Meelis kirjutab: huvitav ultimaatum…




Käisime ükspäev sünnipäeval ja mis sa seal sünnipäeval ikka teed…? Sööd, räägid, siis sööd veel ja seejärel otsustad õues värsket õhku hingata, sest nii paganama palju on söödud. Käis Leenu mitu korda väljas ja käisin ka mina mõnel korral väljas. Kuna me kogu aeg koos ei olnud ehk ei viibinud samas ruumis, siis ühel hetkel olin ma Leenu jaoks “kadunud”.

“Kust mujalt sind ikka leida võib kui mitte lastega mängimast,” ütles Leenu kui ta taha aeda astus. Ja nii oligi. Mina mängisin lastega palli samal ajal kui suured kõik toas “pidutsesid” ja sõid. Pärast seda lauset tuli Leenu poolt ka ultimaatum. “Kui sa 1. septembriks tööd ei ole leidnud, siis lähed lasteaeda (abi)õpetajaks!”


Ei osanudki midagi selle peale kosta, aga see pani mind mõtlema. Mis siis kui… Paberil tunduks see kõik ju iseenesest lihtne. Lapsed mulle meeldivad ja saan nendega hästi läbi ning leian kiirelt ühise keele. Mina meeldin ka suuremale osale lastele. Kõik justkui sobiks.

Muideks, olgu öeldud, et ka siin meie majas ei ole harvad sellised juhud, kus kutsutakse Hedonit välja mängima ja sellele järgneb küsimus, et aga kas sa ka tuled. Tihti ma muideks ka lähen, sest no mida ma istun siin toas. See muidugi on ilmselt äärmiselt kentsakas vaatepilt lapsevanemate jaoks, et 35aastane mängib 5-9aastastega jalkat või leiutab neile muid mänge. Aga no, kui ma tõesti ei viitsi toas passida ja lastel ka hea meel kui ma välja lähen, siis mis saab mul selle vastu olla.

Okei. Lähen. Aga millisesse lasteaeda?

Tulles tagasi lasteaia töö juurde, siis tekib küsimus, et kuhu minna. Minu meelest on munitsipaallasteaedades ainult naised. Kojamees on võib-olla mees. Ja on ju teada tõsiasi, et kui ma siin turundusvaldkonnas kandideerisin eelmise aasta lõpus, siis silmapaistev oli see, et suurem osa turundustiimidest on naised ja sinna ei võeta mingit meest lisaks. Ma ei saa öelda, et see oleks diskrimineerimine, aga kui Leenu sellele viitas, et kuule, mitut meesturundusjuhti sa tead (kes ei turunda iseenda asja), siis tekkis korraks error küll, ega väga ei tea.



Munitsipaallasteaeda saaks ilmselt ka suure tõenäosusega tööle. Kuigi tuleb kindlasti öelda, et mul ei ole mitte mingisugust pedagoogilist haridust ja sotsiaaltöö- või lasteaiatöö koolitust. Ma lihtsalt saan lastega hästi läbi ning olen lihtsalt Hedoni rühmas käinud lapsi valvamas nende une ajal, kui aeg võimaldab ning õpetajatel mingi koolitus vms on olnud. Mis on aga munitsipaallasteaia miinuseks? Esimese asjana tuleb pähe palk. Ehk siis õpetaja(abi) palgad ei ole minu teada meeletult suured. Äkki saab abi 700€ neto? Okei, just guugeldasin ja leidsin sellise info:

Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär tõuseb magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni korral 1250 eurole kuus. Teiste lasteaiaõpetajate töötasu alammäär on alates möödunud aasta septembris 1150 eurot kuus ning õpetaja abi töötasu on 610 eurot kuus. Originaal uudis leitav siit: Tallinna haridustöötajate palk tõusis jaanuarist 2019

Palk palgaks, aga siis on oluline ja ilmselt minu jaoks raskeim osa lapsed. Hedoni rühm on tore ja lapsed toredad, aga kõikjal see nii siiski ei ole. Ja siin ma ei mõtle halvasti käituvaid lapsi, vaid… kuidas ma seda sõnastangi. Erineva sotsiaalse taustaga lapsi. Lasteaias käib ju ka selliseid lapsi, kelle emad-isad ei käi tööl või kelle kodus ei ole kõik just alati kõige paremas korras. Lapsed kelle kodu külastavad tihti ka sotsiaalametnikud. Ja just sellised lapsed on minu jaoks kõige suuremaks takistuseks. Ma vist lapsendaks kõik sellised lapsed ära ning päästaks nad sellest kohutavast keskkonnast kus nad kasvama peavad.


