Me lähme puhkama!

Ma olen tegelikult sellele koroonale isegi omamoodi tänulik, sest mul on tunne, et mul pole ükski aasta nii edukas ja kiire olnud kui see praegune. Me pole küll saanud nii palju reisida kui oleksime tahtnud, aga seevastu on avanenud nii palju uusi ja ägedaid võimalusi, ideid ja projekte.

Kui mind kodukontorisse ja miinimumpalgale märtsis suunati, siis sain ma kerge šoki – miks mina, appi.. Tegelikkuses polnud selles midagi halba, sest see pani meid Meelisega omi asju veidi ümber mõtlema ja tegema, hakkasime blogipostituste asemel tegema igaõhtuseid laive ja videoid ja nälga me ei jäänud nagu korraks kartsime.

Mida aeg edasi, seda ägedamaid uudiseid hakkas tulema – rasedus, mingi hetk läksid “turundusrahad” jälle lahti ja kaks kuud vaka all hoitud eurod tuli taas laiaks lüüa, seega tööd meil blogimaastikul jagus. Kui me suvel reisil olime, arutasime, et me oleme aastaid mõelnud enda agentuuri peale, et teenust pakkuda (oleme seda siiani teinud projektipõhiselt blogimise ja minu palgatöö kõrvalt), et nüüd tundub justkui aega oleks, sest ega see koroona kuskile ei kao..

Kreeka päikese all saabus meile mingi veider päring, millele ma vastasin omast arust suhteliselt suure summaga, et no.. kui võtavad, siis võtavad kui ei, siis ei. Sinna see jäi. Septembris teatasid nad, et sooviksid meiega edasi minna. Septembri lõpus kirjutas meile omakorda üks blogilugeja, kes soovitas meid oma ülemusele turundusküsimustes.. Septembris soovitas meid üks meie vana koostööpartner oma sõbrannale.. Oktoobris palkasin ma meile esimese töötaja, sest ma sain aru, me ei saa kahekesti selle mahuga hakkama.

Ma mõtlesin veel septembris, et 15 oktoober võtan välja oma puhkuse ja seejärel suundun dekreeti, siis saan aja maha võtta, et okei.. ongi veidi kiiremad ajad.. Täna on 12 november (kui ma selle postitusega, nagu veel umbes 10ga algust tegin) ja kuigi ma olen vahepeal läinud dekreeti, siis poolikuid projekte ja jooksvaid asju on piisavalt, millega toimetada. Järgmine tähtaeg, mille ma olen endale pannud, on.. 20.11 – siis hakkan puhkama.

Ma räägin, peab seda koroonat tänama, kuna muud tööd on nii palju, siis ma ei kujuta ette, et alates 27.11 oleks Meelisel veel iga õhtu üks kuni kolm Jõuluvana otsa vaja teha.. Firmapeod on suures osas ära jäänud, seevastu huvi 24nda vastu on väga suur. Tegelikkuses on “ring” täis (kui keegi tahab kuskile, kus juba broneering olemas on, siis lähedusse midagi vahele veel pressib) ja kusjuures sel aastal on esimene külastus juba kell 11 hommikul. Viimane kell 21 Pirital nagu juba aastaid traditsiooniks olnud :)

Seega, otsustasime, et 20.11 tõmbame juhtme seinast välja, Meelis saab tegeleda kooliasjadega (“tänu” koroonale on kõik distantsilt ja iga “tunnis osalemise asemel” on kirjalik kodutöö. Palju õnne! Hea, et ma neid tegema ei pea, minu õnneks ei tea ma tootearendusest midagi.).

Täna on 17.11 kui ma uuesti selle postituseni jõudsin (et see lõpuni kirjutada ja mingiks hommikuks ära ajastada) ja see “uue puhkuse algus” on kolme päeva pärast. Mu to do list on jõudnud suhteliselt sellele tasemele, et 90% on maha kriipsutatud ja alles on jäänud asjad, mida ma peaksin suures plaanis jõudma kolme päevaga tehtud, et siis.. puhkama hakata.

Sina loed seda postitust 20nda hommikul. Eks me näe, palju me siis puhkame alates tänasest. Tundes ennast, toksin ma veel valude vahel mõnd reklaampostitust :)

Veel puhkusest rääkides, siis Meelis just ükspäev ütles, et meil on igal aastal sellel ajal selge, kuhu me puhkama lähme – olgu selleks siis nädalane perepuhkus Egiptuses või kahenädalane paaripuhkus Tais.. Sel aastal ei ole ja see kuidagi häirib. Just see, et pole mille nimel nagu kiirustada ja tõmmelda. Teed hullu moodi tööd, 16tunniseid tööpäevi.. aga mille nimel, või millal see paus tuleb? Ei tulegi, sest ei ole kuskile minna. Ja nagu me oleme alati öelnud, me ei suuda Eestis sedasi puhata, et tõmbakski juhtme seinast välja. Seda saab ikka välismaal teha. Kodus on sul see läpakas täpselt paari ümberpöörde kaugusel, et see haarata… “Ah, ma tšekkan korraks meile..” ja avastad end viis tundi hiljem ikka arvutis istumas.

Mis arvate, kas ja kui palju beebitulek meie elu muudab? Kas ma siis suudan beebi kaisus lihtsalt vedeleda pool päeva või ikka haaran läpaka järele? Kas ma suren igavusse kui ma endale mingeid projekte ei võta, mida teha ja timmida kogu aeg? 

7 Comments

  1. Pealkirja ja isegi poole postituse lugemise järel olin veendunud et midaaa, puhkate = reisite, kuna tõesti on jäänud mulje et ega sa niisama puhata ei mõista aga siinkohal nõustun, ka mina ei suuda Eestis puhkamise võlu mõista, koroona näitas seda veel eriti teravalt. See kodus tiksumine kulub ikka kodu-aiatöödele, tuttavatele kohtadele ja söökidele. Uute paikade avastamine on see mis meelel tõeliselt puhata laseb :)

    1. No ma võin ju siin mõelda, et viskan jalad seinale, aga kaua ma passin lakke.. ikka vaja toimetada – kasvõi kappe sortida, pesu pesta, mänguasju revideerida vms :D

    2. Ei pea, aga Eestis ma ei lähe päevaks basseini äärde päikest võtma ja ei jäta telefoni tuppa :D Või ei hüppa rolleri selga ja ei sõida mööda ilusat rannaäärt.. Jah, hanges (kui neid oleks) saab ka ilma telefonita püherdada, aga.. not my cup of tea!

  2. Kust selle info leidsid et Tai avaneb? Ja kas ikka selles karantiinikorras et 2ndl pead hotellis istuma enne kui mujale saab? Ma olen ise pea et sama hull Tai järele juba ja kusjuures seda tänu teile, 4 aastat järjest käinud kas novembris või jaanuari lõpus.. sellest ajast peale kui Teie Tai postitused avastasin :D esimene aasta oli veel hea kui läksime, lambist hakkasin guugeldama Tai infot ja kui sinu postitusi lugesin (septembris toona) siis kaks päeva hiljem olid piletid novembri lõpuks bronnitud :D täielikult Teist influetsitud:) Nii tahaks juba uuesti, aehhh.

  3. Mul on tõsiselt hea meel, et asjad teie jaoks lahenevad/lahenesid. Teades teid, siis Leenu sa ilmselt trükidki viimaseid asju presside vahel :D Aga sa pead ka puhkama, sest kui Tirts on teiega, siis vaevalt saa niisama lihtsalt puhata saad.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *