda. Loen osasid küll ka tagantjärgi.
Minu meelest on teie blogi just mõnus lugeda ,mitte mingit ülim assjade kiitmine nagu Malluka blogis (mitte midaginisiklikku) ,teie blogi on ka natuke täiskasvanulikum kui näiteks taaskord Mallukal (taaskord mitte midagi isiklikku). Mõnus on lugeda,sest siin blogis ei ole seda pidevat enese upitamist ja iga teine postitus ei ole loooooos või mingi asjabtaevani kiitmist.
Olen aru saanud,et teed päris hästi süüa :) kord või kaks nädalas võiks olla mingi retseptipostitus, eriti ootaks mingit snäki värke ja külmlauda.
Te olete meelisega täiskasvanulikult lahedad ,mitte lapsikud ja labased ja see mulle teie juures täiega meeldib.
Ja riiete postitus ,mõne asjaga ma nõustusin ,teisega mitte … aga meil on kõigil erinevad tagumikud ja erinevad arvamused ja kõigega ei peagi samastuma ja ühtima ja kui keegi asjalik kägu kuskil “tarka paneb” siis on see ta enda elu puudujääk.
Jätka oma liini, too ennast ja oma perekonda sisse , aga ära jumala eest igast postitusest tee ulguvat,lamedat või reklaamposti … kuigi see müüb, siis see on siiski päris lame :/
Lõpetuseks tahaks öelda,et teil onmõnus väike perekond ,ülivahva naabripoiss KEEP GOING :)
Ärge muutke midagi! Kõik postitused loen läbi. Loosimistest ma osa ei võta, sest rahvast palju ja nagunii ei võidaks :D
Ühesõnaga,mulle meeldib nii nagu on.
Tervitused Pärnust :)
Alati on võimalus võita, ma teen loosimist blogisisese mingi “äpiga”, mis valib konkreetse postituse seast rändom kommentaari. Seega alati on võimalus võita :)
Heia :) Olen käinud siin päris mitu korda niisama piilumas ja lugemas ja pole veel kordagi kommentaari lisanud :) (kohe saab see parantatud) minule meeldivad kõik teemad mis siin läbi käinud ja olen isegi väga palju uut infi saanud ntx kasvõi selle pangalaenu teemal :) Aga niipalju selle kriitika teemal,et Leenu(ma sind isiklukult ei tea) siis oled jätnud mulle hea positiivse mulje,mulle endale meeldib,kui ikka öeldakse kõik välja nii nagu tegelikult on,need kritiseerjad vaadaku enne ,,oma sisse” kui moka lahti teevad :) nii hea on ikka lugeda niiöelda tavainimese elu mitte ,,Paris Hiltoni lux elu” kus on teemaks kallid brändid,hotellid,mida iganes:) Perekonna elu teemal siis nii palju,et räägi seda piiratud koguses,ei tea kunagi,kus mingi hull kükitab ja siis on pahandused tulemas :) mingi privaatsus peaks vast ikka olema :) ok saigi vist kõik :)
Kuna ma ise olen lastetu bitš (tänapäeval vist kõik, kes ei ole ninnunännud ja julgevad arvamust avaldada), siis soft pereelu ei paku pinget. Olen ka varem kommenteerinud, et hindan Sinu julgust suud lahti teha ja vastuolulisi teemasid kajastada.
Mina käin siin lugemas elu- olgu selleks Meelise tegemised või Sinu enda. Sinu blogist leiavad kajastust sellised asjad, mida tihti ühiskond tahab kuskil teki all hoida. Ja siis tulevadki prääksuma need tegelased, kes koos ühiskonnaga seal teki all kõik peidus on. Minu jaoks on elu oma eheduses huvitav ja mitmekülgne, olenemata olukordadest ja Sina oskad neid väga-väga huvitavalt kajastada. Minu jaoks lugemise huvi seisnebki selles, et just kuidas ja mida tehes inimesed mingeid olukordi niiöelda “händlivad” või mis vaadetega lähenevad ning see on tohutult rikastav! Arvustused/loosimised/mida süüa teha- on ka huvitavad, kuid kui see blogi koosneks ainult sellist tüüpi postitustest, siis oleksin tõenäoliselt harvem lugeja. Sitta need kägud! Ole Sinaise ja ruuli täiega!
