Galaõhtu „Kordumatu“ – 800€ eest külma toitu, et kuulda ammu kuuldud laule
Alguses ma arvasin, et tegemist on mingi mega erakordse sündmusega, kuid tegelikult oli tegemist nö sünnipäevaga, mis venib viie päeva pikkuseks. Või siis nagu klassikaline Eesti paar, kes teeb pulmad ning ootab kõigilt kingitust, mis mahub ümbrikusse. Sain ka Kaupo Karelsonile 800€ sünnipäevaks kinkida.
Ärge saage valesti aru, ma ei mõtlegi, et see 800€ otsejoones Kaupo kontole liikus, saan aru, et selle ürituse tegemine ja orgunn jne kõik maksis ka raha ja hea kui ta omadega nulli tuli nagu enamik pulmi. Aga ma lihtsalt ei saa aru sellest metsikust haibist ja kui kordumatu, eriline ja erakordne see nii paljude jaoks oli. Ma saan aru, et suurem osa neist, kes seda esimest showd jagasid, olid Kaupo sõbrad ja kui mu sünnipäeval selline suurejooneline kontsert oleks, siis oleks tõesti äge, aga müüa seda maha kui midagi ebatavalist, no ei olnud minu jaoks. Aga alustame algusest.
Ürituse algus 19:00. Tulime 5 minutit enne algust saali, QR koodiga sai juua tellida – üsna mugav kui aus olla, sest kui oleks neid teenindajaid veel seal ootama pidanud, kui klaas tühjaks saab, oleks eriti nutune olnud. Said juurde tellida juba siis kui pudel poolik oli, sest teadsid, et läheb aega. Esimesed joogid tulid veidi kaua mu jaoks, pea pool tundi ootasime.
Kõik läks reedesel showl pekki
Ma sain algul aru, et see ongi kogu selle „Kordumatu“ show osa, et kõigepealt kümme minutit ootasime Heli Läätse, kes tuli ilma hääleta, ja siis Üllar Jörbergi, kes korraks hüppas lavale. Heli Lääts ütles siis, et “Tõstame klaasid!”, mida ma hea meelega teeks, kui ma oleks oma tellitud joogid kätte saanud. Siis oli lihtsalt vaikus kümme minutit, ootasime ei tea mida. Arvasin, et see oligi show osa, et teenindajad saaks joogid laudadesse viia, et nad ei segaks nö etendust.
Tean nüüd, et tegelikult reedesel showl oligi error, helikaart sulas kokku, elektrit polnud, mikrid ei töötanud ja Kaupo oli infakti äärel ja lõpuks tuli kogu muusika lihtsalt kuskilt läpakast. Ma ei ütle, et see asi oli üdini halb, aga see oli igav.
Kõik need inimesed on nähtud, kõik need lood on 150 korda kuuldud. See, et sa paned kõigile inimestele litri selga, ei tee sellest kordumatut asja.
Aga võibolla ma olen lihtsalt kõigist nendest Koitudest ja Getteritest ja Birgititest ja Ottidest väsinud. Ma olen neid kõiki sada korda näinud ja kuulnud. Mul on lihtsalt villand. Kõik need laulud on sada korda kuuldud.
Okei, osad setid olid lahedalt tehtud, aga samas veidi jälle segas, et ükski laul nagu üle minuti ei kestnud ja üks hüplemine lugude vahel käis.
Ühesõnaga, me omavahel rääkisime, et ainuke naine seal laval, kes mingisugust emotsiooni tekitas, oli Evelin Võigemast. Ta tuleb lavale, temas on mingi karisma. Ta laulis koos Oti ja Sepoga ja temast kohe kiirgas sellist seksuaalsust ja mõnusad vibe’i.
