Kui ma arvasin, et Phuketil on odav ja taskukohane, siis minge Bangkoki! Seal on reaalselt poole odavam! Süüa ja taksoga sõita näiteks. Massaažihinnad on samad või nõks kallimad. Oleneb kohast. Leidsime ka ülikohalike koha kus tunnine taimassaaž maksis 125 bahti (3,30€). Joogid baarides suht samad. Aga tavaline elu on soodne.

Mina isiklikult olin esimest korda Bangkokis ja mulle seal meeldis. Aga Phuket meeldib rohkem. Samas Bangkok meeldib rohkem kui Krabi, kuigi Bangkokis on ainus ujumiskoht bassein. Ja päikest ei saa.

Reaalselt, Bangkokis on selline heitgaaside sudu, et sa kohe silmaga ei näe, aga sa näed seda näiteks oma kehalt ja juustelt, mis pestes “sitavett jooksevad”. Kui ma Phuketil pesin pead iga kahe-kolme päeva tagant, siis Bangkokis pesin igal õhtul. See lihtsalt oli must.

Siin pildil on hästi näha, on päikesepaisteline ilm, aga päikest ei paista nagu, see lihtsalt ei tule läbi selle sudu.

Ja päike on selle sudu taga. Ja kui veel pilved on, siis võid päikesepõletusest und näha. See päike lihtsalt ei hakka peale.

Olime kolm tundi basseini ääres, et eelviimane päev, praeme, suva kui ära põleme… ei midagi! Kui Phuketil kolm tundi, kell 12-15, sedasi päevitada, näed sa tõenäoliselt välja selline:

Ja halvemal juhul lõpetad haiglas! Bangkokis mitte :) nagu ma üks õhtul laivis näitasin, mul on tunne, et ma pole päikest saanud, aga kellarant räägib enda eest :)

Söögist! Alustame sellest, et kas teie sööksite sellises kohas, kus on selline köök?

Mulle meeldis lugeda selle pildi kommentaare Facebookis – ei iial! Ära ütle, et te seal sōite? Noh, me ainult sellistes kohtades söömegi. Nagu ma ka varem olen öelnud ja kirjutanud, pole vahet, kas sööd tänavarestoranis või viietärnirestoranis, kanal lüüakse pea maha ikka samal trepil ja süüa tehakse ühtmoodi hästi, lihtsalt hinnavahes on küsimus. Miks maksta supi eest 150-200 bahti, kui seda on võimalik saada 40-50 bahtiga. Mina raha peale kuri pole ja eelistan iga kell neid “urkaid”.

Ja kui ka teie vastus on antud pildi peale jah, olete te õiges kohas ja saate kõhu täis euroga. Hea küll – kahega. Leidsime kohe esimesel päeval enda peatuspaiga lähedalt söögikoha, Huge Food and Shopping Court, seda hakati sulgema ja saime jääke…

Keskel kaheteistkohalised lauad, neid on seal palju (praegu pildilt vaadates umbes 15x8x3 kohta ehk 360 kohta), U-kujuliselt on ümberringi söögipakkujad…

Teisel päeval oli süüa kõvasti rohkem. Kolmandal päeval nägime seda kohta täies hiilguses ehk puupüsti täis.

Lõuna ajal otsi kohta, kuhu istuda ja süüa. Me käisime õnneks enne seda seal söömas.

Pilvelõhkujaid on siin rohkem kui Eestis alksipoode, töötajaid sadu. Ja just seal nad söömas käivadki. Seal on kaks samasugust suurt ruumi, erinevad toidupakkujad ja.. superodav!

Seal ümberringi on veel avatud ka turg, kust saab tavapärast kraami riietest feiklegodeni. Hinnad on soodsad. Näiteks skoorisin ma sealt endale ülilaheda litterkleidi 10€ eest ja Hedonile 50 sendiga fotoaparaadi.

Näiteid meie söökidest:

Esimesel õhtul krabasime ühest söögikohast jäägid, mis veel alles olid selleks õhtuks. Kokku maksime kolme peale 150bahti (3,96€), Tom Yum maksis 1€, riis 26 senti ja Meelis valis mingi sealiha ubadega 79 senti.

