Kui ma alguses mõtlesin iga päev natuke meie reisist kirjutada, siis reaalsus on see, et tegin seda alles tagasilennul Tallinnasse ja jätkasin veel koduski olles, sest reis oli pikk ja igast päevast on tegelikult midagi kirjutada.

Aga alustame siis algusest. Esimese asjana tahtsin ma Rhodose lennujaamast osta interneti jaoks kohalikku kaarti, aga mida polnud, oli inimene Vodafone’i putkas. Novatoursi esindaja ütles, et tasub linnast vaadata, otse esindusest, sest pass ja kohapeal olek on must have.

Internet – Eesti on ikka ära hellitanud

Meie jaoks tundub internet sama elementaarne kui see, et sööma ei asuta enne käsi pesemata või et lennukis ei plaksutata, aga nii nagu osad ei hooli kätepesust või plaksutamisest, nii pole ka Rhodosel selle netiga kiita. Olgem ausad, kus peale Eesti üldse on?

Ma olen umbes viis aastat mõelnud oma Elisa paketti vahetada, aga kuna mul on reaalselt diil, mis sõlmitud 20aastat tagasi, maksan 7€ kuus ja kõik jutud on piiramatud, siis ma ei taha vahetada. Okei, kõik jutud ei ole, see pakett ei sisalda grammigi internetti välismaal. Selle eest tuleb maksta ja mitte vähe!

Nädalapilet on 12€ ja sisaldab endas tervelt kaks giga netti, mis saab meil suht ruttu otsa, seega tuleb alati leida kohalikke alternatiive.

Otsustasime siis esimesel õhtul pärast väikest päikesevanni ikkagi linna minna ja see nett endale osta, sest hotelli wifi on teadagi peamiselt fuajees ja ülekoormatud.

Esimesena astusime sisse Vodafone esindusse (mida soovitas ka rhodos.ee leht – mille info, olgu etteruttavalt öeldud, on mitmes osas aegunud!), kus tervitati meid 17€ (3GB) või 29€ (10GB) paketiga. Kõrval asus kohalik teenuspakkuja Wind, kus maksis 5GB 15€ ja 10GB 25€. Tundus mõistlikum ja ostetud see saigi.

PS! Kui te võtate kohaliku kaardi, siis jälgige, et teie roaming oleks sealjuures väljas. Kuna Türgi on konkreetselt kiviviske kaugusel, siis mul kulus vahepeal netti suht helikiirusel, sest olin kogemata lülitunud Türgi võrku ja maksin iga kb eest korralikult. See selgus muidugi hiljem esinduses, kui mul päev läbi oli telefon näidanud, et mul pole internetti, aga samas näitas kulutatud koguseks viiest vaid kolme. Nad pikendasid mu netiaega ja kogust tasuta, kuigi oleksid võinud vabalt öelda, et ise oled loll ja maksa nüüd juurde.

Avra Beach Resort and Bungalows

Kogu ala merepoolt vaadatuna. Foto: Avra Beach Resort Facebook

Teate seda tunnet kui olete netis vaadanud hotelli pilte ja kohalejõudes saate aru, et küll oli hea nurk pildistamiseks, et tuba nii suur tundub ja küll see taevas ja basseinivesi on säravad neil piltidel… Aga esimest korda olid pildid reaalselt see, mis sind ka ees ootab. Meie toast kahjuks netis pilte pole, aga saan aru, et me olime majutatud bungalowsse, kus oli kaks tuba ja ülilahe WC/duši osa (millest meil kahjuks pole pilti ja netist ka ei leidnud täpselt sellist nagu meil, aga siin videos natuke näeb). Ülilahedalt oli kogu see „korter“ jaotatud osadeks, kus oli mõnus olla ja elada nädal aega.

Hotelli kohta ei ole mul reaalselt mitte ühtegi halba sõna sel korral öelda. Nagu päris tõsiselt. Basseiniala oli suur ja mõnus, erinevate sügavustega bassein. Sillakesed ja rohelus keset basseine, purskkaevud, oliivipuud, õites põõsad jne. Rand konkreetselt kümne sammu kaugusel basseinialast. Isegi tenniseväljak on, mida saab tasuta kasutada.

Esimest korda elus ei ajanud mind see animation team kettasse, nad olid nii normaalsed. Lisaks puudusid mingid müügivennad, et kuule, tule osta massaaži või õli või mingit muud pahna või teenust.

