Meelis kirjutab: dräg on lahe ja sina ei ole, next please!

Ma ise ka ausalt öeldes imestan, et minu pisikesest reedesest peost selline “draama” tekkis. Ehk siis väga hea on öelda, et ma ei käi just tihti väljas, aga kui käin, siis räägitakse sellest veel pikalt.

Ma tõesti ei viitsi hakata lahkama igat kommentaari ja küsimust, sest teada on tõsiasi, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. Võttes arvesse fakti, et kommentaare oli üle kümne, siis tõesti ma ei viitsi siin jageleda. Katsu sa lollile selgeks teha, et ta ei ole mitte ainult loll, vaid väga loll. No ei ole pointi ju.

Aga Leenu arvas, et just Q&A ma tegema pean, seega teen selle veel eraldi, sest ma juba olin jõudnud selle postitusega kolmveerandi peale, kui Leenu ütles, et ära unusta siis küsimustele vastata. Võtan siis järgmisena ette.

Seega teie kitsa silmaringiga EKRE valijad, kes te väidate, et drääg on üks pederastia vorm või muul moel rõve sugukire rahuldamise viis, siis… mul on kahju nii teist kui teie lastest ja ka teie sõpradest ning nende lastest. Ja teie tulevastest lastest ja lastelastest, kellele te oma nõukogude aegset jura pähe taote.

Minu arust on veider, et inimesed lähevad nii närvi selle peale, kui mingi mees paneb kleidi selga. Aga kui naine paneb mehe riided selga, siis see on nagu okei. Kuidas see teismoodi siis on? Mõlemad sugupooled kannavad ju vastassoo riideid. Kuidas see ühel puhul on okei ja teisel puhul mitte? Mida küll soovolinik selle peale kostaks!

Kas teil on meeles, kes on Eesti seni kõige kuulsamad ja ühed esimesed drägid? Mina mäletan neid väga hästi, kuigi jah, täna nad seda enam ei tee. Aga omal ajal kui nad oli tipus, siis ajasid sellega ikka meeletu raha kokku. Ehk siis jutt käib Henrik Normanist ja Madis Millingust ning nende karakteritest Maiest ja Silvist. Meenub, eksole.

Aga mille poolest nemad erinesid nendest drägidest, kes reedesel peol laval esinesid? Ega väga eri erinenudki. Kõik olid mehed, kellel kleidi seljas ja mängisid naisi. Maie ja Silvi olid ju sensatsioon, midagi enneolematut, midagi uut. Nad tuuritasid suvistel kontsertitel, neil oli oma teleseriaal, neist vändati film, kõik armastasid neid. Seega nende puhul oli see okei, aga drägi puhul, kes kuskil klubis esineb, see ei ole okei. Kus on loogika?

Mis on hetkel Eesti suurim ja tuntuim dräg-show? Vihjeks olgu öeldid, et seda saadet juhib Märt Avandi ja see on eetris pühapäeva õhtuti. Saade “Su nägu kõlab tuttavalt” on vaieldamatult, Eesti Vabariigi suurim, dräg-show. Ja mis on reitingud? Laes! Ehk siis dräg on tegelikult ka meelelahutus. Te vaatate seda saadet, sest see pakub nalja ja meelelahutust. Ei ole kontorit, kus esmaspäeval ei oleks teemaks see, kes kui hästi või halvasti kedagi järgi tegi. Mitu hooaega tagasi tegi Mart Müürisepp järgi sellist lauljat nagu Nancy Sinatra.

Ja inimesed olid temast pöördes. “Kui ilus, kui andekas, milline etteaste,” kõlas enamike huulilt. Aga tegelikult millega tegemist oli? Väga hea dräg etteastega. Kusjuures Mart tegi seda rolli veel ka väljaspool saadet.

Järgmine sensatsioon oli Sepo Seemanni Elina Born näosaate finaalis.

Ja jällegi oli rahvas tema etteastest lummatud. Kui vahe Mardi ja Sepoga on see, et ühe tehtud naine oli ilusam kui teise oma, siis see selleks. Tegemist oli järjekordse dräg-etteastega, kus kehastuti karakteriks ning kus pakuti meelelahutust.

Celine Dion – täielik geide ikoon ja paljude drägide lemmik. Ka teda on näosaates järgi tehtud. Ja teda imiteeris kõikide poolt armastatud Ott Lepland.

Ehe dräg etteaste, mis oleks sobinud mis tahes klubisse, kus iganes Euroopa linnas. Miks? Sest see oli meelelahutuslik ja naljakas. Täpselt see, mis dräg etteaste peakski olema.

Seega võib ilma vastuvaidlemata väita, et saade “Su nägu kõlab tuttavalt” on Eesti suurim ja tuntuim dräg-show. See troonib vaadatavuse tipus ja inimesed armastavad seda saadet. Aga kui nüüd tuleb kolm-neli inimest Rootsist ja Ameerikast siia reede õhtul esinema, siis minnakse jubedalt leili, et issand, selline haiguse levitamine meie pühas Balti Jaamas. Kuidas palun? Bitch make up your mind või nii.

Pole siis ime, et Eesti dräg-maastik on nii kehvas seisus. Keegi ei julgegi ju midagi teha, sest kohe saaks sõimu ja ilmselt ka tänaval peksa. Meil vist ongi siin Eestis kokku kaks dräg’i, kellest kumbki tegelikult “lavale” sobilik ei ole, sest nad on liiga  tagasihoidlikud. Ja ma ei pane seda neile ka pahaks, sest me elame Eestis. Inimesed valivad EKRE’t ja ongi väga kitsa silmaringiga. Aga selleks, et kuhugi jõuda, tuleb olla julge ja eristuda. Ei tasu tähelepanu pöörata neile, kes sinust halvasti räägivad.

