#reisiblogid Bulgaaria

marimell Bulgaarias 2021 – luksusega liigselt harjunud?

Ma pean ausalt tunnistama, et Liis Go Travelist on teinud meiega liiga head tööd. Mõned korrad Rixoses ja alla selle enam ei taha ja oska ka väga hästi hinnata. Mulle tundus Bulgaaria 5* ikka kordades nõrgem… Olen olnud tänaseks Kuldsetel Liivadel neli korda ja nii 3* kui 4* kui ka 5* hotellis ja julgen öelda, et.. polegi suurt vahet. Kurb, aga tõsi. Ma ei teagi, kas õnneks või kahjuks on Liis suutnud meile alati soovitada hinna ja kvaliteedi osas paremaid valikuid ja meie standardid on tänu sellele veidi enam laes…

Ma kardan juba eos seda postitust teha, sest ma kindlasti riivan kellegi tundeid ja tekitan jälle üleriigilise draama. Aga reaalselt, mulle tundub, et varasemalt on 5* hotellid olnud ikka sellised, kus rahvast vähem, inimesed viisakamad ja rahumeelsemad. Aga tundub, et koroona on rahakotte paisutanud ja inimesed ilmselgelt valivad paremad tingimused. See rahvamass aga muudab mõnusa 5* elamuse vähem meeldivaks.

“Prindi igat paberit kaheksa tükki..”

Ehk siis – välja oli vaja printida toa kohta voucher ja lennupiletid, kahes eksemplaris kõikide reisijate kohta (üks minnes ja teine tulles). Kindlasti oli vaja kaasa võtta PABERKUJUL vaktsineerimistõend või testitõend.

Kindlustus on ainuke asi, mida ma kunagi ei prindi, sest mul on tunne, et kui sul on see olemas, siis sa seda ei vaja, aga kui jätad tegemata, siis läheks kindlasti vaja. Seega on meil aastane Salva kindlustus kogu perele ja ühtlasi on see COVID kaitsega, st et.. kui keegi meist peaks haigestuma enne või reisi ajal, siis hüvitatakse ka COVID juhtumid, mitte nagu varem, kus kõik laiutasid koroona peale käsi ja ütlesid, et nemad ei maksa. Lisaks laieneb Salva kindlustusega ka testidele soodsam hind Confidos. Õnneks meil pole neid hetkel vaja olnud teha, sest oleme Meelisega mõlemad oma kaks doosi kätte saanud.

Reaalsus: näitama pidi ainult vaktsineerimistõendit

Mu meelest ma isegi ei mäleta, millal mult on keegi mingit lennupiletit või hotelli voucherit küsinud, samas kunagi ikkagi on ja seepärast ma alati neid kamaluga välja prindin. Mitte ühte neist ei läinud vaja. Ei minnes ega tulles.

Vaktsineerimist kontrolliti Tallinna lennujaama check-inis ja Bulgaarias enne passikontrolli. Oli meil olemas paberkujul. PS! Just kuulsin digitunnist, kuidas ei ole mõtet seda endale kuskile äppi tõmmata, sest see ei tööta. Nö passikontrollides on inimestel ees näidis, “tuleb Eestist, tõend peab olema selline” ja seda nad kontrollivad, QR koodi ei vaata ega skänneeri keegi.

Bulgaaria piiriületaja deklaratsioon

See oli tingimuseks maale pääsemiseks. Täitsin neid iga inimese kohta käsitsi kodus enne minekut. Kas keegi küsis neid? EI!

Eestisse tulles on vaja esitada piiriületaja deklaratsioon

Soovituslik on teha see elektrooniliselt, et lühendada Tallinna lennujaamas piirikontrolli. Reaalsus: see on vaja teha 100% elektrooniliselt, sest ilma selleta ei saa Bulgaarias lennukile – see ja pass on ainus mida nad lennule registreerides kontrollivad. Tallinna lennujaamas vaadati passi ja lasti edasi.

Melia Grand Hermitagé – 5* hotell, vist mitte päris viiekas ikka

Ma hoian peast kinni, kuidas seda nüüd öelda, aga reaalselt, tegemist oli viie tärni hotelliga, kus ma tundsin end kohati nagu 3 ja poole tärnises hotellis, eriti just restoranis. Rahvast oli hordides ja seetõttu ka lärmi ning ebaviisakust.

Võimalik, et meie esimene emotsioon oleks olnud parem, kui me ei oleks jõudnud hotelli kell 19:30 kui oli õhtusöögi aja tipphetk ja restorani sisse astudes vaatasid mulle vastu lagastatud lauad, serveerimislettidel laiali läinud toit ja megavali rahvasumin ja kahvliklõbin.

Ilmselt, kui me oleksime jõudnud kell 13 ja läinud esimese asjana basseini ääre ja pitsabaari, oleks olukord olnud teine. Aga tõesti, see esimene hetk oli.. kergelt öeldes kohutav. Ja ei, ma ei ole ära tõusnud, mõttetu mats, kes tahab ei tea mida. Tahtsin 5* kvaliteeti, millega ma olen harjunud.