Lastetuba oli avatud pool päeva, vaadati filme, meisterdati, pandi puslesid kokku jne. Hedon käis seal suvaliselt endale sobivalt, vahepeal ujus, siis läks sinna, siis jälle tuli ujuma ja läks tagasi jne. Allkirja vastu muidugi, võis ta ise seigelda. Tavaliselt lapsi viidi/toodi. Meie oma seikles ise.

Hotelli ala oli suur ja mõnus, mitu baari, istumisalasid nii sees kui väljas, väga suur restoraniala, kus ei tekkinud kordagi „kuhu me istume“ probleemi, sest ruumi oli alati.

Ja nagu Meelis ütles, tärnid teevad inimesed hotellis. Nii on. Rhodos on kindlasti kallim sihtpunkt kui Bulgaaria või Türgi, kus söögisaali ukse taga käib makaronide pärast sõda juba enne kui uksed lahti tehakse. Siis trügitakse end lettide ääres lolliks, kuhjatakse taldrikud täis nagu sõjaväele viiks süüa jne. Seda me seal ei näinud.

Lisaks, söök. Kui ma varem mõtlesin, et ah, see viimase hetke pakkumine Bulgaariasse või Türki, iga kell.. Siis pärast Rhodost, ei taha ma neist kuuldagi. Saatke mind Kreekasse. Sealne söök on tõsiselt hea ja meie hotellis oli valik tõesti suur ja iga päev erinev.

NIPP: Restorani uksel oli „kokk soovitab“ toidud ehk siis kui sa ei taha kuhjata oma taldrikusse klassikalist liha, kartul, kaste varianti, siis vaata, kuidas ja mida millega soovitab süüa kokapoiss köögist.

Ja loomulikult oli meil kaasas ka natuke Eestit, viimasel päeval oli see mõnus vahepeala enne linna minekut :)

Takso vs buss vs rendiauto

Bussipilet maksab 1-3€, oleneb vahemaast. Meie hotellist linna oli viis kilomeetrit ja bussipilet maksis 2,20€, laps 1,10€. Taksoga linna oli 13€. Bussipiletit sai osta putkast, bussist või isegi väiksematest poodidest (nt meie hotelli poest sai sellised).

Takso hind kõigub ka natuke, vastuvõtust öeldi, et kui nemad tellivad, on 13, tänavalt võib 10-11 ka saada. Natuke kauplemist või eelistage mugavust, vaba valik.

Buss sõitis ajaliselt umbes sama kaua, aga bussiplaane ärge vaadake. Need käivad nagu bussijuhil mahti on. Vahepeal võib ta vabalt teha peatuse, et endale suitsu, šoksi või kohvi haarata (meie bussijuht näiteks tegi vahepeal väikese shopingu).

Rendiautod on tegelikult suht soodsad. Või noh, tegelikult ma ei tea rendiautode hindasid, aga mulle ei tundunud see kalli lõbuna. Autod on kõik väikesed ja ökonoomsed, sest teed on kitsad ja väikse autoga on väga mugav liigelda.

Meie võtsime auto hotellis asunud Alfa autorendist. Kus oli päris suur valik ja hinnad okeid, pealegi kaubeldavad. Sellega oli vana hea lugu. Kui Meelis läks hinda küsima, sai ta kordades kallima pakkumise kui mina.

Mul oli mingi kiiks, tahaks ägedat autot, võtame kabrio. Meelis tuli tagasi, ütles, et kuule suvaline Fiat 500 on 55€ päev, see kabrio, mida sa tahad on 110. No see oli tõesti haigelt kallis. Meelis pakkus, et kuule mine küsi ise hindu, raudselt naistele on odavam.

No nii oligi, kui ta algselt pakkus mulle seda kohe 90ga, siis veidi aja pärast oli diil lukus, 70€ päev.

Järgmisel päeval võtsime väikse Fiati, mis Meelise sõnul oli kiirem ja parem kui see kabrio, mille katuse me kohe kinni panime, sest nii hullult kuum oli, et võimatu oli sõita. Nii palju siis sellest.

Fiati hind oli Meelisele 55, mulle pakkus kohe 45 ja lõpuks saime kaheks päevaks selle 55ga. Bensiinile kulus lisaks 36€ selle kolme sõidupäevaga. Kus me siis käisime?

Megakiidetud Lindos

Juba meie hotelli jõudes oli mul tunne nagu ma oleks Mamma Mia filmi sattunud, imeilusad valged majad, sinine vesi taamal paistmas.. Kui ma Lindoses autost välja astusin, siis tundsin veel rohkem end filmis olevat. Kaljunukil olevad valged majad ja helesinine vesi. Imeline idüll.

