Klienditeenindaja on tont! Vabandagu see OKO palju tahab

Täpselt nii nagu klient on kuningas, KUI TA KUNINGANA KÄITUB, on klienditeenindaja firma visiitkaart ja kui ta käitub nagu tont, on ka firma minu silmis tont.

Lugedes, kuidas Haabneemes asuva restorani OKO teenindaja ei andnud jalgrattasõidust janusele viieaastasele klaasikest kraanivett, sest ettevõte saavat müüa ainult pudelivett, meenusid mulle lood, mida rääkis mulle üks tuntud koolitaja minu klienditeenindaja tee alguses. Nimesid nimetamata, on ka Eestis juhtunud vägagi pikantseid lugusid.

Miks sellised näited toodi, olidki selleks, et.. klienditeenindaja peaks olema inimlik, mõtlema natuke enda peaga ka, mis siis, et te müüte ainult pudelivett.

Ükskord juhtus nii, et kui üks Tallinna SPA oli oma uksed äsja avanud, siis üks mees varastati sõna otseses mõttes paljaks. Tema kapp oli tühjaks tehtud ja kui mees ujukate väel vastuvõttu läks, oma mure ära rääkis, siis kehitati õlgu. Kui ta küsis luba helistamiseks või kas saaks ehk vannilina-hommikumantli, teatati talle, et jah, see on meil tasuline. Whatta fak, mind varastati teie juures paljaks ja te ei anna mulle isegi hommikumantlit peale?

See on täpselt see sama, nagu sa ei anna viieaastasele lapsele juua? Keelad rasedal WCd kasutada, sest see on teil ainult klientidele? Ei lubaks mul helistada, kui mind on läbi pekstud, sest teil pole telefoni, mida klientidele anda? Nagu, mu aju ei võta seda. Üldse ei võta. Ma ei saa aru, kuidas inimesed saavad sellised olla?!

Ma ei arvanud sest OKOst enne ka suurt midagi, mingi triip ja täpp restoran, kus portse pole olla, aga hinnad on laes. Mitte, et ma üldse mingeid maahemeportse ootaks, aga ühesõnaga, mind pole see koht kuidagi kõnetanud. Olen Urmas Reitelmanniga sama meelt: “Teeme siis nii, et sellesse tülgastavasse buffetisse keegi oma jalga ei tõsta.” Ausalt, ega ma ei tahagi sellisesse kohta minna, kus isegi kraanivett ei raatsita janus lapsele anda.

#piinlik

Samal teemal

17 Comments

  1. tühja tähja peale ei tasu närvi minna
    muidugi oleks teenindaja võinud teha erandi, samas ei tea kui karmid korrad ja mis sõnad peale on loetud ülemuste poolt

    mul oli ka linnas wc vaja kasutada, üks ühmas kümmes senti vms, teises kohas lasti kasutada. ega sellepärast maailm otsa saa.

  2. Pigem pole teenindaja tont, vaid omanik või juhataja, kes sellised reeglid tegi. Tean reaalset juhust, kus oli keelatud kasutada klientidel töötajate WC-d. Tegemist oli teenindusasutusega, mitte toitlustusega ja kliendi WC seal puudus. Ühel õhtul astus sisse verise näoga ja kätega naisterahvas, palus kutsuda politsei koduvägivalla pärast ja palus kasutada WC-d. Teenindaja lubas. Nädala pärast ta oli sealt lahti lastud, kuna rikkus eeskirju ja lasi võõra ametiruumidesse. Niiet jah… See juhtus küll oma kümme aastat tagasi, aga selliseid tonte tööandjaid on arvatavasti ka täna. Kui tahad tööd, hoiad suu koomal ja järgid reegleid. Ja hetkel on hea omanikul näpuga alluva peale näidata. Mis kuradi reegel üldse on kraanivett mitte anda?! Haige ju lihtsalt.

      1. Kuna töötasin samas asutused, siis võin kinnitada, et see nii oli. Konkreetne ettevõte tegutseb Tartus ka praegu, ei oska küll kommenteerida, kas omanik on sama seal.

  3. Meie aastaid tagasi Okos käies maksime kannutäie kraanivee eest mitu eurot.
    Olime palunud teenindajal tuua lastetoit kõige enne, kuna kaasas oli 3 aastane laps. Tema toit toodi 20 minutit peale täiskasvanute toitu. Väga raske oli lapsele seletada, et tema peab toitu veel ootama.
    Arvele oli pandud 1 praad rohkem. Kui tsekki poleks kontrollinud, oleks vastu pükse saanud. Nende poolt ei tulnud peale väikse vabanduse kobina midagi.
    Rohkem pole tagasi sinna läinud.

