Paar nädalat tagasi pühapäeval istusime Meelisega diivanil nagu kaks vana inimest – üks laps magas, teine läks lastega õue ja meie istusime ja heietasime, et mis meiega juhtunud on.. Me ei tunne rõõmu.. mitte millestki. Kogu elu on meeh.

Kõik nagu toimib, aga lust on kadunud. Tööd on, teed selle ära mis vaja ja ei grammigi rohkem. Samas on mul postkastis hunnik koostööpäringuid ja pooleliolevaid jutte, sest.. mul lihtsalt pole inspiratsiooni, kuidas neid asju teieni tuua ja lihtsalt raha pärast ma koostöid teha ei taha. Ma tahaksin, et need annaksid teile midagi ja mulle ka. Ma tahaks, et oleks nagu vanasti, tuli koostööpäring ja mul lõi kohe silm särama ja lambipirni kupli all leekima, et oh, teeks nii, teeks naa.. Praegu on kõik.. ja, äge toode, teenus, idee, aga null ideed, kuidas neid ägedalt edasi anda.