Kui naabrimutt su piparmündi üles kaevab, siis…

Iga kord kui ma mõtlen meie naabrimuti peale, tuleb mulle meelde see Marko Matvere laul „Väike värdjas päkapikk“. Ma praegu meenutan, et meil on naabrimutiga juba mitu aastat mingi kiun üleval.

Minu meelest algas see sellal kui ta pensile jäi ja enam tööl ei käinud ja tal jube palju aega tekkis ja ta lambiteemadel kräunuma hakkas. Mul on temast täiesti kama kaheksa, kas ta teeb hoovis midagi või ei tee. Elab või sureb, mul ausalt savi. Aga pidevalt mingit kiunu üles tõmmata, vat sellest ma aru ei saa. Kui ta elaks oma elu samamoodi nagu meie, et suva need naabrid, oleks elu nagu lill.. Aga noh, tal ilmselgelt on igav.

Ma olen varem bloginud, kuidas tal 2015 aastal oli probleem, et me hoovi varjualuse ostsime. Aasta hiljem ütles ta, et meil võiks ju hoovis mööbel ka olla, kui me olime selle ostnud, teatas ta, et issand, kes siis tänapäeval plastmasstoolidel istub.

Eelmisest aastast ma ei mäletagi mingit kammi, aga kindlasti oli. Sel aastal oli lagi – ta on kõik MEIE piparmündi hoovist üles kiskunud. Okei, mul oligi ainult rabarber ja piparmünt, aga piparmünti pole enam kuskil. Rabarberil oli tünn ümber. Ma ei taha uskuda, et ta piparmündi umbrohu pähe üles kiskus, sest ta teadsis väga hästi, et meil seal piparmünt kasvas. Kunagi algusaegadel ta isegi käis seda poputamas ja vaatas, et see ikka ilusti kasvaks ja kastetud oleks.

Mingil hetkel ta lihtsalt vist võttis endale pähe, et me oleme tondid, tungisime tema aeda… no tegelikult ikkagi maja hoovi, aga kuna varem aint tema seal toimetas, siis.. No ma ei tea, mis ta probleem on, sest kui küsida, siis ta ütleb, et tal pole meiega midagi rääkida, miks me teda ründame ja üldsegi, kadugu me eest ja olgu omaette, tema ei tea piparmündist midagi, tema ei tea üldse midagi.

Samas peab ta päevikut, mis kell me kodust lahkume, kas panema värava kinni või ei, mis kell meil keegi külas on, kes meil autot pargib jne. No väike värdjas vanamutt, kellel lihtsalt on megaigav ja ma ei tea, mis ta point suures plaanis on mingit logi pidada :D

Igaljuhul saime me nüüd Aegnalt paar mustõstrapõõsa jääki ja kuna me need hoovi istutasime, siis tegime ka piparmündile oma koha.. ÄÄRISEGA. No siis ei ole võimalik, et ta ei näe.

See üks vaene piparmündikene oli alles jäänud. Õnneks sain sõbra naabrilt natuke juurde, poputasin seda nädalakese vees ja mullas ja ehk läheb kasvama :)

Mida teie sellise naabrimutiga ette võtaks? Kuidas talle selgeks teha, et kuule, tont, ole normaalne, ela oma elu. 

Samal teemal

9 Comments

  1. Kutsu ta jªrgmisele grillikale. Ta läheb hulluks, etma tema korraldatud jama ei mõju. Midaiganes ta siis saavutada soovib

      1. Jah peenraid, ma täpselt ei tea kuidas te aed välja näeb. Aga eks ikka annaks ju korraldada, et see on sinu peenar ja see on minu oma.

        1. See on siin vanast ajast juba, et kõik kuulub talle :D Meile pärandas üks naaber ühe majaseinaäärse peenra koos maapirnidega ja lisaks oma pesunööri. Naljakas, et isegi pesunöörid olid jagatud… Ma arvasin, et õues olevad pesunöörid on kõigile kasutamiseks :D

  2. Hah,tundub et Uues Maailmas igas majas oma hull mutt. Paar aastat tagasi elasin Tehnika tn ääres ja meil oli ühistumutt. Tal oli maailma kõige tähtsam kass, käis ringi öösärgis ja eriti jubedates põlvikutes, vahtis alati akna peal ja vahtis kes millal tuli ja KUS PARKIS – see oli ta suurim elumissioon.

    1. Mis see asjasse puutub, milliseid riideid inimene kannab? Ja kas ta õiendas, kes millal tuleb või kuhu pargib? Kui ta seda vaikselt omaette tegi, siis las tegi. Saa ise vanaks ja vaata, mis üksindus mõistusega tegema hakkab.

  3. Peenarde juurde võiks sildid ka üles panna a’la “Mustsõstar, perekond x istutatud” – siis ei ole võimalustki, et ei näe.
    Aga muidu… see ei ole ilmselgelt teie võimuses, aga sellisele oleks vaja mingit hobi vm tegevust.
    Sul on õigus, et ilmselgelt on tal lihtsalt igav. Jäi pensionile ja siis korraga avastas, et polegi midagi teha ega kellegagi suhelda. Nelja seina vahel istudes on tige iseenda ja kogu maailma peale, aga ei saa sellest ise aru, et teised inimesed ei ole tema probleemides süüdi. Ikka on ju parem teisi süüdistada.
    Kui ta enne oli selle kodu-töö-kodu-töö kulgeja, ilma eriliste hobide ja sõpradeta, siis nüüd ei oskagi ta oma aega mitte kuidagi sisustada.

Comments are closed.