Teine asi, Kaupo ise ka ütles, et see on revüüteater. Ma arvasin, et see on kuidagi nagu etendus. Minu jaoks puudus sellel showl ühtsus ja ülesehitus, seal olid lihtsalt laulud. Jah, seal olid mingid asjad hästi kokku pandud, näiteks mingid Koidu lood – laulis a la „Merelapsed“ ja siis läks poole sõna pealt üle „On küll hiljaks“. Aga ma eeldasin, et see revüüteater on ikkagi mingi etendus mitte kontsert. Jah, oleks olnud sada eurot nägu, hea küll.. aga mitte kakssada eurot nägu. Mu meelest oli nats kallis nagu. Seda enam, et tegelikult kulus meil veel mingi ca 150€ jookidele selle nelja tunni jooksul.
Kolmas asi veel. Inimesena ma tean neid kõiki. Inimesena nad on kõik nii toredad. Aga nad on laval nii.. nad lihtsalt on. Seal ei olnud nagu mitte mingit emotsiooni, see oli nutune. Umbes, et Kaupo palus ja siis nad tulid ja laulsid oma asja ära.
Veidi on rahast kahju, mida ma selle raha eest siis nii väga sain? Kuidagi poolikuks jäi see kõik, sisus polnud sügavust. Kõik kokku oli mage.
Ma lihtsalt mõtlen nende kõikide tagasisidede peale, mida ma lugesin peale Kaupo sünnipäeva, kuidas kõik rääkisid, et see oli kordumatu ja erakordne ja super show. Ma tahaksin tegelikult nt Kirsti või Birgiti arvamust päriselt. Et kas päriselt oli kordumatu ja erakordne? Kas see on päriselt teie arvamus või tahate lihtsalt Kaupo ego kiita? Isegi kui ma oleks saanud sinna kutse, siis ma oleks ikkagi sama arvamusega olnud, seega ei ole mul hapud viinamarjad, et maksin nii palju ja nüüd pettunud. Ma reaalselt lootsin, et somehow see valmistab mulle üllatuse. Aga seal ei olnud mitte midagi, mis oleks üllatanud. Ainus asi, mille ma teada sain, on see, et Evelin Võigemast jättis kunagi kooli pooleli. See oli ainuke uus asi, mida ma selle 3,5h jooksul teada sain.
Söök oli hea aga see oli lauda jõudes täiesti külm
Enne veel kui ma hakkan toite arvustama, tahan ma öelda üht – mul ei ole Orm Oja vastu ilmselt midagi, pole teda elus kohanud, aga ta on jätnud mulle pigem ägeda mehe mulje. Süüa oskab ta ka ilmselt teha ja maitseid siduda, aga üks mida ta teha ei oska on catering. Ilmselt tal pole nii suurt kogemust enne ka olnud. Ta küll mainis kuskil intekas, et prooviõhtusöök oli edukas, aga ilmselt ta ei serveerinud seda ikkagi 452le inimesele, mis oleks täismaja puhul olnud.
Kui sa paned püree taldrikule 20:13 ja söök jõuab lauda 20:31, siis te võite ette kujutada, kas lauda jõudnud söök oli jahtunud või ei. Ehk siis nipp Ormile: tegelikult peaks serveerimine välja nägema nii, et sul on neli inimest – üks paneb välja püree, teine kastme, kolmas liha ja peedi ja kohe läheb toit välja. See peaks toimima täiesti konveieri peal. Konkreetselt ma sain jääkülma putru, liha oli vähemalt soe.
Üks asi, mis mind segas – kõikide kolme roa garneering oli sama – pistaatsiapähkel. Võimalik, et see oli mingi kontseptsioon, aga mu meelest pigem jättis sellise odava mulje, et teeme kõik ühte moodi, vähem sebimist. Ja minu köögist ei läheks plekiga taldrik ka lauda, aga see selleks.
Ühesõnaga, ma juba tean, kuidas kõik need laval olnud inimesed mind nüüd heitima hakkavad ja Kaupo arvamus minust ka paremaks ei lähe, sest ma alailma kritiseerin tema tööd. Jah, ta sai suure tööga hakkama, aga arenemisruumi on ka :) Ma suures plaanis ei kurda, meil oli väga meeleolukas õhtu, aga selle tegime meie, mitte revüüteater.