Lugeja küsib: parimad jõulutoidud

Instagramis tulnud blogipostituse soov – et ma postitaksin linkidena parima verivorsti, süldi, liha jne.

Kui ma päris aus olen, siis pole mul sel aastal mitte mingit jõulutunnet. Suurt osa mängib selles ilm – on liiga soe ja vähe lumine. Minu õnneks muidugi, sest vastasel juhul ma ei käiks üldse väljas, sest.. ma olin jumala kindel, et ma sünnitan hiljemalt detsembri keskpaigaks (tervitan siinkohal.. ma ei tea keda, detsembri keskpaik on käes ja ma olen ikka ühes tükis!) ja et ma ei hakka kuuks ajaks ostma mingit rasedate parkat ja uusi riideid, et saan ehk hakkama. No olengi saanud. Sooja villase kleidi ja kevadmantliga, mis tegelikkuses läheks isegi rinna alt kinni, aga ma ei taha venitada.

Teiseks, kuna ma ei tea ikkagi, millal ma sünnitan, siis pole ma erilisi plaane teinud, peale selle, et õe laps tuleb siia ja kui naabripoiss tööl pole, siis tema ka. Korraks oli mõte naabrite peole sisse sulanduda, aga mida enam ma sellele mõtlen, siis seda vähem see mulle meeldib, sest see pole ikkagi see – see on nende pere jõulupidu ja kuidagi imelik.

Seega, oli see postitus päris hea reality check, sest isegi kui mina sünnitan, on Hedon ja Robin kodus, kes ilmselt tahaksid süüa midagi. Õhtul tuleb Jõuluvana tiirult ka Meelis ja võimalik, et ta autojuht.. Kõik tahavad süüa. Enne ja pärast. Nagu mis mul arus oli. Ja täna on juba 17nes – ma pean kiirelt tegutsema ja välja mõtlema, mida süüa teha ja need asjad koju ära varuma..

Kuidas teha krõbedaid verivorste?

Mulle tunduvad verivorstid mingi odava söögina, mida jõuluõhtul süüa ja üldjuhul olen ma jõululaupäevaks end verivorstist suht täis söönud. Kui ma väike olin, siis mu koduvanaema tegi alati jõuluõhtuks verivorsti ja kõrvitsasalatit ja teine vanaema just seapraadi ja kuidagi “fäänsimaid” toite.

Aga kui ma pean rääkima lemmikutest, siis mulle meeldivad kahed vorstid, oleme neid ikka iga aasta testinud korralikult. Kui peened, siis need Tooma verivorstid lambasooles ja kui suured, siis maitselt mahedad verivorstid. Mulle meeldib need veel keerata a) peekonisse või b) panna ahju nii, et panen vahele õhukesed ribiliha tükid kamaraga. Ma olen lõpuks saanud kätte ka selle nipi, kuidas ma saan nad selliseks nagu mu vanaema tegi ehk kuigi mul puupliiti pole kuhu ahju neid unustada, siis..

Ma panen tavaliselt terve panni täie, vaheldumisi siis lihaga ja 150 kraadi ja julgelt 1,5h ahjus. Siis nad küpsevad kaua ja krõbedaks. Ja eriti head on nad veel järgmisel päeval kuumaõhufritüürist üle lastes. PS! Otse fritüüris saab ka teha ja tulevad head krõbedad kui tahad kiiremini valmistada.

Sült tee pigem ise!

Ainuke normaalne sült mis poes müügil on, on Saaremaa delikatess sült ja hädaga käib ka Oskari sealihasült. Kõik muud ei kannata mu silmis eriti kriitikat. Sült olgu tailihast, ilma rõveda rasvakihita, ilma mingite kamara ja muu jurata seal sees, peeneks hakitud ja maitselt vürtside-loorberi-puljongimaitsega ja piisavalt soolane. Üldiselt, tuleks sült ise keeta, aga paar korda aastas kui ma teda tahan, siis ostan poest ja elan üle. Sel korral plaanisin alguses aastavahetuseks ise teha. Aga mida enam me aastavahetusemenüü üle naabrinaistega arutame, seda enam ma mõtlen, et see sült ei sobi üldse teemasse. Nii et just otsustasin, teen sülti hoopis jõuluks, kuigi ma olen ise ainuke, kes seda tahab ja lihtsam oleks osta :D

Söön mina sülti esimese eelistusena äädikaga. Või mädarõikaga. Mitte kunagi sinepiga.

Liha olgu kamara ja pekiga

Liha osas on sama – valmislihatükk on lamp, käivad kah ja ostan neid pigem siis kui nad on soodsamad kui sama liha ilma marinaadita, üldiselt eelistan ise maitsestada. Šašlõkki ostan suvel marinaadis ka ainult seepärast, et oma aega kokku hoida – üldiselt saab ise tehes parema marinaadi, paremad maitsed, aga aja kokkuhoiu mõttes on lihtsam see ämber poest haarata.

