Meelis kirjutab: kui tihti on okei?

Antud postitus ei räägi kindlasti sellest, mida sa võibolla esimese hooga arvad. See teema sobib isegi alla 16aastastele lugemiseks. Nimelt olen ma mõelnud Hedoni ja tema trennis käikude peale, et kas neid on liiga palju, kas peaks midagi muud soovitama, kuidas tal neid huvisid nii palju on jne.

Kui tal on valida kas kellegi sünnipäev või trenn, valib ta trenni, kui tal on valida kas lähme kellelegi külla või trenni, valib ta trenni. Tema number üks trenni ja huvi on kindlasti jalgpall. See on tal “jalas” olnud alates sellest kui ta käima hakkas ja igasugune ümmargune asi sobib tal palliks. Ehk siis jalkat mängiks ta iga kell, igas riietuses ja olenemata asukohast. Ehk siis seda osa me ei puutu, vaid keskendume teistele teemadele.

Sügisel kui algas kool muutus ka jalkatreening ning ta ise avaldas soovi, et tahaks veel kuhugi trenni minna. Mõtlesime, mis me mõtlesime, soovitus tuli hoopiski koolist, sest paar koolivenda käivad Tai poksis. Kuna trennid toimuvad meie kodu lähedal, siis saatsimegi ta proovitrenni. See kulges kenasti ja kuna paar semu ka ees, siis hakkas ta seal käima. Kuniks hakkas tekkima, et aga kuule tema täna ei lähe, ma ka siis ei lähe. Jalkaga pole kunagi küsimust, et kui see või teine ei lähe, tema siis ka skipib.

Praegu tunnen ma muret, et tegelikult on tal nädalas ainult üks vaba päev, kus ta saab koolist koju tulla, diivanile visata ja järjepanu “Kätekat” vaadata. Laupäev ja pühapäev on selles mõttes trennide vabad, aga siis olemegi me koos perega ning käime jalutamas või enda hoovis möllamas. Alati on mingi tegevus ja seda kuni vähemalt kella seitsmeni. Aga mis puudutab trennis käimist, siis kui palju on palju? Kui tihti võiks-peaks üks kaheksa aastane trenni tegema? Tean küll ühte 12aastast, kes käib 6 korda nädalas trennis ja ainuke vaba päev ongi pühapäev, aga siis peab ta end kodus venitama vähemalt tunnike. Seega kui “trenni” vaba seegi on? Aga samas – äkki ta on tulevikus kuldmedalist olümpial? Selle saavutamiseks tulebki ju tööd teha ja vaeva näha. Paljud jällegi küsiks, et aga kuhu jääb lapsepõlv? Ka õige.

Loomulikult ongi siin iseküsimus, et kui heaks Hedon tahab saada ja mis on tulevikuplaan. Ilmselgelt oleme me mõlemad seletanud, et Ronaldoks või Messiks saamiseks peaksid sa trenni tegema iga päev ning mitu tundi päevas. See võtab ta pisut tõsiseks, aga olgem ausad, ega ta ikka täpselt ei adu ka seda iga päev trennis olemist ja trenni tegemist. Ehk siis kas meie tahame, et temast saaks professionaal? Ei, me ei suru. Las laps kasvab ja kui vanem on, siis otsustab.

Lisaks on tal hooajati väga erinevad soovid kuhu ta trenni tahab minna. Ilmselt ei ole üllatus see, et kõik on seotud liikumise ning spordiga. Meie perest on läbi käinud alad nagu: judo, tennis, kart, trikitõuks, golf, BMX, kepp hobused, korvpall, bowling, mäesuusatamine, lumelaud, akrobaatika ja ilmselt veel midagi, mis hetkel meelde ei tule. Ehk siis kui ta kuuleb või näeb kedagi meie ümbruses midagi sarnast tegemas tahab tema ka. Nüüd kui tal kaks trenni on, siis ongi hea öelda, et aga sa ei saa mitmes korraga käia ja pead ühest loobuma. Kõige kiiremini tuli vastus, et tai poksi ta siis ei taha. Viimane asi kuhu Hedon soovis minna oli klaver. Selle vastu pole mul midagi, aga äkki tahab ta seal käia ainult kuu või kaks? Samas asi seegi – las proovib ja kui ei meeldi, siis saabki vähemalt öelda, et proovis ja ei sobinud. Mina olen isiklikult selle poolt, et tulekski mitmeid asju proovida, et leida see õige.