Oma blogis ole ikka oma nägu, mitte ära kirjuta seda, mis kellelegi meeldib/ei meeldi lugeda. Mind, pikaaegse lugejana, väsitab küll selline pidev dilemma. Te ei saa kõigile meeldida, see on ju fakt. Pole vaja nii palju pingutada, go with the flow.
No ma olengi enda nägu, lihtsalt ma ei tule äkki selle peale, et kirjutada rohkem söögitegemisest :) Või et arvustada rohkem tooteid, mida ma igapäevaselt tarbin. Ma arvan, et kedagi ei koti. Samas.. nagu näha, võiksingi teha postituse “uus pann”, “uus šampoon”, “mida teha sealihast” jne
Mina olen Sinu blogi juba pikemalt lugenud/jälginud, kuid ma olen ise selline inimene, kes väga midagi ei kommenteeri. Loen jutu läbi, mõtlen omaette, kas olen Sinuga ühes paadis või mitte ja panen akna kinni.
Mulle meeldib lugeda kõike arvustusi/kriitikat ja ka seda sama softi pereelu. Igasugu toiduvärk ja retseptid on ka väga in mu meelest ;)
igapäevaelust, sellest mis keelel ja meelel. mitte niivõrd reklaamikaid või tellitud poste. kuidas läheb töö- ja aiaelu, stress, unistused jms. mis ajab katuse sõitma, mis meeldib – real life.
Nt arvustusi,on see siis toidukohta külastades,uus köögiinventaar,lapse lasteaiast jne. Toitumisest ja oma trennist (nt soovitused juurde,või live video,kuidas ühte või teist asja teha). Ma pole modellimõõtu ja sorry,sinna piitspeenikestega spordisaali ei astuks never (see pilk juba kui uksest sisse astuksin…). Pigem vaataks siin sinu blogi ja teeks kodus kaasa ;) Blogi meeldib,jagub vürtsi ja softi,jätka samal lainel ;)
Teid, päris Teid ootan siit blogist, ei mingit ilustamist ega suhkruvaabatamist :)
Mulle meeldivad ja pakuvad huvi pea kõik teie blogi postitused. Igapäevaelu, arvamused-arvustused, toit (nii “kuidas teha”, “mida teha” kui ka arvustused), reisid (Tai!!! lähen ise ka varsti esimest korda).
Erilised maiuspalad on Meelise postitused. Need on sellised… teistsugused: eriti põhjalikud ja detailsed. :)
Oojee, Tai :)
Ma ei ole küll väga regulaarne blogilugeja, kui mõni huvitava pealkirjaga postitus jääb silma siis klikin lahti ja loen ja kui on midagi öelda, siis ka kommenteerin (aga seda juhtub üldiselt harva). Võib öelda küll jah, et pisut on kirjapilt muutunud võrreldes paari aasta tagusega, samas, inimesed ise muutuvad ju ka ning ei ole enam päris need samad, kes aastaid tagasi. Päris ennast te küll kaotanud ei ole (meenub kohe hiljutine Põhja-Tallinna postitus :D) ja ka koostöö osas pigem valige ikka neid, mis omale huvi pakuvad ja oskate hinnata/kaasa rääkida, soovitada, võrrelda jne. Aga kui nüüd toidupostitustest rääkida, siis jaga mingeid häid sügiseste suppide retsepte palun (mul laps täielik supifänn, aga ise tahaks juba tavalistele suppidele vahelduseks midagi uut kokku keeta ja samas igasugu Toidutarede retsepte ma lihtsalt ei viitsi lapata et sealt ideid otsida).
su arvustused on max tasemel ja meeldibki just see, et oled aus ja julged kasutada ka veidi teravamat sõnavara ning olgem ausad: paljud meist mõtlevad samamoodi aga keegi ei julge seda täpselt niimoodi välja öelda nagu sina. :D
ja retseptid!!! ma tean, et ise ilmselt kunagi neid järele ei tee, aga no.. krt nii põnev on lugeda :D
Pereelu tegemised, toiduvärki, et kuidas sina seda teed ja siis koos pildiga palun. Yldiselt meeldib inimestele lugeda blogija tegemistest, pereelust, toimetamisest, jne. Noh, nagu Miiu nt. Teda on nii nauditav lugeda ja tema pildid on ilusad ja huvitavad.