Larb moo riisiga 79senti. Kui te küsite, mis see on, siis seahakkliha tšilli ja sibulaga. Hullult hea. Sarnast varianti saab osades kohtades ka salatina.

Sealihakrõbinad. Ühest putkast leidsime fritüüritud sealiha ribad, seesamiseemnetega. Jällegi. Hullult maitsvad. Tahtsin lennukisse kaasa ka näksimiseks osta, aga hommikul kell kaheksa olid nad kinni.

Maasikatega koos olid veel eriti head. Täpselt nagu me avastasime, et see friteeritud ribiliha/kamarad olid arbuusiga koos super-super maitsvad!

Järgmisel hommikul olin ahnem, et rohkem asju maitsta, palusin kaht erinevat rooga tõsta. Taldrikutäis maksis 1€. See vasakpoolne liha oli üsna vürtsikas.

Värsket kurki saab igas kohas endale taldrikusse laduda nii palju kui tahad. PS! Kui sööte vürtsikat, siis eelistage kõrvale joomiseks vett, gaasiga joogid võimendavad vürtside möllu suus.

Kui ma tavaliselt söön toidu sees oleva tšilli ära, siis see kogus oli minu jaokski too much!

Meelis armastab ühte kana-nuudlisuppi, mida ta sai esimest korda eelmisel aastal Rawail mingis kohas, kus ainult seda suppi müüdigi. Nimetame seda omavahel pohmakasupiks, sest just pärast pidu me sinna sööma sattusime. Kuigi see pole mu lemmiksupp, on see siiski väga hea. Seda maitsestatakse tavaliselt ise – tšilli, suhkru, kalakastme, laimimahlaga, sellised neljased setid on alati laual olemas.

Nagu piltidelt näha, sõi ta seda päris mitu korda reisi jooksul. Same same, but different!

Järgmisena räägin Bangkoki pidudest.

Ma ei tea, sel korral sai mul Phuketil sellest peotänavast normaalselt kopp ette. Iga päev üks ja sama. Sest viiendal õhtul viskab see “45aastane Rihanna” veits kopa ette, siis iga kell lähen enne ladyboyde ja träägide showd vaatama, kui pensionile lähenevat pingpongitari. Bangkokis oli see üks kohustuslikke osi, kohe kohalik pingpong üle tšeksta. Ja tuleb tõdeda, et see mis me Bangkokis nägime oli parem kui Phuketi oma.

Kogu selline peokraam on ka Bangkokis kogutud ühele tänavale – Soi Cowboy. Öösel pidu, vilkuvad tuled ja pillerkaar…

Päeval tavaline söögitänav – rahvas tuleb oma kärudega kohale ja kellele mida – nuudlisupist omletini ja praetud riisist kanavarrasteni.

Aga nüüd öise Soi Cowboy juurde tagasi. Läksime tegelikult esimesse suvalisse kohta sisse. Ei osanud millegi järgi väga valida. Kohti oli 30 ringis, valisime lihtsalt ühe keskmise vasakut kätt. Ja ei kahetse. Esiteks oli iga act’i jaoks eraldi inimene/inimesed ja teiseks, nad olid noored. Nagu ma mainisin ennist, siis tavaliselt on tegemist staažikate pingpongitaridega. Ja kolmandaks, need actid olid nauditavad, mitte labased ja natuke piinlikud nagu Bangla omad.

Okei, kohustuslik “tõmban viis meetrit lillelinti tutist välja” oli esindatud, aga näiteks pingpongi palle ei lastud kellelegi suhu või istutud niisama näkku… oli üks act kus kunstnik maalis laval alasti naiste peale, UV värvidega ja need joonistused olid imeilusad.

Loomulikult käisime ära ka kohalikul geitänaval, Bangkokis on neid kaks Soi 2 ja Soi 4, aga need mulle erilist muljet ei avaldanud. Phuketi tänav meeldis rohkem. Soi 2 oli selle sarnane, aga seal oli reaalselt peale minu veel kolm naist, veits veider oli. Kuigi ega Phuketil neid vist rohkem pole, lihtsalt ma tean juba poisse nägupidi ja nemad mind. Ups.