Õnneks päästis meid level

Meie õnneks olin ma broneerinud meile LEVEL taseme, mis tähendas eraldi restorani, lifti ja basseiniala (kus lisaks oma baar, riietevahetamise kohad, dušid, WC jne). Kui seda ei oleks olnud, ma ausalt, oleks megakuri olnud – aga ma ei saa süüdistada siin Novatoursi, kelle lehel on adekvaatne info hotelli kohta või Go Travelit, kes mulle selle reisi müüs ja seda hotelli soovitas, sest.. koha teevad ikka inimesed.

Hinnavahe tavalisel toal ja level toal oli ca 300€ per pere – see 300€ on absoluutselt igat senti väärt kui valida hotelliks Melia Grand Hermitagé – siis ikka naudid ja tunned end nagu 5* hotellis. Kui sul on suva rahvamassidest ja meeldib süüa rohkem sööklas kui valge laudlinaga restoranis, siis palun, maksa 300 vähem ja naudi.

Meie oleme hakanud eelistama natukene privaatsemat ja ilusamat olemist. Ilmselt see tuleb sellest, et viimased reisid on meil veidi luksuslikematesse viietärnikatesse olnud ja ma kardan tulevasi reise, sest alla Rixose kvaliteedi enam ei taha ja kui minna veel paremaks, siis tavaturistina enam kuskile neljatärnikasse ei kipu.. Aga eks see vist tulebki vanusega, et oled nõus maksma rohkem parema kvaliteedi eest. Noh, nagu ka kingade ja riiete puhul – pigem vähem, aga kvaliteetsemad.

Melia plussiks on kindlasti aga see, et neil on oma rand, kus toolide ja päikesevarju eest lisa maksma ei pea. Niisama rannarätikuga kohti, et lähed ja oled, Kuldsete Liivade rannal peaaegu polegi. Kõik alad on mingi hotelli omad ja tasulised.

Maskikandmisest ka..

See on Bulgaarias kohustuslik. Nii siseruumides, restoranides, ühistranspordis, kaubanduskeskustes kui isegi tänaval. Varna linnas kanti maske korralikult. Poes väga kedagi ei näinud, kellel maski ei oleks. Aga Kuldsete Liivade kuurort oli suhteliselt maskivaba. Hotellis oli nats naljakas, et meie leveli restoranis pidi sul mask ees olema kui süüa läksid võtma, aga nii kui lauda istusid, polnud seda enam vaja.. All restos oli kõigil suva. Ja hotelli alal, kuigi sildid olid, et kandke, siis keegi ei kandnud. V.a töötajad ise.

Kus veel käisime?

Eks seal promenaadil sai jalutatud omajagu ja neid suveniiriputkade kraami vahitud, vaaterattal käidud, suhkruvatti, jäätist ostetud. Aga lapsed käisid ka karti sõitmas, minigolfi mängimas, rongiga sõitmas ja no kõik selline kohustuslik turistikraam nagu jalkariided ja mainipüssid ja asjad. Sõbrad käisid ka jetiga sõitmas (35€) ja paraplaaniga lendamas (ka 35€).

Lisaks otsustasime meie Meelisega ühel hommikul jätta Hedoni sõpradega basseini sulistama ja võtsime takso ja sõitsime Varnasse. Üks ots 30 kohalikku (ca 15€). Läksime Grand Malli, mis on üks suuremaid kaubanduskeskuseid ja kus on palju kohalikke, aga ka meile tuntud poode. Meie eelistame alati neid poode, mida meilt ei leia. Nii leidsimegi me kohe üles oma vana lemmiku LCWaikiki ja kui aus olla, siis me mujalt lõpuks midagi ei ostnudki.

Samal ajal kui mina Hedelini söötsin, käis Meelis kohalikus retro-muuseumis ja vahakujude näitusel (pilet 18 kohalikku, ca 9€) ja ta jäi megarahule. Tsiteerides Meelist, siis “Retro jättis mind külmaks, ma vist mäletan liiga hästi neid telefone ja tikupakke ja mudelautosid oma lapsepõlvest, aga vahakujud – osad olid nii head, et ma reaalselt vaatasin, appi, kas ta on elus!”

Sealt edasi läksime veel Deltasse, mis on kõige uuem kaubanduskeskus, aga see ei kõnetanud üldse. Võtsime sealt Starbucksist ainult kohvi (tean-tean, pole seegi mingi maailma baristatasemel kohv, aga kordades parem kui hotellis) ja lõunasöögi ajaks olime tagasi hotellis.

Fotograafiga pildistamas

Ja et mitte kilomeetripikkuseks venida selle postitusega, siis viimasel päeval käisime ka kohaliku fotograafiga pildistamas. Mu insta postkast täitus kohe küsimustega, et kust me alati neid fotograafe leiame. See on meil juba traditsiooniks saanud, et kui kuskil oleme, siis käime ka pildistamas, saame hunniku uusi pilte, mida blogisse postitada..