Teine variant, mis mulle (vähemalt peas ja mõtetes) kordades rohkem meeldiks oleks eralasteaed. Serveerisin ka Leenule, et kuule, ma pigem eelistaks erakat, sest seal on raudselt paremad palgad ja sotsiaalselt keerulisema taustaga lapsi seal ka ei ole. Aga on üks väga-väga suur aga, mida esineb kindlasti ka munitsipaallasteaias, kuid mida on kordades rohkem erakas. Lapsevanemad! Maksvad lapsevanemad, kui täpsem olla.

Vaadake, minu silmis on linnalasteaias asjad kuidagi pisut teistmoodi. Seal ei paista olevat selliseid ülbeid lapsevanemaid (vähemalt meie rühmas mitte). Okei, selliseid helikoptervanemaid jah leidub, kes jooksevad leib näpus, et mis mõttes on siin peal margariin kui siin peaks olema taluvõi. Neid kindlasti on, aga mitte palju. Mulle tundub, et meil on oma rühmaga üldse vedanud. Meil on normaalsed lapsed, õpetajad ja lapsevanemad.

Kui me nüüd aga siirdume eralasteaeda, siis ma kardan, et seal on see olukord ikka kordades hullem. Miks? Sest mängu tuleb raha. “Minu laps on kõige tähtsam, sest mina maksan.” “Miks minu lapsega on nii või naa? Ma ju maksan.” “Teie teete nii nagu mina ütlen, sest mina maksan teie palga kinni.” Raha, raha ja veelkord raha. Raha on see, mis muudab inimesi ja lapsevanemaid. Ja sellises olukorras on tegelikult konfliktid kiired tekkima.


Lapsevanem tunneb, et midagi on halvasti ja kuna ta maksab (ilmselt mitte vähe), siis ongi tal ju ka õigus (ning kohustus) midagi ette võtta. Tal ei meeldi see või too ning siis ei jäägi muud üle kui minna juhtkonna juurde kaebama ja nõudma, sest ta ju maksab. Tegelikkuses on tal selleks ju ka igasugune õigus. Vajadus ilmselt tihti puudub, aga kuna mängus on raha, siis on õigus ja seda ilmselt kasutatakse tihti. “Miks mu lapse Molo kombe on porine? Ma alles ostsin selle!” Ei imesta, kui selliseid vanemaid leidub, kes sedasi halavad.

Ma muidugi loodan, et ma pingutan üle ja kõik on sama tolerantsed kui mina ja saavad aru, et lasteaed ongi müttamiseks ja poriga mängimiseks ja kombedel ei ole mingit vahet, peale selle kuidas nad sooja hoiavad..

See lugu venib nüüd nii pikaks, et ma tõmban vaikselt otsad kokku. Loodan, et te saite minu kahele kitsaskohale pihta ning mõistate minu muret miks üks on hea ja teine halb ja ka vastupidi.

Mul ei ole midagi selle vastu, et lastega tegeleda, sest kuidas muidu ma juba kaheksandat aastat valmistun, et neile Jõuluvana teha, aga lihtsalt ma ise kardan, et lasteaia õpetaja (abi) töö oleks minu jaoks ikkagi liiga suur (vaimne) koormus. Paberil tundub jah kõik kena ja tore, kuid reaalsus ilmselt nii vahva ei tundu. Äkki läheks siis kooli? Selleks ma ka ei kvalifitseeru, sest jällegi puudub pedagoogiline haridus ja no mis ainet ma õpetaks? Aga kui ma kuulen lugusid sellest, kuidas esimese klassi õpilased juba teineteist kiusavad, peksavad ja pliitatseid jalga löövad, õpetajale näkku sülitavad, siis no andke andeks… ei soovi ma sellises keskkonnas tööd teha. Erakool? Pigem jah, kuid siis tulevad jällegi mängu need ülbed lapsevanemad, kes ju maksavad ning eeldavad, et just nende last kantakse kätel. Äkki ma pingutan üle oma mõtetega? Tahaks loota!


Kõik tuleb omal ajal, mis?

Sel nädalal sain ma ühe kõne ja tänaseks on ka leping juba sõlmitud. Olgu siis öeldud, et alates sügisest asun ma tööd tegema ühe Eesti haridusasutuse klassi ees.  #excited =)

Mis on teie mõtted ja kogemused meesõpetajate või siis pigem meessoost lasteaia õpetajatega? Mulle meenub, et üks eurolaulja (mees) oli kunagi (2003 aastal vist) lasteaiakasvataja. Siis oli see juba Norras norm. Meil vist pole tänaseni?

Kas selline vaatepilt oleks iseenesest üldse mõeldav? Kas ühiskond ja inimesed oleks selliseks vaatepildiks valmis? Kas mina sobiks üldse lasteaeda või kooli? Mis on munitsipaallasteaia plussid ja miinused? Mis on eralasteaia plussid ja miinused?

Kindlasti on siin kommentaariumis vägagi oodatud kaasa rääkima reaalselt lasteaias või koolis töötavad inimesed, kes jagaks oma päris lugusid ja kogemusi. Kommenteerida saab ka anonüümselt.

36 Comments

  1. Tahtsin öelda, et sa võiksid ennast pakkuda ise lasteaedadesse müramisõpetajaks, mõnedel uutel lasteaedadel on selline koht ja see on just hästi sobilik meestele, kes füüsiliselt jaksavad lastega trallida, palli mängida, mürada jne. Paljud lapsed kasvavad isata, see oleks neile hea võimalus toreda meesõpetajaga aega veeta. Ja see, et sa pelgad munitsipaallasteaedu, sest seal on igasugustest peredest lapsi- nemad just kõige rohkem sellist positiivset tähelepanu ja suunamist vajavad.

  2. Kommenteerin kooliõpetaja seisukohast su juttu:
    1) Lasteaias ei ole enam kasvatajaid, vaid on õpetajad. See eeldab tõesti vastavat haridust või magistrikraadi ja kutse taotlemist, analoogselt kooliõpetajatega. Abiks võib saada iga inimene, see eeldab tavaliselt ka lühikest kursust, kuid selle palga eest ära ei ela.

    2) Eestis on juba mitmeid meesõpetajaid nii algklassides kui ka lasteaedades, keegi viltu ei vaata. Hariduskollektiivides on mehed väga hoitud. Minu koolis on üks noor meessoost algklassideõpetaja, temaga pole ühelgi vanemal probleeme olnud.

    3) Soovitan alustada sellest, et uurid kas erialahariduse saamist või, kui sul on magistrikraad, reaalselt töötamist koos kutse saamisega. Lasteaiad või algkoolid tulevad siinkohal kindlasti appi, tööjõupuudus on väga suur.

    4) Eralasteaedu ei tohi sassi ajada lastehoiuga. Eralasteaedu on Eestis vähe ja nad tekivad kas spetsiifilise pedagoogika toetamiseks või suurest lasteaiakohtade vajadusest. Seal ei teki mitte probleem sellest, et “oleme Tallinnast ja me maksame”, vaid töötjad peavad olema väga kõrge kvalifikatsiooniga, näiteks spetsialiseerunud montessoripedagoogikale või pedagoogika magistriga. Eralasteaedades läbivad lapsed ka riiklikku õppekava (RÕK, https://oppekava.innove.ee/alusharidus/) ja pead suutma ja oskama neid õpetada. Lastehoiuga on lihtsam, neile RÕK ei rakendu, sinna on ehk lihtsam lihtsalt müramisõpetajaks või hoidjaks tööle saada.

    5) Kui sul on magistrikraad, soovitan mõelda selle programmi peale – https://www.facebook.com/haridusministeerium/posts/3028356213869163.

  3. Mees lasteaiakasvataja? Homo või pedofiil.
    Ja see pole solvang, see on statistika.

  4. Minul oli 1998a esimeses klassis meessoost klassijuhataja.. ei usu, et see tegelikult nii harv nähtus :)

  5. Eralasteaedadest vaataksin mina waldorflasteadade poole. Õhkkond on chill, vanemad ka. Olen paaris sellises töötanud ja kuna see õpisüsteem on tava(era)lasteaiast erinev, on ka vanemad natuke teistsuguse maailmavaatega kui sinu kardetud “tõusikud” kallimates erakates. Lisaks ei oleks seal eriti majanduslikes raskustes perede lapsi, sest kohatasu on ikkagi täislaksuga.

    1. Waldorflasteaias töötamiseks peab olema waldorfpedagoogika spetsialist, seda LISAKS koolieelse lasteasutuse õpetaja kutsele.

