Kogumishoius motiveerib veel rohkem säästma!

Posted on

Ma otsustasin kunagi suve hakul, et hakkan julgemalt raha küsima kõigilt kes pakuvad/soovivad koostööd teha meie blogis ja panen igast sissetulekust 30% oma digikassasse. No, et korjan, lihtsalt kui kunagi vaja peaks minema, on olemas.

Ega see vabakutselise elu, mille ma endale 2011 aastal valisin, mingi lust ja lillepidu pole olnud. Iialgi ei tea, millal ja kui palju täpselt raha saab ja veel hullem, millal uuesti saab. Kui keegi tellib mõne loo, siis tellib, kui ei, siis ei. Kas keegi pakub mingit juhutööd või ei. Kutsub kuskile projekti või ei. Teen supikööki või sebin Meelisele mõne pildistamisotsa või ei.

Olen vahepeal lepingutega tööd ka teinud, mitte ainult honoraridest (ja töövõtulepingutest ja projektitasudest) elanud, aga kindla kuupalgaga töö on mul viimase kuue aasta jooksul olnud täpselt kuus kuud enne rasedust.

Ma olin selle ebaregulaarsusega harjunud ja olen siiani. Lihtsalt vahepeal sain kindla kuupalgaga vanemahüvitist. Ühesõnaga pika sissejuhatuse jätkuks, selline elustiil on õpitav. Sa harjud elama, et raha ei saa kunagi täitsa otsa ja kuidagi ikkagi jagub kuni järgmise laekumiseni. Aga ma tabasin end mingi hetk mõttelt, et kogu see raha kaob nagu mutiauku.

Pole vahet, kas ma saan 100, 200 või 500, see on mingil hetkel ikkagi otsas. Märkamatult oled selle ära elanud. Mõnel kuul eladki 800€ eest, mõnel teisel 1800€ eest. See lihtsalt libiseb minema!

Ma olen sellessuhtes impulsiivne, et ah, savi, arvel 500, ostan seda-seda-seda, hakkab otsa saama, pean piiri või mõtlen, ah, savi, sealt ju peaks veel umbes xx summa tulema, saame hakkama. Raiskan selle viimasegi ära. Tuleb uus raha ja sama ring. Ehk siis, ma mõtlesin, et kui saan 100€ ja panen 30% hoiusele, siis tegelikkuses ei olegi vahet – kas mul on raisata 70 või 100 euri, otsa saab ta nii ehk naa.

Ja teate, see tunne, et sa näed kuskil tagaplaanil tiksumas mingit summat, mida sa kasutada ei saa (sellessuhtes saab ikka, aga ta pole sul kohe pangakaardil, et raisata), see tekitab nii hea tunde. Motiveerib veel rohkem kõrvale panema, sest ma ei näe, et ma sellest otseselt puudust tunneks.

Samamoodi koguneb mul bännerreklaamide raha (need mida te vihkate ja mis teil meie blogi tihti korralikult avada ei lase, sorry, refreshige ja proovige uuesti), ma võtan seda välja korra aastas reisimiseks, lasen sellel lihtsalt omasoodu koguneda. Vahepeal käin lihtsalt vaatamas, et mis seis on.

Tsekkasin, et mis see nö kuu keskmine teenistus tuleb. Kui varem oligi see ala Hedoni mähkmeraha a 90-120€ kuus, siis tuleb tunnistada, et teie klikkimistel on kasu – kuu keskmiseks tuleb praegu 177,85€! Niiet, kellel kademeel pole, tšekake ikka end huvitavaid reklaame lähemalt. See on konkreetselt meie reisifond, pole seda kolme aasta jooksul mitte millekski muuks kasutanud ega plaani ka kasutada, kui sellest just üleöö taas meie kodufond ei saa. Aga sinna on natuke aega.

Ja mul on nii palju mõtteid ja plaane, kuidas end veel rakendada, et veel rohkem teenida ja veel rohkem kõrvale panna :) oma koduni on veel pikk tee minna (selleks tuleb ikkagi palgatööd vahepeal vihtuda, mida ma poole silmaga ka otsin), aga mõnus algus on tehtud!

Kas teil on kogumishoius? Hoiupõrsas? Kinnine konto? Kuidas ja kui palju säästate, investeerite, madratsi alla panete?

Antud postitus sündis ajendatult Ferratum Bank päringust, millised reklaamivõimalused meie blogis oleksid. Kuna laenufirmade kiitmist iga blogilugeja heaks ei kiida, siis otsustasin sel korral, et blogin, aga 30% läheb hoopis pardi ostuks.

Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) poolt ellu kutsutud heategevuslik üritus – vannipartide võistuujumine, mille eesmärgiks on teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja eraisikuid üles andma oma panust nende abistamiseks. Eelmisel aastal koguti Pardiralliga ligi 133 000 eurot! 2017. aastal müüdi 14 170 parti ja koguti 92 320 eurot! Vähem kui eelmisel aastal. Järgmisel aastal tuleb see ületada :)

Üks heategevuslik osa on veel. Kõik, kes panevad like Ferratum Bank Facebooki lehele ja jätavad siia postituse alla kommentaari, kellele annaksite teie 100€, siis sinna see 100€ ka liigub. Kui tahategi sõbrannale anda, endale jätta – palun väga, aga kui valite heategevusliku organisatsiooni, lisab Ferratum omalt poolt veel 100€! Põhimõtteliselt annab teie üks like 200€ – see võib olla mõne vähihaige ravidoosihind!