Aga jah, nõus eelmiste kõnelejatega, ära rohkem kysi et mida lugejatele meeldiks lugeda, sa oled seda korduvalt kysinud. Tee oma asja oma näoga ja nopi ise lugeja kysimustest uus teema välja.
Samuti sellised a’la suvalised pildisutskad, kus pole mingit teksti, või et on lisatud pilt ja siis tekst et varsti tuleb see ja see….. no see on megaigav, ma miskipärast ei usu, et sa sellega põnevust tekitad, vaid see hoopis tylgastab pigem lugejat. Teda ei huvita eriti mingi suva pildisuts ja siis on kogu lugu. Boring.
Ma ei fänna sind/teid aga ma niisama satun lugema ajaviiteks, noh nagu ma käin ka mõnda teist lugemas.
Fännan Miiut ja Estonianwithbackpack blogisid/lugusid. Sest nemad kirjutavadki oma tegemistest, oma elust, oma mõtetest, lastest, toidust, sisustusest- just, see meeldibki, sest see on huvitav.
Mina eelistan laive vaadata
Mulle isiklikult meeldivad just arvustused, või, kuidas öelda, ausalt avaldatud blogipostitused, ilma asja ilustamata :D Otsekohesus ja ausad väljaütlemised ( mida palju blogijad ei tee/ ei julge teha? ), vot need on väga 5+, just huvitav lugeda, mida AUSALT arvatakse, kas siis mõnest peost, tootest, inimeste kostüümidest või millest iganes..
( Näiteks hiljutine Kanal 2 sünnipäevapeo postitus ), that’s my cup of tea :D
Pereelu oleks ka samas põnev, kuna ise ka pereinimene, 2 lapse ema, aga seda pereelu saan ma kodus piisavalt elada :D
Mulle meeldis see teie “endine” blogi, aus ja vahetu. Mulle väga meeldis lugeda just neid intriige tekitavaid postitusi ja nende kommentaare, nüüd on tõesti igavam.
Sinust ei olekski uskunud, et sa nii ebakindlaks võid muutuda.. :)
Seega, palun unusta teiste arvamus ja jätka seda rida, mis varem, olles sina ise. Aitäh :)
Milline see “endine” blogi oli. Vaatasin suvaliselt kaks aastat tagasi mingit kuud.. Suht sama. Lihtsalt enam pole raseduse/beebijutte, muu jutt on kõik ju sama.
Endine oli siis äkki selline, kus sa rohkem postitasid suvalisemaid, läbimõtlemata, igapäevasemaid, parajasti keelel olevaid teemasid. Praegu on postitused liiga läbimõeldud ja kaalutletud, tahad liiga palju meeldida oma lugejatele.
See on muidugi minu arvamus ja tunne.
Aga sellegipoolest olen jäänud lugema ja loen ka edaspidi ;)
Ma viimased nädal aega olen ikka üsna valimatult postitanud :) Paar päeva suisa neli posti jutti!
Mulle meeldivad väga lihtsalt pereelupostitused, retseptisoovitused vms, riietepostitused ja ka arvustused mingite saadete voi inimeste vms kohta, see viimane mind vist kunagi siia blogisse tõigi, aga hakkas väga meeldima ja nüüd olen koik postitused ikka ära ja vaatan isegi päevas mitu korda kas oled jälle midagi kirjutanud. Aa ja Meelise postitused on ka koik väga head!
Blogi on muutunud suht reklaamipõhiseks, väga palju on igasugu tootearvustusi. Mind huvitaks palju rohkem igapäevaelu, kus käitw, mida teete. Ja myidugi toidupostitused on kõige huvitavamad, neid loen alati. Reklasmiposte mõnikord ei vaatagi üldse.
Mulle küll meeldib blogi, just selle naturaalsuse pärast, et nö filtrit vahel pole. Samuti meeldis mulle väga kleitide hinnang – ja mis seal salata, ka kommentaare on põnev lugeda, mis on teie postituste all. See lisabki asjale vürtsi!
Eks blogijana peate arvestama, et teie endi kommenteerijaid ja halvustajaid on palju, see ju inimloomuses. Ära võta hinge! Egas meie, lugejad, teist sellepärast halvemini mõtle. Eks need õelutsejaid ise peavad endasse vaatama ja oma probleemidega võitlema.