Ehk siis rääkige palun enda kogemustest. Kas teie sunnite lapsi trenni? Valivad nad ise ala või suunate? Kui tihti käivad lapsed trennis? Kui tihti nad võiksid-peaksid trennis käima?

5 thoughts on “Meelis kirjutab: kui tihti on okei?

  1. Meie kolmene käib ainult kord nädalas trennis. Ja kui ta ei taha minna, siis ausalt öelda sunnin minema, sest talle tegelikult meeldib ja tuju on pärast super! Sama, miks täiskasvanud ei suuda trennides järjepidevalt käia.
    Sügisel on plaan ka ühte trenni veel panna.
    See, mida need huviringid pakuvad on olümpiamedalist veel paremad – sotsiaalne aspekt, kohusetunne, parem kehahoiak, parem enesetunne jne… Kui palju neid nädala jooksul võiks olla? Täpselt nii palju, kui laps jaksab ja rahakott lubab. Kui laps enam ei jaksa, küll ta teada annab ja kui huvi püsib, ande aga tuld!

  2. Lapse trenni surumine polegi õige. Olen kuulnud palju lugusid, kus laps käib näiteks vastumeelselt muusikakoolis. Kui tolle lõpp paistab ei võeta pilli enam kätte ka. Vastikud on tekkinud.
    Aktiivsus iseenesest on lahe. Erinevaid trenne peaks laskma proovida just sellepärast, et laps leiaks selle, mis teda päriselt köidab. Lõppude lõpuks on väär panna laps enda purunenud unistusi täitma-nagu paljudel vanematel kombeks. :/
    Ehk Hedon proovigu rõõmuga nii palju, kui hing ihkab, aga lapse aeg jäägu ikka :) Seiklusi täis lapsepõlve on vahvam meenutada, kui trennis nühkimist.
    Respekt, et annate lapsele võimalusi ja tunnete ka muret, palju on normaalne. Ebanormaalseks muutub, kui märkate lapses muutusi, negatiivsust, kurbust. Muul ajal on süda rõõmu täis.

  3. Muusikakoolis käis 2 aastat, ujumas 2 aastat, 10 aastaselt leidis täpselt selle ala, milles hakkas eduelamusi tulema ja viimased 5 aastat teeb seda, trenni jõuab 2x nädalas, kodus teeb harjutusi iga päev. Va EM laps leidis oma ala alles 16 aastaselt aga see on tema (hobi)ala juba 17aastat. See meeletu koormusega trennni tegemine võb tervist kahjustada. Ma olen lähtunud sellest, et õppimine peaks korras olema ja haridus tähtis. See, kas ja kui hästi spordis läheb, ei ole nii oluline, sportimise aeg on lühike, tervise jaoks peab muidugi heas vormis olema aga tippsport on midagi muud.

  4. Kuni 12-aastani võiks võimaldada lastele just erinevaid sutsakaid proovimiseks. Kahjuks on meie trennide ja pearahade süsteem selline, et treenerid ei taha eriti “külalisesinejaid” näha, aga kuidas peaks laps teadma, mis talle meeldib ja sobib ning mis mitte, kui ta proovida ei saa. See, et jalka on Hedonile oluline, on isegi tema vanuses suur asi. Ja lisaks jalgpallile siis tõepoolest, las proovib ja katsetab.

  5. Meil 8-aastane käib 6 korda nädalas trennis (pühapäev vaba). Algselt käis 3 korda nädalas jalgpallitrennis, aga sebis endale ise kossutrenni juurde. Näen, et seda ei ole tema jaoks palju, las käib.
    11-aastane käib trennis 2-3 korda nädalas ja vahel ikka viskab, et ei viitsi/saa/taha. Survestan vaid selles osas, et vähemalt üks trenn peab olema. Huviala/trenni valik on tema.

Comments are closed.