  4. Ma ka peale seda keissi ei plaani sinna kunagi minna, julmad omanikud siis, kui hädaolukordades ei või ka vett anda. Ma oleks ikkagi andnud teenindaja asemel.

    Minu jaoks on HoReCa sektor täiesti kauge, pole ise töötanud kunagi, see on täiesti omaette maailm, aga mulle tundub, et teenindaja käitus ise ka valesti (oleks pidanud ise mõtlema..)

    Ju nad on ise väga noored, lapsi pole ning sporti ise ka ei tee (mina jooksjana tean väga hästi seda tunnet, kui kuuma päikesega hakkab pilt juba tasku minema.. seega oleksin kindlasti vett andud hädalisele sh täiskasvanule, sest tean ise seda piina).

    Samas, ma pole horecas töötanud, seega neid reegleid seal ei tea ka. Imelikud reeglid siis: hädaolukord ehk inimese tervis vs raha.

    Siin ei tasu rääkima nüüd tulla, et äkki nad peaks tasuta toitu ka andma, inimese üks esmavajadustest.. ma räägin ikkagi hädaolukordadest, kus vee andmine on mõistlik.

      1. HoReCa = Hotels, Restaurants, Catering/Cafe’s

        Tegemist on sektori üldnimega, mitte konkreetse restoraniketiga.

  5. Mitte just päris teemasse aga OKO ja Noa kuuluvad vist samale omanikule. No igatahes on Noa restosse võetud tööle üks blond füürer kes igal sammul rõhutab kui a la carte nad ikka on et pintsak ei tohi toolileenil rippuda ja tuleb viia riidekappi. Mh kuhu siis võtmed ja telefon jne mis taskus on panna? Ei provva seda ei teadnud aga seda et nad on ikka a la carte teadis küll. Samal ajal veidi eemal ulatas kelner veidi kummardades kliendile miskit no p….pragu irvitas sealt kõigile kes näoga sinna poole istusid. Selline tore karvane p…pragu oli. Vot selline a la carte.
    Aga arvestades kuidas Noas meisse suhtuti ei imesta sugugi et vett ei antud. Mis on loomulikult abdurdsuse tipp.
    Õnneks peale viimast Noa kogemust ei ole väga soovigi enam minna ja toidud on ka kuidagi nirumaks jäänud kui aus olla.

  6. tõesti? klienditeenindaja võis olla ebakompetentne aga kui soovite olla tõsiseltvõetavad siis “tont” … tõesti??

  7. Oko pole enam ammu triip ja täpp. Tegu on väga vahva uuenenud mõttega kohaga, ka koht ise ju vahetunud. Marimell ehk enne haukumist triibu ja täpi teemal uuriks menüüd. Eriti kui sa seal käinud ise pole.
    Tegu on ilmselt väga halvasti õpetatud teenindajaga, mitte et neid häid väga palju saada oleks ja mõtlematu teoga, aga enne kui maha teed võiksid tutvuda enne restoraniga.

  8. Ehk jõuame Eestis ka kunagi nii kaugele,et kraanivett peab kliendile tasuta võimaldama? Inglismaal näiteks on nii. Ja kui isegi midagi ei telli,siis klaasi vett saaks ju ikka võimaldada. Mida töötajad siis ise joovad? (mõnes linnaosas ju kraanivesi ei kõlba) Mina arvan,et hea klienditeenindaja peaks inimestele vastu tulema mõistlikuse piires. Kui mina teenindajana töötasin,siis kraanivesi ei olnud joodav ja ostsin ise kliendile pudelivett (vanamammi,kellel sellise luksuse jaoks raha polnud). Ei ütle,et see ainuõige viis on,aga kammoon natuke inimlikust oleks ju tore.

    1. Vabandust, aga kui inimene läheb söögikohta ja midagi ei telli, miks peaks talle tasuta kraanivett pakutama?

      1. Aga miks mitte? Ja üldiselt jah, minnakse sööma ja vesi on tasuta, aga kui laps tuleb juua küsima ja juua ei saa, on ikka väga mööda!

      2. Sest see on inimlik ja viisakas? Ja kas see KRAANIvesi tuleb sinu palgast või kuskilt,et kahju on?

  9. See vee teema mujal ka vist! Just Saaremaal kæisime söömas! Tellisin toidud-joogid ära, ja siis meenus et laps tahtis vett ka! Palusin siis lisaks kraanivett klaasiga, kuna mullikat ei joo! Selle peale teatati, aga meil ei ole kraanivett! Nagu tglt ka ve? Mis söögiasutus see on siis, kui vett pole :) aga jah, võtsin siis lisaks pea 2 euri eest vee ka!

Comments are closed.