Ma räägin siia vahele ühe naljaka juhtumi. 2012 aastal, kui me Tais elasime, siis käisime tihti ühes geiklubis Yes, ja seal oli üks hästi kole poiss. Ja ükskord ma tegin talle tuti-pluti (teate, see põskedest kinni ja raputad) ja ütlesin eesti keeles hästi nunnult “sa oled nii kole”, ta tänas mind viisakalt ja nii see jäi. Kui sinna jälle sattusime, ta tervitas mind ja ükskord tahtsime teda isegi välja osta baarist, et ta meile igasugu põnevat infot jagaks, aga kuna nende inglise keel on nii kasin, siis jätsime raha raiskamata. Igaljuhul, eelmise aastal kui me käisime, ma teda ei näinud. Ja sel aastal, esimese asjana kohe naabripoisiga Yesi ja saate aru, see sama kutt tuli otsejoones minu juurde ja tegi mulle tuti-pluti. Awww :) Kuidas nad mäletavad, ulme! Aga noh, mina mäletasin ju teda ka. Ja ta on väga kenaks meheks sirgunud. Hambumus hea ja keha treenitud. Aga inglise keel ikka “you are so beautiful, thank you, what you would like to drink”.

Nii, aga mis vahe siis kahel tänaval on. Kui Phuketil on terve tänav nagu suur lounge, väljas terrassid, mõnusad diivanid jne ja klubid on kuidagi uste taga, nii et see möll tänavale ei kostu. Kui tahad, saad rahus väljas lobiseda, kokteili juua, kui tahad, lähed sisse, iga poole tunni tagant hakkab kuskil show, siis lähed käid korraks ja kõik…

Bangkokis on ühel tänaval see nö lounge ja teisel tänaval raju pidu. Seal on sissepääsus kottide kontroll, suured kotid tuleb hoidu jätta (issand kui haigelt see kottide konktroll kõlab). Pilet on 300 bahti, mille eest saab kaks joogivoucherit, mida võid vabalt valitud kohas vabalt valitud joogile kasutada. Kohti on seal umbes 10, viimane neist kolmekordne klubi, mis oli täitsa lahe. Aga kuna ma mingi eriline tantsu-leenu ei ole, siis olin ma selle koha jaoks ilmselt liiga kaine.

Pildil siis vaade tänava viimasest klubist. Lühtrid ja glämm, see mulle meeldis :)

Väljas seal eriti kohta olla polnudki. Klubide/baaride ees olid metallist “pingid”, millesarnaseid nägin ma ka bussipeatustes, suht ebamugavad ja libedad ja seal siis sai rahvas suitsu teha ja korraks nö kõrva puhata.

Mida veel Bangkokis teha?

Kõik soovitavad ikka templeid külastada, floating marketile minna… Mina templisse ei jõudnud, naabripoiss mingis käis. Seal olid lehmad, keda sai sööta.

Floating marketile tahtsime minna ehk siis ujuvturg, aga kuna Bangkokis sees ühtki pole ja olime kohapeal ainult kolm päeva, siis ei viitsinud tervet päeva raisata ja 100km kaugusele sõita, sest lähemal olevad olid lahti ainult nädalavahetusel. Küll jõuab siis järgmisel korral.

Kohustuslikud on ka need pilvelõhkujate viimasekorruse lounge’id ja restoranid, kust avaneb tõesti lummav vaade. Esimestel piltidel on Banyan Tree Bangkok hotelli katuserestoran Vertigo.

Need avatakse alles õhtul kuuest ehk päikeseloojangul ja plätudes ja lühikestes pükstes sinna sisse ei saa. Soovitatav on pikad püksid ja kinnised jalanõud. Naised päris õhtukleidis ei pea minema, aga viisakalt siiski. St rannakleidis sisse ei marsi. Meie nägime välja sellised:

Kokteilide hinnad on laes, ma ei raatsi üldse maksta Tais mojito eest 16€. Õlu oli nö kõige odavam ja maksis 9€. Aga noh, vaade on seda väärt ka. Seda raha tuleb võtta kui sissepääsu vms, siis ei tundu nii kallis. Nendes kohtades lisandub hinnale veel käibemaks, ja teenustasu. Seega, odavlõbu see pole. Kaks õlut ja klaas martinit maksis meile ligi 35€.

Ja kui sul juhtub, et kaasas ongi ainult plätud ja rannakleit, siis pole probleemi. Näiteks Sky Bari ees harutab end igal õhtul lahti riietelaenutus/müük.

