Tihti öeldakse perekooliloengutes, et võite oma muusika sünnitusele kaasa võtta. Et kuidas see siis välja näeb, kui tahan, tulen bändiga?
Huvitav, kui Meelis mängiks kitarri, kas ta tohiks siis mu vanniveerel kitarri tinistada?
Huvitav, kas keegi on reaalselt nii sünnitanud?
Ma tean, et plaadi peal võib oma muusika kaasa võtta ja vaikselt kuskil kuulata. Aga kui ma tahaks mingi Metallica või Rammsteini üürgama panna, siis ma kardan, et mind visatakse koos selle plaadiga palatist välja, rääkimata haiglast ja teiste rahu rikkumisest.
Mõtlesin siis, et peaks mingi playlisti tegema endale, noh, kasvõi telefoni, et panen sinna need lood, mida beebi ka raseduse ajal kõvasti kuulanud on, sest noh, Koit Toome jaoks mul pole ilmselt raha – loo või kaks võiks endale ju lubada, aga kui ma 24h sünnitan, siis ei vea vist välja. Kuigi, kujutlege ette nüüd, et ma telliks endale sünnitusele bändi. Milline bänd või muusik oleks üldse sellise asjaga nõus?
Ilmselgelt tahan ma sel hetkel seal rahu ja vaikust, mitte Robbie Williamsi sünnituse-stiilis kassikontserti…
Seega, paar lugu võin ju telefoni tõmmata või siis neid YouTube’ist kuulata. See on mu viimase aja lemmik, just tuli video ka välja.
Kas teil oli sünnitusel oma muusika või tahtsite rahu ja vaikust? Või, et mees mängiks lolli nagu Robbie Williams?
Kui sünnitaja ikka Metallicat tahab, siis selle peab ta saama. Iseasi, kui kõvasti Sul seda kuulata lubatakse ;)
Mina sünnitasin mõlemad lapsed raadio saatel. Neil hetkedel, kui oli aega kuulata, siis täitsa ajas asja ära. Sai isegi kihistatud mõne saatejuhi nalja peale :)
Oleneb, mis kell ma sünnitan ka.. Kui hommikuprogrammi ajal, siis on okei, aga mingi Hirmufaktor ajaks hulluks ilmselt :D
Minul oli sünnitusel muusika telefonis. Korra tulid valude ajal klapid tagant ära ja siis täitus vaiksel öötunnil mu palat Nightwishi ja The Rasmusega. Ämmaemandad vaatasid mind nagu pooletoobist. Aga minu jaoks on selline raskem muusika rahustava toimega.
Ma mõtlen ka, et kui kuulaks mingit diskot ja europoppi näiteks (ma tegelt mingi raskemuusikaaustaja ei ole), siis tuleks siuke “peotuju” sisse :D päris elmari tantsuõhtut ei teeks, aga siukest mõnusat mussi, mis tõmbaks käima, siis ma arvan, et oleks lihtsam vist.. :D
Kaasas oli muusikat küll. Kuna olin synnituseelses siis seal kuulasin et mitte kuulda teiste norskamist. Aga synnitustoas unustasin selle muusika sootuks. Kui mees oleks meelde tuletanud siis vb oleks isegi kuulanud.
Minule sobiks Robbie Williamsi variant väga hästi :D
Ma mäletan kuidas ma sünnituse ajal üks hetk mehele röökisin, et mida ta istub nii rahulikult, lõbustagu mind, aga ei osanud ta miskit teha :D
Ma ei kujuta ette, ma läheks vist megakettasse, kui Meelis käituks nagu Robbie :D Mitte, et ta seal mingi silmad kinni minuga koos mediteerima peaks, aga selline vahepealne oleks normaalne :D
Ma olen üldiselt selline rahu ja vaikuse armastaja. Ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et sünnitusele muusikat kaasa võtta. Esimesel korra olin ise paras sireen seal ja undasin arvatavasti kõvemini kui terve maja raadiod kokku. Teisel korral olin ise küll vait, kuid väga oma mõtetes. Üldse eelistan sellisel ajal oma mõtetesse süüvida ja endaga mõttevahetust pidada :)
PS! Mees on mõlemal sünnitusel kaasas olnud ja väga hädavajalik “vahend” olenemata mu enesesse süüvimisest tol hetkel.
Oli kaasas küll aga kui sünnitama hakkasin tahtsin saada sellist vaikust, et kui ämmakas ukse kõvemini kinni pani, olin ka juba närvis ja vihane :D Et plaanida võid paljut, iseasi kas reaalselt ka nii läheb ;)
Mina eraldi muusikat kaasa ei võtnud. Sünnitustoas oli raadio ja öösel tuli sealt päris ok muusikat. Aga ega ma saanudki eriti seda kuulata. Pühendasin rohkem hingamisele , et valu leevendada. Lisaks harjutused jm. See oli lihtsalt minu jaoks üks kõrvaline faktor.
Ei võtnud kaasa. Ootamispalatis olid erinevad plaadid ja panin mingi rahustava muusika peale, ise kõikusin kiiktoolis ja enda arvates mediteerisin. (Tegelt polnud siis valud veel õieti hakanudki). Kui ikka valud, oksendamine jms algas, siis ei tahtnud enam mingit muusikat. Ja kui päris actioniks läks, siis vist muusika oleks pigem närvi ajanud. Mingit erilist suhtlust ja suhtlemist ka ei tahtnud. Ämmakate liigne ninnu-nännutamine ja silitamine käis isegi kergelt närvi. Rahu on parim. :) Mehe lollimängimine oleks vist totaalselt närvi ajanud. Ma ütlesin ämmakale, et tahan aknast alla hüpata. Kui mees oleks ka seal Robbiet teinud, siis oleksin palunud mehel ka hüpata. :D
Kui ikka jubedates valudes oled ,siis usu mind ,et sa ei taha mingit muusikat.Ise sünnitasin 16h ja 1 min suursin klappe peas hoida.Ükski valuvaigisti ei toimind peale seljasüsti.
Mina muusikani ei jõudnudki aga usun et oleks old palju meeldivamad 13 tundi. Ja üksi oleks oleks old ka veidi lõbusam. Valud olid kohutavad ja koguöö üleval olla oli ka jube seega usun et mõnus muysika oleks abd jaksu. Teisel korral kundlasti kasutaks mingit mõnusat muusikat
Mul juhtus plaadilt tulema https://www.youtube.com/watch?v=yyjnML6SLhw vot see lugu! See sobis nii hästi kogu selle värgiga kokku :D samas, nüüd enam seda lugu kuulata ei taha, sest see meenutab sünnitust. Vali siis midagi sellist, mille kuulamisest sa oled nõus pärast sünnitust loobuma :D Kui sul peaks nii minema nagu mul.
Esimese laspega ajal mängis cd plaat (arvutist), oli Indiaanlaste muusika..hea ja rahustav…;)
Sünnitus venis väga pikaks, lõpuks unes ikka muusika ja muu.
Teise laspega ei hakanud muusikat kuulama, liikusin ja süvenesin hoopis hingamisele ja kõndimisele.
Heh, vbl sellepärast ongi minu esimene laps musikaalne ja teatraalne;)