  6. Tänapäeval on nii palju valikaineid koolides, mida sa suudaksid õpetada. Pedagoogika on täiendõppe kursusena võetav nii TÜ-s kui Tallinna Ülikoolis. Koolide mitmekesisus ainete osas on täiesti muutunud võrreldes meie ajaga, seega sinul võib koolis tulevik olla ja üsna väljakutsuv amet ka. Edu.

  7. Kas eralasteaia eesmärk pole teenida kasumit ning selles valguses pigem arvan, et iga-aastane palgatõus pole garanteeritud ja palgakulu hoitakse nii madalal kui võimalik. V-o eksin.

  8. Mine programmi “Noored kooli”, saad õpetajaks töötamise kõrvalt. Eks see riigi leib ole peenike… aga samas pikk, nagu tänases olukorras näha! Jõudu!

  9. Uskumatu, et isegi tänapäeval veel keegi arvab, et mis see lasteaed siis ära pole, mis haridus, mis pedagoogika, lähen ja mängin lihtsalt, lastele ma ju meeldin. Tegelikult on ikka väga oluline tunda ka natuke lastepsühholoogiat ja erinevaid metoodikaid. Igas lasteaias võib olla veel käsil täiesti erinev metoodika ja sa pead ju teadma, millega sina pigem nõus oled ja millega mitte. Kui see on su kirg, siis muidugi, mine vähemalt seda õppima! Mul on nii kurb tõesti lugeda, kuidas alahinnatakse lasteaiaõpetajate tööd. :(

    1. Lisaks psühholoogiale, pead olema võimeline märkama kõrvalekaldeid ja ohumärke laste juures. Pead oskama lahendada erinevaid olukordi ja mitte lihtsalt puusalt. Pead olema võimeline laste kohta pidama päevikut (ja nagu juba enne öeldud, kõike märkama). Reaalselt nad peavad tegema arengupäevikut IGA lapse kohta. Ja kui sul on neid 20, siis sa peadki suutma seda kõike tähele panna. Iga tunni kohta pead endale kõik selgeks tegema – kuidas siduda toas õpitud õues / kodus kogetuga. Pead tundma loodust jne jne.

    2. Sellest lugeski, et su kirjeldus lasteaiaõpetaja töö kohta näeb välja nagu sa räägiksid laste mängutoast. See, et sa lastele meeldid ja nemad sulle ka, on tore, aga õpetaja töö on palju enamat (aga ka seda saab teisiti väljendada). Te tihtipeale kurdate, et lugejad loevad välja seda, mida ise tahavad. Kahtlemata on tekstis kaks poolt ja üks neist on lugeja. Teine on kirjutaja, kes peab suutma end arusaadavalt väljendada. Ma olen sageli aru saanud, miks lugejad teid ei mõista, sest te väljendus ei ole just kõige parem (mitte et mul endal oleks). Ma üritan seda ka oma mehele selgeks teha, et kui klient ei saa temast aru, siis on peab ta suutma end teisiti väljendada, sest on tema enda huvides, et temast aru saadakse. Ta ise on muidugi kindel, et räägib väga selgelt, aga ma olen kõrvalt kuulnud ju. :D

  10. Unustasin oma kommentaarile veel lisada, et kvalifikatsioonita õpetajaid on koolil õigus esimestel aastatel palgata ainult tähtajalise lepinguga ühe aasta kaupa. Mitmes haridusasutuses on praktika palgata inimesi 21. augustist 20. juunini. Võimalik, et selline praktika on ka lasteaedades.

  11. Sulle sobiks jah väga hästi liikumisõpetaja roll lasteaias – raudselt lapsed fännavad üht meest kõigi nende naiste hulgas! Meie lasteaias oli kunagi Gruusiast meespraktikant ja lapsed jumaldasid teda. Ta oligi siis abiõpetaja rollis. Ilmselt päris lasteaiaõpetajana siiski ju tööd teha ei saa kui vastavat haridust ei ole ja peab ka nö õppetöö ja õppekava tegema ja selleks ju teadmisi ei ole?

    1. Minu meelest on hetkel põud õpetajate osas nii suur, et tehakse järeleandmisi korralikult vastava hariduse osas. Aga võibolla see käib abide kohta, ma ei tea täpselt.

    2. Kindlasti ei tehta selliseid järeleandmisi. Ajutiselt võib-olla parema puudumisel võetakse tööle, aga õpetajate kvalifikatsiooni osas on nii lasteaedades kui koolides väga range regulaarne HTMi kontroll ja see toob haridusasutusele päris suuri sekeldusi, kui neil kvalifikatsioonita õpetaja tähtajatult tööl.