Meeldivadki ausad postitused, olgu need nii karmid kui tahes.
Uute huvitavate toodete, asjade tutvustused samuti, nii mõnigi kord vaatad mõnda asja, aga ei taha ju kohe osta, siis hea, kui on katsetatud ja jagad ausat arvamust.
Loen alati kõik läbi, aga pole väga kaasa kommenteerija. Meeldibki teie julgus, ausus. Ütletegi nii nagu on, mitte ei hakka kõike ilustama!
Ole Sina ise ja kirjuta kõigest mis ette jääb. Te olete värvikad inimesed, teete ja jõuate igale poole. Koguaeg midagi toimub ja seda huvitav lugeda. Reisipostitused ja toidu teemalised on põnevad, ilusad pildid ja uued tooted. Olgu siis söök, jook, trenn või riided. Kõik läheb kaubaks.
Kritiseerijad ärgu lugegu. See on vabatahtlik ju.
Päikest Teile!
Minu arust tõmbate oma blogile kõige rohkem vett peale sellega, et te pidevalt küsite, mida lugejad ootavad.
See ei ole sul päris meediaväljaanne siiski, blogi peaks sündima kuidagi orgaaniliselt, mitte tellimustööna. Tagasiside ja klikkide põhjal peaksid ju ise suutma väljaselekteerida, mida rohkem loetakse.
Ma olen elus mingi 2-3 küsinud, millest te lugeda tahaks ja teinud nö küsitlust.. :)
Kas Mihkel Raud õpetas, et tuleb lugejatelt küsida, kuidas neile meeldida ja mida nad lugeda tahaks? Minu arvamus on, et kirjutage mida tahate, millest tahate ja kellest tahate, aga leppige sellega, et ka neil, kes loevad on oma arvamus ja seda nüüd karta ja seepärast pidevalt mõelda kas kirjutan või mitte, täiesti arusaamatu. Huvitav, et ajaga saavad kartmatutest “ausa” arvamuse ja julgete avaldustega blogijatest sellised kompleksides inimesed, kes seda endale muidugi ei tunnista. Minu arvates võiksite vähem ropendada ja kuidagi rullnokalikus stiilis ennast mitte väljendada, aga kui need olete teie, siis see on teie blogi ja lugejad selle stiili ette ei kirjuta, lõpetavad jälgimise, kui ei meeldi ja sellega peate ka leppima.
Loen pidevalt ja meeldib kóik, pange edasi samas vaimus!
Kuna sa/te oled sellise otsekohese väljaütlemisega siis mulle meeldib lugeda sinu sulest erinevaid arvustusi. St mitte ei kiida vaid takka vaid täitsa ausaid. Kui söögikoht oli jura siis nii ongi jne. Mitte ainult kinnimakstud kiidulaul:)
Neid võiks olla toidu, riiete, kosmeetika, teenuste, kaubanduskeskuste, taksofirmade ja mille iganes kohta.
Sellised postitused a la täna ärkasime ja sõime ja siis mängisime ja siis käisime jalutamas ja siis sõime ja siis läksime magama, mulle näiteks väga huvi ei paku.
Mina vastupidi olen just nüüd püsilugejaks muutunud, kuna enam ei ole siin (minu nägemuse kohaselt) sellist meelega haibitud draamat ja teemasid, et klikke saada. Minu meelest on mõnus lugeda sellist igapäevast veidi teisiti mõtleva inimese pereelu, käimiste, arvamuste ja tegemiste kohta. Ei ole igav. :)
Ja palun ainult mitte neid “mida ma täna sõin” postitusi. :D Ausalt, kas teisi tõesti huvitab?
Aga uute huvitavate kohtade, toodete ja teenuste kohta loen küll alati huviga. Rõhk on siin sõnadel “uute” ja “huvitavate”. Minu meelest on igasugu vihjed heade toodete-teenuste kohta ühed blogide põhiülesanded.
Mina soovitan jääda iseendaks. Lugejaid on sul ju just seepärast. Samamoodi nagu sul on igast asjast oma arvamus, on igal su lugejal eri arvamus vb. Kõigile meeldida nagunii ei saa.
