#notclickbait aga on midagi, mille ma olen teile meie laste kohta rääkimata jätnud ehk mis juhtus sünnitustel tegelikult. Hedoni lugu olen ma siin-seal põgusalt maininud, aga mitte suure kella külge pannud. Kui mul suures plaanis ei ole Pelgulinnas sünnitamise ja arstide vastu mitte vähimatki, sest kaks korda on nad mu elu ikkagi päästnud, siis kaks korda on ka juhtunud “õnnetus” lastega just nendesamade arstide tõttu.

Minu õnn, et ma olen nii pohhuiist ja positiivse mõtlemisega, et kõigil juhtub ja elu läheb edasi.. Võimalik, et kui ma oleksin ITKs sünnitanud, ma sellist blogipostitust kirjutama ei peaks. Aga oleks ja poleks on pahad poisid ja ma ei tea miks, aga ITKs sünnitamine ei vaibinud mulle üldse. Ja mis sest enam. Lastele jääb eluks ajaks mälestus oma sünnist ja.. meile ka.