  12. Norras on näiteks mees õpetajad lasteaedades väga au sees! Aga eks Eesti ning Norra lasteaeda ei saa ka võrrelda. Igatahes minu isiklik kogemus on üli positiivne, mehed lihtsalt tegelevad lastega teisiti kui naised. Milline laps siis ei sooviks hommikust õhtuni lumekindlust kaevata ja ehitada, lumesõda, jalgpalli, bowlingu, korvalli turniire pidada ja kõike seda tehti just mees õpetajatega lasteaias!

  13. Et Meelis saab lastega hästi läbi, on ennegi silma jäänud.

    Hariduse osas vist sobib kui alustada õpinguid/koolitust jooksvalt juba töö ajal.

    Meie lasteaias on liikumistundide õpetaja üks keskealine mees. Lastele meeldib ja tegeleb nendega just niimoodi mõnusalt vabalt-mattidel müramine, kullimängud, ronimine jne.

  14. Oot, Meelis ju äsja läks tööle? Isegi oma laivid seadsite tema töögraafiku järgi. Juba tuli töòlt ära?

    1. Ta tegi täiesti mitte erialast tööd, et me saaks arved ära maksta ja nälga ei sureks kui kõik ta projektid pausile pandi ja mind miinimumile. See oligi asendus, mida ta saab igal ajal teha kui tahab. Hommikul võtab plaani ja teeb kui vaja. Nii kaua kui vaja.

  15. Ja mis sellesse õpetaja töösse puutub, siis… oled nii-nii tolerantne aga ei meeldi rikkad vanemad, ei meeldi vaesed vanemad, ei meeldi need, kes oma lapse arendamist nõuavad ja ei meeldi need, kes lapsega tegeleda ei viitsi. Ei meeldi erineva sotsiaalse taustaga lapsed ega vanemad, kes tööl ei käi (khm, aga te ise?). Suurim probleem lasteaedniku töö juures on lapsed???
    Istu nüüd maha ja mõtle veelkord, mida sa öelda tahtsid ja kui tolerantne sa ikka oled.

    Lasteasutus ei ole Hedoni sünnipäev, kus paar tundi pulli tehakse ja kõik on sõbrad. Lapsed on erineva taustaga, erinevate vajadustega, mõned ka erivajadustega. See töö nõuab lisaks haridusele ka tohutult empaatiat, kannatlikkust, sallivust. Kui sa esmalt loetled üles asjad, mis laste ja nende vanemate juures vastu hakkavad, siis sa ilmselt ei ole selleks tööks ( veel) valmis.
    Meesõpetajaid on kahtlemata vaja nii koolidesse kui lasteaedadesse, kuid eelnevalt peab siiski läbima koolitused, omandama teadmised pedagoogikas, laste- ja arengupsühholoogias ja veel mitmes valdkonnas. Ja eelkõige vabanema eelarvamustest. Kõik inimesed, ka lapsevanemad ja lapsed on erinevad ja kui erinevustega leppida ei suuda, ei ole võimalik ka seda tööd teha.

    1. Sa loed ja ei saa aru?
      Meelise point oli see, et kõik lapsed kes tulevad lasteaeda ja ütlevad, et issi peksab emmet, tahaks ta need ära lapsendada jne.

    2. Tahaks ära lapsendada? Laps ei ole ometi koer, et lihtsalt võtad omale. Isegi kora ei saa tänapäeval enam lihtsalt valimise peale. Te ikka saate aru, mis asi on lapsendamine?
      Sa ei saa lapse vanemaid muuta, aga saad märgata ja toeks olla. Kui laps räägib koduvägivallast tuleb sekkuda õigete vahendite ja kanalite kaudu, mitte plärtsata – ma lapsendan su ära. Tahaks sellelt õnnetult emalt lapse ka veel ära võtta? Milleks sellist soga ajada- ei saa kasvatajaks minna, sest äkki ma tahan pool rühma ära lapsendada?
      See nagu ei ole taksistuseks, et puudub vastav haridus, kogemus ja tõsine soov. Takistuseks on ” erineva sotsiaalse taustaga lapsed”. No tõesti.