Raha jagan 21.09.2017.

Minuga võttis ühendust Tarbijakaitseamet, kes leidis, et antud postitusest on puudu üleskutse: “Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.” Kuna olen antud postituses maininud Ferratum Banka, siis nende tingimustega ja vajadusel konsulteerida asjatundjaga saab nende kodulehel – siin!

132 thoughts on “Kogumishoius motiveerib veel rohkem säästma!”

  8. Vähiravifond Kingitud Elu vajab hädasti annetajaid- mina annaks selle summa neile

  12. Kuna annetan iga kuu jooksvalt eri heategevusfondidele, siis võidu puhul jätaks seekord raha endale, nimelt paigutaks selle oma reisifondi.

  18. Ei jää ei vaesemaks ega saa rikkamaks 100€-ga. Mängin lotot edasi. Seega minu poolt läheks see VÄHIRAVIFOND KINGITUD ELU-le!!! Ma pigem olen seda usku, et tee head ja see tuleb ükskord Sulle ringiga tagasi ☺️ Ehk siis ma panustan suurele loto võidule, millest teeksin kaa märkimisväärses summas annetused nii mõnelegi fondile. Me ei tea kunagi kuna meie ja meie lähedased vajaksime abi!!!

  20. Tütar annetab alati ka ise kui võimalik, aga hetkel on tal hambaravile suuremad kulutused. Seega läheks raha tütrele.

  34. Tere. Väga informatiivne postitus, tänud.
    Ma võtaks 50 omale (tasuksin ühe võlgnevuse) ja 50 Sos Lastekülale.

  36. Annetan ise igakuiselt loomade varjupaika. Seekord jätaks selle 100€ enda reisifondi.

  42. Annaksin selle 100€ vähiravifondile. Need inimesed vajavad seda kõige enam..

  56. Mina võtaks selle endale lapse vajaduste katteks, kuid kuna niisama saadud, siis kindlasti annetaks ka. Ilmselt loomadele!

  60. Hea meelega, kingiksin selle summa oma emale-isale. Neil oleks väga vaja kodus keskküttahi ja tegelikult kõik torustik välja vahetada, kuna see jama lihtsalt annab otsad varsti, või ahi kukkub lihtsalt kokku. Liiga vana kupatus kõik. See summa aga päris suur, et seda tööd ette võtta.

  62. Mina alustasin eelmine kui püsiannetamist vähiravifondile “Kingitud elu” Lihtsalt nii kurvad lood ja minu mõni euro ehk asja ettegi..
    Hetkel aga ei ole olnud võimalik midagi kõrvale panna. Majas kolm last- üks läks 4.klassi, teine lasteaeda ja kolmas märtsis lasteaeda.. + proovime remonti kodus tegema hakata.. Hetkel kulutusi niipalju olnud, et meeleldi elaks selle kuu teadmisega, et kuskilt võiks sada juurde tulla. :)

  64. Laik pandud.
    Ma olen isekas ja jätaksin selle 100€ omale. Hetkel on selline seis, et see kulub väga ära :(
    Kui ise hädast väljas, aitan mõnda fondi.

  66. Kogun endale – kinnisele kontole, alati palgapäeval panen raha kohe ära, ja tihti polegi see meeles, et seal ju ka raha. Lapsele kogun ka – tema kontole läheb igakuiselt see 50 eurot riigi poolt ning kui mõni muu ootamatu sissetulek tuleb. Samuti on tema jaoks kodus kassa – kogu enda, vanavanemate ja osade sõprade taara-raha läheb sinna. Hiljuti just lugesin, et lühikese aja jooksul sinna kogunenud, koos sünnipäevaks kingitud rahaga, pea 100 eurot.
    Selle 100 eurot aga, mida teie välja loosite, kingiks ikka lastele..seekord Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi :)

  70. Mina paneksin selle raha oma lapse kogumishoiusele, kuhu meiegi mingi kindla aja tagant kogume. Ja ikka selleks, et temal tulevikus oleks oma raha, mida kasutada just siis ja just selleks, milleks tal seda kõige rohkem vaja läheb.
    Kuna minu kadunud isa tegi sellise hoiuse ka mulle, kui ma olin ühene (edaspidi kogus sinna minu ema), ning kogu raha, mis seal oli, sain kätte, kui olin 19 ja ülikooli minemas, siis tean omast käest, kui hea tunne see oli, kui sul oli oma raha, millega majandada ja mitte niivõrd ema rahakotil elada. (Ülikooli kõrvalt ma tööl ei käinud ja see aastatega kogutud raha aitas mind väga).
    Seda iseseisvustunnet soovin ka oma pojale. ☺