Ma näiteks ei viitsi Malluka blogi enam nii huviga lugeda, sest see on läinud nii… reklaamiks? Igavaks? Kõik huvitav on parooli all. Igat oma arvamust põhjendab hoolikalt jne.. ilmselt kardab sõimu. Seal ei ole teda enam üldse. Ära muutu samasuguseks. Tulin ju seda blogi lugema Teie pärast. Jääge iseendaks, kuna vastasel juhul väheneb kõvasti lugejaid. Ma arvan.
Kivi kotti!
Mina loeks huviga toiduteemasid ja just selliseid “mida teha sealihaga”. See kestis küll lühiajaliselt, kuid meeldis ka pildipostitus, kus su sõbranna Aliexpressi riideid proovis/testis.
Reaalset päriselu, koos selle ilu ja vigadega.
“Uus pann” ja “mida teha sealihast”. Tegelikult on just see asja võti. Ole sina ise! Su lugejad on lihtsad inimesed ja keegi ei tule siia makromajanduslikke analüüse lugema. Samastumine ja isiklikkus on märksõnad. Ühest küljest toob see lugejaid, teisalt eeldab see ikkagi suurel määral oma privaatsuse ohverdamist. Küsimus on, kas oled võimeline elama ja kirjutama nii, et lähed elust läbi nagu tank (ajad oma asja, solvangud ei häiri, sest tead ise, mis ja kes sa oled), säilitades siiski inimnäo ( reageerid ebaõiglusele ja oled valupunktide suhtes tundlik).
haha, just analüüsisin valimislubadusi :D
tank olen ma juba kaalult, seega lebolt läbi elu :D
Mina olen päris pikalt lugeja olnud ja enamasti olen ka seda tüüpi, et loen läbi ja panen akna kinni ja seda mitte ainult siin, vaid ka teistes blogides. Kui on midagi öelda, siis ütlen. Mulle meeldivad igasugu postitused ja loen kõik läbi, isegi kui teema mind ei puuduta. Mulle lihtsalt meeldib lugeda sinu kirjutatud postitusi. Kriitika/arvustus on alati kõige huvitavam ja muidugi ei saa üle ega ümber “mida õhtuks süüa teha” teemast. Ma ei saa öelda, mida ma eelistan lugeda, sest ausalt mulle meeldivad kõik postitused, ka reklaampostid ja laste teemad (olgugi, et mul lapsi pole). Mulle meeldib see teie pere “vabaolek”. Laske aga täiega edasi, mina jään ikka lugejaks!
viimane üllatus oli see kui Meelis oma trenni meile ka näitas :) Siis tekkis küll küsimus, et oot mille põnevaga te veel tegelete ja meile ei räägi :) Aga teie blogi ongi huvitav just sellepärast, et te ei keskendu ainult ühele teemale vaid kirjutate mitmekesiselt. Ja lõpetusesks nõustun teiste soovitustega mida võiks kirjutada :)
Mina käin ka siin pidevalt lugemas, mõnikord meeldib, mõnikord mitte. Vahel kiidan, vahel mölisen (sry :D). Üldiselt mulle meeldib, pole nii soft ja imal kui nt Triinu blogi ja pole nii igav kaubanduslik ja biopolaarne kui Malluka oma, teil on selline vahepealne, lihtne. Mulle meeldib, kui sina rohkem kirjutad. Meelisel ei ole minu meelest väga kirjasoont ja tema tekste pole nii huvitav lugeda, võibolla sest tema teemad pole minu jaoks huvitavad. Pojast võiksid rohkem kirjutada, ta on teil armsake! Tai teemad on ära tüüdanud, aga kõik muu enam vähem on ok. Keep up good work :)
Hakkasin kunagi lugema, kuna juttu reisimisest, söögitegemisest ja riietest. Meeldisid need teemad ja emotsionaalsed tekstid. Kirjutasid oma elust päris avameelselt ja seda oli hea lugeda. Nüüd on palju reklaami kui blogi avad. Suht tüütu neid aknaid siin kinni klõpsutada.
Kirjutagi hetkeemotsiooni ja kui kriitikat tuleb, millega ei viitsi tegeleda, keeragi kommantarid kinni ära. See on sinu blogi ja sinu arvamus, kellele ei sobi, jalutagu edasi.
Keep going!