  16. Väga arukas mõttekäik ja väga lahe oleks ,kui Eestis ka mees kasvatajad oleks juba normaalsus mitte midagi ulme utoopilist. Soomes oli iga teine kasvataja/abi mees ja lapsed jumaldasid neid alati. Iga praktikant ja harjutaja kes oli mees oli lastel nagu jumal :D :) seega miks mitte. Tean ,et ka lapsehoidja paberitega saab õpetaja abiks. Se koolitus kestab alla aasta. Aga vaimselt oli raske küll. Mu praktika ajal sattus kohe mitu sellist raske pere last rühmas olema. Polnud päevagi,kui nö tööd koju kaasa ei võtnud ja neile ei mõelnud ja südant ei valutanud. Aga minu jutu mõte oli see ,et tuult tiibadesse kuhu iganes se sind siis viib ja ei ole vahet kas seda tööd teeb mees või naine. Kui inimene on südamega asja juures siis ei ole vahet mida ta teeb :)

  17. Sa ei oska ju midagi. Hakkad neile turundust õpetama? Kuidas insta postitust teha?

  18. Läksin õppima lasteaiaõpetajaks aastal 2008 ja mu praktikakohas (Mustamäel ühes lasteaias) oli liikumisõpetaja mees. Lapsed jumaldasid teda. Pigem midagi sinnakanti?
    Abiõpetaja töö on paraku enamjaolt toidu toomine ning põrandate pesemine ja koristamine. Aegajalt nad aitavad õpetajaid ka, aga minu kogemus on näidanud, et nad on lasteaeda tööle tulnud, kuna hea mugav koht ja kuskile kassapidajaks ei viitsita minna. Väga väga raske on leida häid õpetaja abisid!
    Minu karjäär öpetajana jäi ka paraku soiku nii süsteemi puudulikkuse kui ka lapsevanemate tõttu. Väikesed nunnud iga päev 8-19ni lasteaias, kuna emad olid beebidega kodus või lihtsalt ei viitsinud oma lastega olla. Igakord süda murdus kui ma jälle enda rühma 5 päkapikku (1,5a) valverühma viisin ja ise koju läksin, sest minu tööaeg seaduse järgi läbi, aga väikestel inimestel sellist luksust polnud. Enamus käis suvel valverühmades, kuna vanemad tahtsid enda puhkuse ajal puhata ja.. kui julgesid mainida, et tegelikult lastel ka puhkust vaja, siis mõni sõjakam kohe vastas, et kas te ei viitsi siin tööd teha, et vähem lapsi ootate kui ette nähtud v :D oehh ma võiks kirjutama jäädagi :D lasteaias pole töötanud enam ca 5a ja vaimne tervis on mul oluliselt taastunud. Lapsed olid mul kõik väga kallid, aga paljud vanemad olid ikka johhaidii. Meie lasteaias ühe aasta jooksul lahkus 24 töötajat. Kaadrivoolavus on ikka mega, enamus noori õpetajaid läheb pigem teenindusse sama palga eest peale esimest aastat. Ja abid on 90% pensionärid v pensionieelikud.

  19. Meie lasteaias teeb liiku.istunde üks fie või oü. Äkki teed mingi treeneripaberi, see peaks lihtne olema ja saad pakkuda liikumistrenne. Jumala äge mu arust mingi siuke idee….

  20. Lasteaias saab HEALJUHUL kvalifitseeritud ôpetaja 1200 eurot (bruto!!!) – abid saavad poole vàhem. Eras ei saa nad nii paljugi.
    Tööaeg on kella seitsmest ôhtul kella seitsmeni. Ning nagu eelnevalt vàlja toodi- ôpetajad ei màngi seal lastega, vaid lastel on kindel programm ( üldjuhul töötab selle vàlja see sama ryhmaôpetaja), mida neile ôpetada, üritused, jne jne. Sealhulgas korralik paberitöö laste individuaalsuse màrkamise teemal (arengukaardid, jne). Kui arvad, et see on miski iiisi money- môtle veel üks kord.

  21. Minu lapse lasteaias on liikumisõpetaja mees ja lapsed jumaldavad teda. Selleks vist on vaja spets mingit tausta? Ei tea, aga olen seda meelt, et mehi võiks vabalt „lasteaianduses“ rohkem töötada, uus hingamine :))

  22. Meelisele sobiks midagi sellist äkki, nagu youtubes on lastele Blippi. Väga tunnen youtubes puudust eesti keelsest sisust, mis sobiks lastele ja oleks hariv.
    Ei kujuta ainult ette, kas selline asi piisavalt raha sisse tooks.

Comments are closed.