Kui Meelis küsis, mida mulle sünnipäevaks kinkida, siis ma olin taas.. ee, mul pole midagi vaja. Ma tean, see võib-olla ei anna meie lastele head eeskuju, et me teineteisele mingeid lillesülemeid ja üllatuskingitusi sünnipäevaks ei tee ja teineteist üles ei laula, aga ausalt, ma ei naudiks seda lihtsalt tegemise pärast ja meie peres tähistatakse laste sünnipäevi.

Niisiis ma ütlesin, kui tahad midagi kinkida, kingi mulle toidutalumatuse test. Aega läks, aga lõpuks ma oma kondid sinna Synlabi vedasin ja verd andsin. Hoidsin hinge kinni kuidas mulle kindlasti ei sobi juust ja mull ja prosciutto sink ja elan terve tulevase elu snäkilaua ääres vesistades.

Elis arvas, et nii kaua koos olnud paaril on tulemused ilmselt suhteliselt samad.. Aga võta näpust. Kui Meelise uus hüüdnimi on “talumatu” siis minu puhul.. Ma ausalt olin tulemusi nähe šokis. Mul oli KOLM punast “talumatut” asja – rukola 40%, hallitusseen ja seen, mõlemad 96%. Oranže ehk siis mõõdukaid oli omajagu, alates sealihast, krevettidest ja lõpetades nisu ja aedubadega. Suures plaanis olin ma ikka väga üllatunud, kui vähe mul neid asju oli, mis tegelikult mulle ei sobi. Sealjuures kõik juustud, hapukoored, piimad, kodujuustud oli mul – söö palju kulub, erinevalt Meelisest.

Nüüd tuleb see raske osa – kuidas leida toitumises tasakaal, et üks ei peaks laua ääres vesistama, et tahaks ka ja teine ei peaks loobuma enda lemmikutest, mida ta ikkagi mõnikord tahaks. Juba praegu on seda tunda, kuidas meie külmutuskapi sisu on totaalselt muutunud – ei mäleta mina enam aega, kui meil poleks kapis olnud kodujuustu, jogurteid, hapukoort, seeni.. hetkel ei ole. Sest üks on talumatu. Endale üksinda ma süüa ei tee ja nii ma lihtsalt olengi ilma nendeta elanud.

Kui Meelis panigi alguses cancelisse kõik – ka kollasena märgitud tooted (ehk madala reaktsiooniga tooted), siis nüüd on aeg teha korralikud listid, kus on kirjas meie mõlema punased ja oranžid ja neist loobuda ja leida neile aseaine. Mis ei ole raske, sest Elis suunas meid kohe Sinuteek.ee – kes kusjuures meile mõni kuu tagasi kirjutas sooviga koostööd teha, sest kaks suurt poodi gluteenivabatoit ja sinuteek panid leivad ühte kappi, mis teeb neist suurima gluteenivaba toitu pakkuva e-poe Eestis! Toona ma väljundit ei näinud, täna küll. Kirjutasin neile kohe pärast Elise külaskäiku ja nad panid meile esimese paki kokku toodetest, mis võiks meile sobida. PS! Nende e-poes kehtib alati kood marimell, mis annab allahindlust ka juba allahinnatud asjadelt.

Vaata videot, mis nad meile saatsid, siit!

Mis meie menüüst nüüd kaob?

Kaer, kakao, kamut, kreeka pähkel, maapähkel, mandlid, mesi, metspähkel, amarant, india pähkel, kastan, kreeka pähkel, lehmapiim (sh juustud, jogurtid, hapukoored, piimad), mooniseemned, nisu, oder, pärm, rukis, speltanisu, tatar..

Okei, siin on selliseid asju, mis on so/so – mul on tatar lubatud, Meelisel nats miinuses. Mul on piimatooted ok, Meelisel punases. Sealiha on meil mõlemal oranž, nagu ka krevetid. Selge on see, et on asju, millest ma igaveseks ei loobu, aga usun, et asju piirates on võimalik juba parem enesetunne saavutada.

No näiteks seened – ma ei kasuta neid igapäevaselt oma söögis, korra-kaks aastas seenel käies pole aga midagi paremat kui purk marineeritud seeni või praetud puravikud võiga. Sama teema sealihaga – eelistame iga kell kana, kalkunit ja parti, aga mõnikord, eriti suvel, tahaks ikka ühe korraliku ämbritäie sealiha ise šašlõkiks marineerida või pole midagi paremat kui üks kaua küpsenud porkbelly. Aga need ei ole sellised asjad, mida ma korra nädalas tegema peaksin ja paar korda aastas ma arvan nad suurt tulemust ei anna.

Minu jaoks ilmselt kõige hullem loobumine ongi juust – kuigi ma ei pea, aga Meelis võib ainult kitsejuustu.. Noh, ega mul suures plaanis ainult kitsejuustu söömise vastu ka midagi pole. Peab vist Andri Peedole koostööpäringu saatma :D Olen nende tooteid tegelikult aastaid ostnud ka ilma koostööta ja ilmselt ostan ka edasi.

Leib – see on asi, mida ma ka armastan. Võileivad ju! Meile on lubatud Pärnu leib, kanepiseemne leib, igasugused näkileivalised ja riisigaletid, mis ei sisalda nisu. Või siis sisaldavad seda väga vähe. Suures plaanis – kanepiseemneleiba ma sõin vahepal nii palju, et Meelis keeldus seda söömast, tal oli nii kopp ees. Hetkel oli mu lemmik see Fazeri must Eesti 100 leib või juubelileib vms mis ta nimi on. Noh, lähme siis seemeleibade peale, mis seal ikka ja korra kuus patustan siis muu leivaga.

Piimatoodetest veel – ma joon kohvi ainult piimaga, ma ei tea isegi milline on tilgastanud piim, ma lasen Meelisel maitsta tavaliselt või avastan, et piim on vana kui mulle tassi klombid kukuvad. Kuupäeva ma ei jälgi, sest siiani meie majas igapäevane Alma piim säilib ka nädal kuupäeva ületanuna jumala normaalsena. Kitsepiima võime juua – kusjuures ma ei tea, mis arvamus see mul jälle oli, et need riisi,- kitse,- sojapiimad mingid larped on. Jumala okeid on olnud – oleme siin erinevaid katsetanud kohviga ja erilist vahet pole. Riisipiim tegi ainult kohvi magusaks mu jaoks.

Üldiselt olemegi juba mitu kuud suht “Meelise menüü” peal, mina olen jätkuvalt juustu söönud ja veidi rohkem sealiha (just sinkide-vorstide näol), aga just eile õhtul sain valmis korralikud listid, mis meil siis vastunäidustatud koos on ja hakkame siis katsetama neid oranže, mida saab lubada ja mida mitte.

Nali naljaks, kohtusime ükspäev (nimesid nimetamata) ühe inimesega, kes ütles, et tegi ka seda testi ja tal olid paljud asjad vastunäidustatud ja kui ta sellest oma sõbrale rääkis, kes on tunnustatud arst, siis tema ütles, et kamoon – sul ongi punases need asjad, mida sa palju sööd, sest su kehas on neid rohkem. See toidutalumatuse jutt on täielik moehaigus ja ära lase end häirida. Vaadates selle naise figuuri, siis.. jep, ta näeb imeline välja ja sealjuures sööb kõike.

Mis arvate, on tegemist moehaigusega või tõsise probleemiga? On see lihtsalt toidutööstuse “geniaalne” viis raha teenida, sest olgem auad – maisimakaronid maksavad 3-4€ pakk versus suvaline nisumakaron 59 senti.