Kui me räägime nüüd lihatükist, siis milline võtta? Oleneb mida sa tahad. Mina eelistan iga kell kamaraga tükki, sest siis on liha mu meelest lõpuks mahlasem ja mõnusam, muidu kuivab liiga ära. Liha peaks ahjus olema minimaalselt 5-6 tundi, et ta tuleks mõnus pehme.

Näiteks, no offence, Maks ja Moorits on meie sõber, aga nii puist tükki kui nende taine fileepraad polnud ma ammu saanud (kui ma seda ise kodus tegin, siis viilutasin ära, ladusin ahjuplaadile, panin peale hunniku seeni ja sibulaid ja lükkasin paariks tunniks ahju, siis küpses mahlaseks ja pehmeks).

Iga kell eelistaks ma võtta maitsestamata kondi- ja kamaraga seaprae tüki, seda ise maitsestada ja ahju lükata mitmeks tunniks, et sealt valmiks hõrk ja pehme liha mida süüa. Kes eelistab aga klassikalist sealiha hapukapsaga, et seda endale viilutada, siis sobib muidugi see fileetükk paremini.

Astu raamidest välja

Mulle meeldib üldse teha viimasel ajal jõuludeks ka midagi muud, midagi mitte nii klassikalist. Näiteks pardifileed, hanefileed vms. Kui me räägime pardist, siis fileede poolest kõlbab Eesti kaubanduses ainult see mustas pakis Reinuvaderi oma. Näiteks Rannamõisa oma ei kõlba koera saba alla ka. Selle nahk ei lähe krõbedaks, liha on veidra konsistentsiga (nagu ka nende suurem osa kanatooteid), filee nahk on iga jumalama kord sulejääke täis..

Üks aasta tegin hanefileed, see oli liiga rasvane. Ma arvan, et sel aastal teen ka parti. Ja kuigi pardi hind tundub kallis – 12-15€/kg, siis tegelikult tuleb tüki hinnaks mingi 3€ ja pole nii hullu midagi. Söödki vähem.

Hapukapsad – millega?

Hapukapsas – see oleneb ju jälle, mis kellele meeldib, kas pigem hapukapsas või magushapukapsas, kas mulgikapsas või praekapsas. Mina teen tavaliselt mingit miksi üldse. Panen võid ja suhkrut ja hautan ja möllan. Üks aasta tegin mandariinidega mingit Evelin Ilvese retsepti. Käis kah, aga kindlasti polnud see mingi parim hapukapsa variant. Sellist magushapukapsast muidugi nagu minu tädi teeb – pole ma kuskil saanud. Ma ei tea, kas mul ei ole kannatust või.. minul ta selline kunagi pole tulnud, aga ega kapsas pole ka mingi poolekilone potitäis suppi, mida iga nädalavahetus harjutada..

Mis peaks veel kindlasti jõululaual olema?

Äädikas süldi jaoks, sinep seaprae jaoks, mädarõigas süldi või liha jaoks. Pohlasalat, kõrvitsasalat – sest need on jõulud. Kui sinepist rääkida, siis kas Põltsamaa kange või Peipsi Pipra ploomisinep (parim, aga ma ei näe seda hetkel enam nende sortimendis). Mulle meeldivad veel igasugused moosid, mis sobivad lihaga. Marineeritud seened. Ja mõnel juhul – oleneb külaliste arvust, teen ma tavaliselt ka mingeid nikse-näkse, kas juustuvaagna või mingeid suupisteid.. Olgem ausad, igal aastal pingutan veidi üle. Sel aastal loodetavasti mitte.

Midagi magusat?

Glasuuritud piparkookidest on samamoodi jõuludeks kopp korralikult ees nagu ka mandariinidest. Aga midagi magusat ju tahaks. Aga magusale ma kunagi eriti ei panusta. Eile jagasin blogis retsepti keefiritordist, mis sobib sellise jõulusöögiorgia jätkuks hästi.

Ja üks asi, mis veel peab jõulude ajal olema – Vana Tallinna Glögi. See on parim! Ja praegu meenub, et mõni aeg tagasi sain paki, kus olid kuivkülmutatud ja kuivatatud puuviljad ja need sobiks kindlalt ülihästi sinna glögi sisse. Ja viimases Remecomi saadetud pakis oli “lasteglögi” ehk vürtsikas marjade kontsentraat, millest ise kuuma veega alkovaba glögi teha. Tegin Hedonile prooviks ja see oli täiega hea.

Mis on alati teie jõululaual? Kas lisaks soojale lauale ka külm laud – singirullid, kartulisalatid jne?

One thought on “Lugeja küsib: parimad jõulutoidud

  1. Maks ja Moorits röstsibulaga verivorstid on parimad – pole nii maitsekaid verivorste ammu saanud :)

Comments are closed.