Ja hetkel meenus veel kaks väga populaarset dräg naist, keda on kehastanud mehed.

Suzi Vesik ehk Tõnis Niinemets

Reet Pull ehk Juss Haasma

Mõlemad tegelased on vägagi eestlaste poolt armastatud ja Reet ju isegi võitis terve saatesarja. Siinkohal siis rõhutaks, et tegemist on meestega, kes kannavad naiste riideid. Dräg noh. Meelelahutus. Loodan, et jõuab point kohale.

Aga et tuua vaheldust meestest, siis meenus mulle just Elisabet Reinsalu üks intervjuu, kus ta rääkis, et tema on mänginud meest. Nimelt lavastas Elmo Nüganen Linnateatris sellise etenduse nagu “Ronk.” Ja just seal kehastaski Reinsalu meest. Ja mitte keegi ei teinud sellest draamat. Seega milles probleem kallid inimesed. Miks minnakse närvi sellise tühise teema peale, kus keegi etendab kedagi, kes ta tavaelus ei ole. Müstika!

Kas te muideks teatsite, et maailma tuntuim ametlik dräg-show RuPaul’s Drag Race on pärjatud aastate jooksul kokku üheksal korral telemaailma Oscariga. 2018 aasta parima reality-show Emmy läks just sellele saatesarjale. Sellel on miljoneid fänne üle maailma ja miljoneid vaatamisi nii “ema” kanalil (VH1), kuid ka Netflixis, sest miks muidu nad uusi hooaegu sisse ostavad. Eks ikka põhjusega, et seda vaadatakse. Kehva reitingu puhul ei oleks ju mingil eraldi seisval tele-platvormil selle vastu suurt huvi. Dräg on teema, ma ütlen.

Võtsin mina huvipärast lahti ka Wikipedia, et mis seal drägi kohta kirjas on. Ei midagi uut minu jaoks, aga ilmselt mõne jaoks siiski on. Eriti nendele, kes arvavad, et drägid on mingid perverid või seksuaalsed kiskjad.

“Drag queen on üldjuhul meeskodanik, kes on end riietanud naiseks. Drag queen’ina ei esine alati transvestiit, vaid meessoost isik, kes etendab lihtsalt suurilma daami koos kõige sinna juurde kuuluvaga: võimas soeng, värvikas meik, suur ja uhke kleit, sädelevad või muud moodi hiilgavad kõrged platvormkingad või -saapad ja muud ülinaiselikud aksessuaarid ning käitumine. Drag queen’id on sageli ööklubide palgal, et teha seltskonda värvikamaks ning tõsta kaudselt külastatavust.” 

Jällegi tuleb tõdeda ja konstateerida fakti, et dräg on eraldi näitlemise vorm, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda meelelahutust. Sellel ei ole mitte midagi pistmist homoseksuaalsuse või jumal teab mis hullustega. Kindlasti mitte.

Kusjuures mulle meenub just, et ka mina olen drägi teinud. Ma olin siis äkki 18 või 19aastane ja tegemist oli ühe juubeliga, mis leidis aset Tartu vanalinnas. Mõtlesin, et teen juubilarile üllatuse ja tulen ka sünnipäevale. Loomulikult oli enne kõik õhtujuhiga kooskõlastatud. Täpselt ma ei mäleta, aga ma tean, et mul oli blond parukas ja vanainimeste riided seljas ja mängisin vist maalt pärit vanatüdrukut, kes oli elus ja meestes pettunud. Uskuge mind, kui ma ütlen, et ma nägin ikka väga halb välja kui sedasi tagantjärgi mõelda. Mul oli peas kõige odavam parukas ja kõige koledamad riided, mis kuskilt leida andis. Aga ma olin hea. Ma olin lausa nii hea, et inimesed ei tundnud mind ära ja kui ma taas iseendana tagasi läksin, siis ütlesid nii mõnedki, et ma jäin just väga lahedast etteastest ilma.

Siinkohal tuleb kindlasti mainida seda, et sünnipeval olid ikka vanad inimesed ja sellised noh, klassikalised pereinimesed. Mitte minusugused liberaalse vaatega noored nolgid. Aga mis oli selle etteaste eesmärk? Pakkuda meelelahutust ja inimesi lõbustada. See mul ka õnnestus.

Tegelikult ongi ju dräg karakter ehk mingi roll. Inimene kehastub kellekski, kes ta tavaelus ei ole. Täpelt nagu mina teen talvisel perioodil firmapidudel ja muudel koosviibimistel Jõuluvana.

Ega ma siis ei käi 24/7 ringi mõttega ja uskumusega, et ma olengi Jõuluvana. Ma olen sellel hetkel näitleja ja see on minu roll, mida ma pean etendama. Ja äärmiselt veenvalt kusjuures, sest publikuks on kõige karmimad kriitikud üldse – lapsed. Vastavalt sellele, kus ma Jõuluvana teen, või kellele pakke viin, siis ma muudan oma karakterit. Laste kuuldes ei räägi neid asju, mida ma ütlen siis kui suured inimesed firmapidu peavad. Dräg on roll ja inimene, kes seda teeb, on näitleja, täpselt nagu mina teen Jõuluvana. Lihtsalt minul ei ole kleiti seljas ja meiki näos. Aga kui ka oleks, siis uskuge mind – ma oleksin vapsee hot jõulumemm.