Natuke nalja ka, googeldasin, et kus siis Mamma Mia tegelikult filmitud on..

In Mamma Mia, most of the outdoor scenes were filmed on location at the small Greek island of Skopelos, and the seaside hamlet of Damouchari in the Pelion area of Greece.

Mamma Mia 2 | The sequel totally changed location entirely. Following shows including The Durrells and Game of Thrones, production for the film moved to Croatia, particularly the island of Vis.

Meie soovitus – minge Lindosesse hommikul või õhtul, me läksime keset päeva ja ausalt, minestus tahtis peale tulla. Seal on 4-5 kraadi soojem kui mujal.

Teiseks on tegemist sellise väikese nagu linnakuga, kus tänavad nii kitsad, et saab kõndida käed laiali ja mõlemal pool olevaid maju puudutada. Konkreetne labürint linnak. Täis turistipoode ja tavernasid. Hinnad julgelt viis korda kallimad kui mujal. Näiteks maksid nahast sandaalid seal 150-170€, samas kui Rhodose vanalinnas olid samasugused 39€. Kõige suvalisemad varbavaheplätud olid seal 35€. Noh, see peaks juba omajagu ütlema.

Koht ise on muinasjutuliselt ilus, samas mina sinna uuesti ei läheks.

Kuna ilm oli tõsiselt palav, siis mõtlesime randa minna. Keerasime jumala suva kohast ära ja sattusime ülimõnusasse randa nimega Agathi beach. Seal oli ilus liivane rannariba, helesinine vesi nagu postkaardil ja enam kui mõistlike hindadega rannarestoran.

Vein maksis väikse karahviniga 5€, kebab 3,50€ ja jäätis 1,50€. Jäätisega oli naljakas lugu. Vesi maksis isegi lennujaamas 50 senti, aga jäätis maksis igal pool vähemalt 1,90 või 2,50. Noh, eks lapsed seda palju nuiavad ja hea teenimiskoht, aga lihtsalt nats naljakas.

Kuhu minna lastega?

Kuna esiteks oli Hedon sel korral eriline printsess (ei taha liiva, ei taha kive, tahan ainult basseinis olla) ja meil oli sel korral õnneks ka nii hea hotelli basseiniala, et veekeskusesse me ei läinud, aga on siin täitsa olemas, piletid kolmele oleks maksma läinud 66€ ja tundus suht lamp maksta, et Hedon ainult lastebasseinis oleks ja ehk paar korda mõnest väiksemast torust alla laseks.

Samuti jätsime me vahele kohaliku lõbustuspargi, aga selle kõrval oli üks mängumaa, kus me küll käisime. Tegemist oli Faliraki nimelise linnaga, kus saime kokku ühe kohaliku perega. Nagu blinddate, või pigem playdate. Lapsed läksidki mänguväljakule hullama, meie istusime kohvikus ja ajasime juttu.

Seal oligi nii, et mänguväljak oli ümber kohviku, kus vanemad said istuda. Seal sai turnida ja ronida, liugu lasta, minigolfi mängida, mänguautodega sõita jne jne. Ma ausalt ei tea mitte millegi hinda, sest nemad maksid.

Hea oli seal see, et iga kahe meetri tagant oli valvur. Konkreetselt nad hoidsid lastel silma peal ja kui Hedon liikus ühe alast teise, siis nad tulid kohe ütlema, et teie laps läks nüüd sinna ja tänna. Superteenindus.

Liblika org oli pettumus

Kui me Lindoses käisime, nägime seda Liblikaoru silti. Sinna plaanisime nagunii minna, aga kuna oli megapalav, siis läksime järgmisel hommikul kohe avamisajaks. Ilm oli veel kuumem kui eelmisel päeval, aga õnneks oli seal nö metsas puude vilus täitsa mõnus jalutada.

Pilet maksis viiekas nägu.



Aga mu ootused olid hoopis midagi muud kui reaalsus. Ma lugesin, et tegemist on lopsaka looduskauni kohaga, kuhu liblikad kõik suvel kokku kogunevad.. Kujutlesin vaimusilmas värvikirevat lille ja liblikamerd. Reaalsus oli see, et seal jah, oli tuhat liblikat, aga nad olid kõik täpselt ühesugused. Ja nii ongi, seal ei pidanudki muid olema kui ainult need ühed. Hiljem muidugi tulin mõttele ka PILTE googeldada ja ongi nii, ainult üks sort seal pesitsebki. Lihtsalt ilmselt erineva kaalu ja seksuaalseorientatsiooniga :D

Farmi loomi söötma

Sinna sõites nägime me aga hoopis muud silti – Farm. Kuskil siin lähedal on farm kus saab loomi sööta, paitada ja nagu lasteloomaaed. Teadsin, et Hedonile see meeldib. Ja nii oligi.

Pilet maksis täiskasvanule 7€, lapsele 4€, loomadele mõeldud söögitops 2€.

Ja sööta sai kõiki, jaanalindudest ja kaamlitest alustades ja kitsede ja metssigadega lõpetades. Kõiki võis paitada ja nendega pilte teha.

Kohapeal oli ka restoran, kus sai farmisaadustega maiustada. Mina võtsin metsseaburgeri (6€) ja Meelis jaanalinnumuna omleti (9€). Soovitan soojalt ka kohapeal tehtud kodust limonaadi (3,50€), mis viis keele alla.

Ja loomulikult pood, kust sai kraami kaasa osta, jaanalinnumunaga pilti teha, katsuda kui raske see tegelikult on jne.

Soti eest kohalikus tavernas söömas

Järgmisel õhtul läksime nendega kohalikku Tavernasse, mis asus väikeses külakeses nimega Psinthos ja mis pidi nädala sees olema suhteliselt vaikne, aga nädalavahetuseti ja ürituste raames pidevalt puupüsti täis. Ka seal oli lastele mänguala ja seepärast see koht valituks saigi.

Me ütlesime kohe, teie tellige, arve teeme pooleks. Nad siis tellisid. Ja kui neid sööke hakkas tulema.. Jummel jummel, üks asi maitsvam kui teine ja no tõesti ma olen Kreeka kööki hetkel nii armunud, et tahaks juba tagasi! Reaalselt kui muidu saab kohalikust toidust nädalaga kopp ette, siis Rhodosel veel ei saanud!

Kogu see kraam + õlled ja veinid läksid maksma 95€. Mis ei ole minu meelest midagi hullu.

Shoppamisega on kehvad lood

Shopata ei ole Rhodosel eriti kuskil. Noh, kui sa just seda klassikalist turistikraami ei taha – vannilinadest pallideni, plätudest kaabudeni, magnetitest kruusideni jne.

Vanalinnas on poetänav(ad), kus on H&M ja hulgim erinevaid firmakaid – Burberryst Guccini, aga mingeid selliseid suvalisi kohalikke riidepoode ma väga ei täheldanud. Ja noh, lapsega pole väga poodides midagi teha, ta ei viitsi käia kuskil ju. Seega, meie säästuaasta jaoks ideaalne. Tuleb rohkem lapsega reisida, siis kulub vähem raha riietele.

Aga vanalinn ise on jalutamiseks imeline koht. Piki randa jalutades saab vahepeal kive loopida, soovi korral ujuda või niisama vaadet nautida.

Rahast ehk palju kulus kohapeal

Ma võtsin kaasa sel korral konkreetselt 500 eurot sularaha, et me kasutaksime ainult seda ja sellest üle ei läheks. Viimasel õhtul käisime linnas, ostsin täpselt kolm suveniiri (meie marimelli peo auhindadeks) ja rahakotti jäi alles 80€ ja ma olin juba, jess, olemegi eelarves. Aga siis nägime sandaalipoodi, kuna Meelisel siin oli hiljaaegu sandaalidraama, siis otsustasime, et maksu siis mis maksavad, ostame talle ühed vinged gladiaatorid.

Kui ma kuulsin, et hind on kõikidel kingadel, sandaalidel, plätudel 39€, siis ma ei suutnud ka vastu panna ja leidsin kohe kahed jalanõud. Ühed muidugi samasugused nagu Meelisel, aga need olid jalas nii mugavad ja mõnusad ja teised jälle olid nii eriliselt lahedad, et ma ei suutnud valida. Saime hinnas 100€ peale kokkuleppele, millest 20€ maksin kaardiga lisaks.

Oleksin Hedonile ka tegelikult ostnud samasugused nagu me endale ostsime, aga ta hakkas juba seal jaurama, et ikka ei meeldi need ja plapla ja mõtlesin, et ah, käigu oma Crocsidega edasi ja ta kannaks neid ainult ühe suve, samas kui meie saame enda omasid ilmselt aastaid kanda. Seega, see üle eelarve 20€ mind kuidagi kurvaks ei tee.

Aitäh Go Travel ja nüüd uut reisi broneerima :)