Klassikaline lähetus: ikka on see üks mees…

Kui aus olla, siis ma isegi ei mäleta, kas ma olen varem sellistel lähetustel käinud, kus põhieesmärk on päeval koolitatud saada ja õhtul end pildituks juua, aga sellised need kipuvad vist alati olema. Ma varasemalt olen vist lähetustes pigem tööd teinud. Minu jaoks oli kõik natuke üllatav, aga kõigest järjekorras.

Tallinna Lennujaamas ootas mind üllatus GoTraveli poolt, ehk sain nautida ooteaega business lounges! Ma ekstra kodus ei söönud, kohvi ei joonud…

Aga koolitsest endast, esiteks oli see väga rahvusvaheline, mina konkreetselt jagasin tuba Leedu tüdrukuga, elasime kahekesti teistest eraldi, sest hotellid olid mingi totaalselt overbookitud ja alles olid vaid megakallid variandid, mis natukenegi kvalifitseerusid. Odavam oli kulusid jagada kui 2* hostel valida.

Sellessuhtes oli hea, et tema polnud esimest korda ja teadis kuhu minna ja mida teha, üksinda oleks ka hakkama saanud, aga veits oleks ilmselt keerulisem olnud.

Päevad olid koolitusi täis nagu ikka, üheksast poole üheni, vahepeal pisikesed kohvipausid, siis lõuna, ja siis nelja-viieni välja. Kui ma nüüd üdini aus olen, siis oli äge kuulata kui suur firma meie taga tegelikult on, mida nad on teinud, arendanud, testinud, kuidas kõik asjad läbivad mingi süsteemi enne kui nad üldse kuskile jõuavad. Kui rääkida koolitusest endast, siis see vist oligi pigem selline üleüldiselt meie tooteid, teenuseid, kasutatavaid platvorme jne tutvustav. Nö algus või baaskoolitus uutele.

Mis ma teada sain?

Ma sain näiteks teada, miks Facebooki logo on sinine. Sest Mark on värvipime. Ja miks on hea Instasse postitada kuubikuid mitte landscape. Siis oled suuremalt pildis. No ja siis ma sain teada, et alati on igas seltskonnad mingi dramaqueen ja igas seltskonnas alati see peoloom ja igas seltskonnas alati see mees, kes ootab uusi naiskolleege, et neid.. ma ei tea, kas sebida on õige sõna, või kuidas ma peaks viisakalt ütlema, olla meeldiv, tähelepanelik, natuke vallatu, aga noh, tegelikult on ainult üks plaan.

Me arutasime ka tüdrukutega (haha, okei, naistega, me keegi pole enam 15, aga nagu te teate, ma ei tunne end eriti vanana!), et huvitav, mis ta point on. Kas ta lihtsalt tahab pidu panna, õhtu lõpuks kellelegi taha keerata või ta testib, et mis masti uued naised on, kas saab löögile või ei?

Sessuhtes, et teisel õhtul ma tabasin ta ühe Rumeenia tšikiga natuke minu meelest liiga lähedalt, või noh, ütleme nii, et kui mina selle vennaga rääkisin, siis ma ei ehmatanud kunagi kui keegi veel tuli. Ei tundnud sellist „ups, jäime vahele“ asja, nagu neil ilmselt oli, kui ma neile nö peale sattusin.

Leedu kolleeg oli kohe, issand jumal, mis naine, ta on abielus, vaata ta Facebooki. Hah, nagu Facebook oleks elu. Aga okei, abielus, siis võiks korralik olla, eksole. leedukas oli ilmselgelt häiritud. Ma siis ütlesin, et savi, paneme talle täiega vastu. Ära minnes ütlesin sellele kutile, et meil on diivan vaba ja ta võib ööseks meile tulla, kui ta koju trippida ei viitsi. Saate aru, see naine flipps totaalselt ära. Ma ei tea, mis keiss neil arenes.

Igaljuhul.. sinna see jäi. Kuni järgmise õhtuni, mil me uuesti väljas istusime, väikse veini/õlle jõime ja.. seda tšikki polnud. Võimalik, et ta lendas juba koju ka, ma ei tea. Aga igaljuhul ütleme siis nii, et kutil olid selleks õhtuks juba muud plaanid. Millegipärast meeldisid talle abielus naised vist :D Mitte, et ma temast üldse midagi teaks peale nime.

Ma pakun, et ta võib olla mingi 40, aga kas tal on lapsi, naine, koerad, kassid, kodu.. Seda ma ei tea. Aga jah, ma ei tulnud ausaltöeldes sellepealegi, et uurida, kes kellega ja kus… Jah, leedukaga olime samas toas ja ikka tuli jutuks, aga in general, mind vapsee ei koti.

Ma ei tea, äkki ma olengi imelik. Et mind ei huvita. Ei huvita, kes kellega. Mind huvitas kordades rohkem, kuidas nad töötavad, kes nende tiimis on, kust nad ideid saavad, mis on nende järgmised plaanid jne, mida me saaks koos teha, palju maksavad Läti ja Leedu influencerid, mida nad lubavad ja pakuvad, kas neil on lepingud, millised jne.

Rääkige kaasa ja jagage oma lugusid lähetustest/koolitustest, mis kodumaal ei toimu – et kas nagu Rõivas Malaisias või teil ei ole tavaliselt õhtuti ühiseid istumisi, väikest flirti ja provokatsiooni, dramaqueene ja nägude tegijaid ja selliseid vendi, kes.. alati uusi nägusid ootavad.

9 Comments

  1. See nüüd küll klassikaline lähetus ei ole. Ja ausalt öeldes selline firma, kus tänapäeval veel selliseid koolitusi tehakse, ei saa küll olla mingi tõsiseltvõetav firma. Selline töökultuur ei ole endast lugupidavates firmades ja organisatsioonides enam ammu tolereeritav.

    1. Haha! Eks see jah, suurfirmade võimalus!
      See, et õhtul väljas käidi oli ju rahva enda algatus. Firma orgunnis ikkagi koolituse :)

    2. oh jah Marge, ideaalis see võiks ju nii olla :)
      Inimesed on inimesed, vahet ei ole, kus sa töötad.

      Töötasin ühes rahvusvah. firmas, äärmiselt suures, ka sama keiss, mis siin näidiseks.. 1 ikka üritas kõvasti sebida… ta oli ise abielus.

      See ei tähenda jah, et firma poliitika, lihtsalt inimesed on erinevad…

    1. No mida ma vaidlen? Tema arvab, et kotib, mina ütlen, et ei koti. See ei olnud kindlasti mu eesmärk seal reisil teada, kes kellega koos on, kui kaua, kus tutvusid jne. Aga kui mul nina all mingi asi areneb, siis loogiline, et ma näen seda ju :D

Comments are closed.