Reklaami kohapealt. Ma pole ekstra neid bännereid siia tellinud või nö juurde tellinud. Kolm tükki neid on ja rohkem pole, ei saakski olla, kohta pole :) Sorry, klõpsa kinni/refreshi lehte ja elu läheb edasi.
Vabandust, mul on täiesti teemaväline küsimus, no selline “uue panni” stiilis. Ma nii üliväga tahaks endale seda mustikatega pusa. Selle postituse all, kus sai tellida, enam ei olnud… mida ma peaks selleks tegema?
Siit saab.
Suurtele: https://marimell.eu/toode/marimelli-mustikapusa-suurtele/
Lastele: https://marimell.eu/toode/marimelli-mustikapusa-lastele/
Sa ei pea end muutma, sa ei pea enda blogi muutma. OLE SINA ISE!!! Ära mõtle nii pingasalt sellele, lihtsalt ole sina ise :) Nagu sa oled siis, kui sa sellele ei mõtle :)
Olen lugeja olnud juba päris mitu aastat. Kõige rohkem meeldivad reisidega seotud postid, Teil alati kõik väga detailselt välja toodud ja tekib endalgi tahtmine sel viisil reis kokku panna, kuid julgusest jääb puudu. Samuti naudin Teie toiduposte – super! Väga meeldisid Meelise kirjutatud postid tema lapsepõlvest – see ausus, need mõtted… Need postid tekitasid nii kahetised tunded, aga samas avas silmad, et mida/keda meie ümber tegelikult on, kui vaid oskad märgata. Edu Teile ja blogi on mõnus!
Mis sa sellest reisi kokkupanemisest kardad. Kirjuta, ma aitan :)
Mina loen seda blogi juba mitmeid aastaid aga kommenteerin haruharva. Loengi just sellepärast, et teemasid on seinast seina. Meeldivad need sisukad reisiteemalised postitused kuna ise üldse ei reisi. Samas on hea lugeda mõne tootega seotud teemasid ning kokavärki ka. Kui mind miski teema ei tõmba, siis panen kinni või loen ülerea :). Kõigile ei saa nagunii meeldida, jätkake samas vaimus.
Kirjuta just nimelt seda mis pähe tuleb ja just täpselt nii nagu sinu arvstes asjad on. Miks on vaja mingit lolli ilustamist. Selle jaoks tegidki blogi? Seda ausat juttu tahavad lugeda 100st 90, ja nagunii on alati iga asjaga keegi kuskil kellele ei meeldi.
Hakkasin seda blogi jälgima just nimelt ausate ja otsekoheste tekstide/arvamusavalduste tõttu. Ma ei pruugi nendega alati 100% nõustuda aga kaasamõtlema panevad need ikka ja samas avardavad silmaringi – et ka teistsuguseid arvamusi on.
Ma loodan siiralt, et sellest blogist ei tule lumehelbekeste blogi
Ma mainin kohe ära, et mina ei kirjuta loosi pärast.
Mulle meeldivad kõik postitused. Isegi kui minu arvamus mõnikord ei ühti, siis viisakalt kommenteerin postitust või jätan kommenteerimata. Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja miks teise inimese arvamus peaks olema tähtsam kui teise.
Minu arust on tore, kui teete nö ausaid postitusi, sest küllap juhtub ka nii, et mõni kommentaar paneb mõtlema ja nägema asju teise nirga alt ja arvamus muutub.
Ja palun… ärge jumala eest hakake järgima seda uut trendi, et osad postitused on kaitstud. Vot see on juba absurdsus!
Ei pea tagasi hoidma ennast. Töde on see et HATERS GONNA HATE üksköik mida te kirjutate, nii et pigem kirjutage nii nagu tahate. Elu on liiga lühike muretsemaks, mida teised arvavad. Tean, mega leim ja vana jutt.
Mina sattusin siia selle artikliga kui Triin Tulevist kirjutasid hoopis nii, et ta mees oli ohver. Nägin seda postitust ja olin nagu et ”thank god”, et keegi sellest sellisest vaatevinklist ka kirjutas. Triin Tulev ongi see naine, kes teiste naiste marki täis teeb.
Ma olen eluaeg selline mitte raamidesse sobituv inimene olnud ja nauditav on lugeda, et selliseid on veel.