  72. Hetkel olen eluetapis kus minul endal läheb seda vaja. Kui mõõna aeg saab läbi aitan taas teisi nii nagu jaksan :)

  74. Paneksin raha kas reisifondi, ostaks kassidele mitme kuu varu kassitoitu või kingiks MTÜ Kasside Turvakodule :)

  76. Mina teeksin hinnalise-hindamatu kingituse vähiravifondile “Kingitud Elu”. Just lugesin, et neil on hetkel tarvis suurem summa elude päästmiseks ja haigete lood olid nii nukrad. Summa pole suur, aga kui see kingib kellelegi elu, olen valmis seda 200 eurot omaltpoolt veel 100 euroga täiendama. :)

  80. No kes siis raha ei tahaks :)
    Laik läks teele.
    Kui osutuksin võitjaks, siis raha jagaksin kaheks – 50€ väiksema lapse paberrahapõrsasse ja teine 50€ läheks vanema lapse koduostufondi.

    Olen ise eluaeg üsna kitsalt läbi ajanud, keegi mulle midagi kogunud ega andnud pole (kuigi vanemad on jõudumööda toetanud küll mustematel päevadel, aitäh neile!) ja seega ma ei tunne tarvidust ka praegu laristada. Mitte et ei tahaks, ikka tahaks. Aga mul on kaks last ja soov on, et neil oleks (erinevalt minust) oma elu alustades natukenegi kergem. Suurema lapsega olen tegelikult hiljaks jäänud, aga ega ma siis teda nüüd ja edaspidi toetamata jäta. Väiksemal lapsel on oma hoiupõrsas, kuhu lähevad hõimlaste kingirahad, palgapäeval mingi summa, niisama rahakotis üksindusest ulguvad viie-eurosed. Põrsas oleva summa suurust ma ei tea, tõenäoliselt juba üsna märkimisväärne summa, neljakohaline vast veel siiski mitte. Sendipõrsas on ka paarisaja euro ligi, see läheb tulevikus samuti pisema lapse kontole.
    Kogumishoius on meil ka, pea 2000 on peal. Natuke korjame veel ja siis saab ostetud üks väga vajalik asi. See kogumine on veres, sest raskeid aastaid on palju olnud. Ega praegugi kerge pole, aga ikka koonerdame ja kogume. Et saaks endale hädavajaliku ja lastele kindlama põhja tulevikuks.

  82. Lastefond. Neid lapsi on ju palju, kellel sellisr abi vaja on, hea kui üks ônnelik selle vähekesegi saab. Sest lapsed on ju elu õied :)

  84. Olen alati olnud pigem sularaha koguja, sest 1. minu jaoks on oluline, et saaksin selle kogutud raha kätte kohe kui vajadus tekib (näiteks hiljuti tuli koeraga öösel kiirabisse minna ja ei oleks olnud aega kuskilt hoiuselt raha taga ajada) 2. virtuaalne raha kaob minu käes liiga liiga ruttu, seevastu sularaha ei anna ma kunagi naljalt ära. Kunagi tehti isegi uuring, et kaardiga maksmine su ajus midagi nii erilist ei tekita aga sularaha ära andmine paneb aju tööle samamoodi kui haiget saamine… midagi sellist see oli ja no mina seda küll usun :D
    Natuke raske südamega aga laik on pandud ja pean tõdema, et seekord peaksin selle raha endale jätma. Olen alati inimene kes igal võimalusel annetab. Olgu selleks reklaam bussipeatuses mis annetust küsib, annetuskastid poodides, abipalved facebookis mis tunduvad ka päriselt vajalikud, koolitarvete kogumine, toidupank, tuttav kes on väga hädas. Annetaksin järgmine kord topelt ning ka sellelt summalt midagi ära, kuid sel kuul olen aga üle aastate esimest korda seisus kus pean tõdema, et arvete jaoks raha ei jätku. Elu tegi omad keerdkäigud ning sain oma ninanipsu kätte sellega, et esimest korda elus eelmisel kuul lõbustuse tarbeks viimased säästud ära kulutasin. Kohe sain ka valusa õppetunni kus palk tuli oodatust oluliselt väiksem, ootamatu kulutus ja ongi häda käes.

  86. Olen Lastefondi püsiannetaja aga tunne on selline, et võiksin veelgi igakuiselt annetada.
    Mina annaksin suurima heameelega poole summast Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule (EVLVL) ja teise poole
    MTÜ-le Enneaegsed lapsed.
    Soovin kõigile palju tervist, armastust ja hoolivust!

  88. Muidu annetaksin aga seekord jätaksin endale, sest hambad vajavad parandamist aga raha napib ja ilmselt pean veel pikalt muidu valutava hambaga ringi käima.

  98. Tere!
    Vabandan, et täiesti teemaväline kommentaar ja täiesti vale postituse all alustuseks. :D Aga tahaksin küsida, kas oleks mingi variant, et saaksid aidata meid natuke Tai reisi organiseerimisel? Olen ise üsna noor inimene ja iseseisvalt käinud ainult paketikatel, kardan natuke, et kui ainul omal käel hakkan organiseerima panen kuskilt millegiga mööda… :|

Comments are closed.