Transport – taksoga jäädki sõitma

Bangkok on suurlinn, ummikud on seal minu meelest terve päev ja kuigi takso on seal odav, saab kiiremini skytrainiga (piletihind oleneb vahemaast, meie maksime 11 bahti kuni 35 bahti ehk siis 29-92 senti otsa eest). Öisel ajal on variant ka kohalik tuktuk, mille hinda saab kaubelda. Meie sõitsime sellega umbes kolm kilomeetrit ja maksime 200 bahti (6€). Ja kolmas variant on rolleritakso, millega saab üks inimene korraga sõita, aga on samuti odav ja mis peamine – väga kiire. Nad silkavad ikka igast vahest läbi ja ei anna üldse armu, peaasi, et kohale jõuaks. Hind on alates 100bahti (3€) ots. Oleneb vahemaast. Naabripoiss ärkas üks hommik varem kui meie ja käis sõitis ka “veebussiga”.

Ise pead kiire olema ja teadma, kus sa maha tahad hüpata või peale karata.

Turud ja kaubanduskeskused – ma olin dilemma ees, kas minna kaheksakorruselisse keskusesse MBK, kus on võimalik ainsa kaubanduskeskusena Bangkokis hindasid kaubelda või minna väliturule NEON market, valisin selle viimase. Poisid läksid omaette linna avastama ja mina turule. See meenutas mulle veits Phuketi Indie marketit, oli selline mõnusa vibe’iga. Ees kilomeetrite viisi lette erineva (tavapärase Tai) kaubaga, äärtes söögikohad ja lõpus baarid ja sellised mõnusad istumisalad.

Tuiasin seal omajagu, istusin siis mingisse vabaõhu salongi maha ja lasin endale maniküüri teha ja patse punuda. Veetsin seal mõnusad poolteisttundi kahe kohaliku Tai naisega vesteldes. Ühel on oma ilusalong (õhtuti käib marketil lauaga väljas) ja teisel riietepood. Minu jaoks oli üllatav, et nad näiteks ei teadnud mida tehakse pingpongshowl, polnud kunagi üheski käinud ja olid täiega “iuuu”. Rääkisime niisama maast ja ilmast, ala palju maksab Eestis püsimeik, palju neil. Mis juuksevärvi ma kasutan jne Üllataval kombel oli neil suhteliselt hea inglise keel. Seda väga ei kohta. Just eriti peopiirkonnas, kus naiste suurem huvi on su raha kätte saada kui vestlust arendada. Igal juhul oli minul nende naistega äärmisel tore õhtupoolik. Ja sain neilt häid ideid, milliseid kohti järgmisel korral külastada :)

Kvaliteedipoole pealt ma uuesti ei läheks, aga mis ma ikka kuue euro eest ohin. Patsid sain vapsee kolme euroga.

Elamine – Bangkokis võta kindlast basseiniga elamine

Olenemata, et päike peale ei hakka, on kuum ikkagi ja hea on end kastmas käia. Meie valisime elamise asukoha järgi ja kuna hotellid tundusid hirmus kallid, siis leidsin airbnb’st penthouse korteri, mis oli hinnalt sama mis hotell, aga kordades privaatsem. Ja kui meie oleksime maksnud hotelli eest nö kahe peale, siis naabripoiss oleks ikka pidanud üksinda maksma ja üleüldse kinkisime selle talle jõuludeks, aga ta sai sellest ammu haisu ninna. See selleks. See korter oli ideaalne. Kahekordne, meie kolisime üles ja naabripoiss alla. Sellel oli super vaade, suur terrass ja üldse oli ruumi palju. Oma köök, pesumasin, basseiniala ja üldse kõik mis vaja.

Vaade päeval ja vaade öösel

Kokkuvõttes – Bangkoki tahan ma kindlasti tagasi minna ja enam ei mõtle ma kunagi häid pakkumisi nähes “näh, läbi Bangkoki, ei viitsi”. Kindlalt viitsin. Lihtsalt see sobibki reisilõpus paariks-kolmeks päevaks hea ja parema nautimiseks ja Phuketist puhkamiseks :)

Kas olete Bangkokis käinud, mis teile eriti meeldis, ei meeldinud?