Kus me leiame. Googeldades. Otsingi tavaliselt “photographer in..” kuhu parasjagu minemas olen, tutvun piltidega ja kui kõnetab, siis uurin edasi. Mulle meeldis leitud fotograafidest kõige rohkem just tema käekiri (tegelikult tema kodulehe tekst, et challenge me! – ja kuna kõik ta pildid olid põhimõtteliselt modellimõõtu inimestest, siis nii ma päringu teele paningi, et we will challenge you! Meil läks nõks üle tunni ja ta lisatasu selle eest ei võtnud. 150 kohalikku ehk 75€ ja pilte saime – megapalju. Ta reaalselt ütleski, et saadab kõik need, mis välja tulevad. Ja saime pilte pea 500. Eks nüüd läheb sortimiseks, et mida ta töödelda võiks meile, aga suures plaanis jäime enam kui rahule tema teenusega.

Go Traveli Instagrami highlightsist leiab ka meie reisiseiklused, kes meil muidu reisi ajal silma peal ei hoidnud.

Kas olete Bulgaarias käinud? Millistes hotellides olnud ja kuidas rahule olete jäänud? Kas teie jaoks on üldse oluline hotell?

11 thoughts on “marimell Bulgaarias 2021 – luksusega liigselt harjunud?

  1. Ei ole käinud Bulgaarias ja teie postitus ja emotsioonid ka mind sinna ei kutsu.Hotell ei pea olema 5 tärni, aga puhas ja vaiksem. Ja pigem väiksem kui suur kombinaat.

  2. Viimane kord olin juuni lõpus Marina Grand Beach. Toidu valik oli meeletu. Turiste üliiiii vàhe. Hea asukohaga.

  3. Bulgaarias pole käinud, sest kahjuks pole neil Rixose hotelli, käisime juunis taas Türgis ja Rixos Sungate hotellis, juba kolmas kord ja no ei tõtta uut hotelli valima :) Vaatasin teie pilte hotelli restost..njaa, ütleme nii,et praegusel ajal ei tahaks sellises seapesas süüa. Rixoses olid kõik toidud klaasi taga ja ainult töötajad tõstsid sulle taldrikule, alguses oli küll natuke harjumatu, aga tegelikult üldse mitte keeruline ja oli ikkagi kindlam tunne küll, et keegi pole sul toidus nö käppa pidi sees käinud :)

    1. MEIE resto oli ikka puhas kuld võrreldes tavarestoga :) Meil olid maskid ja kindad, et süüa võtta ja see mind ei häirinud, et ette ei tõstetud. Kuigi Rixoses kevadel harjusime ka sellega ära :)

  4. Bulgaarias käinud 2 korda, kord Sunny Beachil ja kord Kuldsetel liivadel. Kuldsed liivad minu arust mega igav, vanainimeste kuurort :D. Hotellide nime ei mäleta, aga mõlemad olid 4*, mitte midagi erilist, toit hea aga üksluine. Niipalju kui olen piltidelt Bulgaaria hotelle näinud, siis ikka enamus suht mehh, selline nõuka aja hõng.

  5. Oleme käinud neli korda. Sellel aastal olime 29.juuni-06 juuli. Olime hotellis Admiral ja jäime väga rahule. Bulgaarias võtame hotellist ainult hommikusöögi. Õhtul külastame kohalikke söögikohti ja taverneid.

  6. Aga kui ise teete pildistamist, siis miks ei saada kliendile koike tehtud 500 pilti? Aga ise tahate alati saada, et alles valite mida töödelda tahate?

    1. Meelis on alati saatnud suht kõik tehtud pildid, mis pole udused, silmad kinni vms. Ja kui klient küsiks kogu musta materjali, et ise valida parimad, siis saaks ka nii.. aga keegi pole küsinud :)
      Me tegelikult arvasime, et ta teeb ka mingi sortimise, aga ei teinud.

  7. Ma rääkisin teile juva aastaid tagasi, et käige korra PÄRIS hotellis ja saate kvaliteedist aru ja teie ikka raiuste, et eiei, Türgi 3* on jumala ok, ega ma seal toas ei ela ja süüa on ka saada ja mis mul veel vaja on? Noojahh, hotellide vahed on mäekõrgused. Türgis soovitan ka Rixos Tekirovat või Maxx Royalit. Siis ei taha enam ka kuskile poolkõvasse asja minna never.

  8. St mu point oli, et ka viiel ja viiel tärnil on meeletud erinevused. Kuskil Türgis ma ei kujuta alla viie tärni olemist ettegi, ehkki ka osa viiekaid on väga kesised. Me püüame alati valida hotelli, kus on toast otse pääs basseini või eraldi majake, ka neid on Türgis järjest rohkem saada (Bulgaarias ei ole käinud, aga ega see vist on seal tõesti kõik suht soveti aja värk)

Comments are closed.