Meelis kirjutab: jalaseen, jõulud ja kuulsaks saamisest ehk meie nädalavahetuse tegemised

Funny story: Hedon vaatab näosaadet ja just tuli Liis Lemsalu ja teatas: “Näed, ta joob veini.” Ma mingi, kes joob? Näitab näpuga ning ütleb “Liis Lemsalu. Naised joovad ju veini!” Lisaks ei olnud ta rahul tema esitusega sest… “Mulle ei meeldi see, issi. Miks ta peidus on? Ma ei näe teda.” Seda seetõttu, et esituse ajal oli tal loor näo ees.

Mis tegime siis sel nädalavahetusel?

Pärast pisikest reedehommikust trenni tulin kiirelt koju, sest juba juba oli kuller ukse taga ja mis ta tõi? Hunniku legosid. Aga kuna me ei ole kadedad inimesed, siis jagame neid legosid ka teiega ehk siis Instagramis on meil loos.

https://www.instagram.com/p/BpcX6xCAsvW/?taken-by=marimell.eu

Kuigi ma algselt plaanisin minna ühele konverents/koolitusele, siis toimetuste rohkuse tõttu otsustasin koju jääda ja otseülekannet vaadata. Ürituseks oli siis “Loovkirjutamise konverents: Mis on hea teksti valem?” Mul on siiralt hea meel, et ma koju jäin, sest tegelikult oli see pisut igav ja ma kindlasti ei saanud sealt seda mida ma ootasin. Koos olid küll teadjad inimesed, aga mingit otsest nippi või trikki või loovuse vabastamiseks vajalikke infokilde ma ei saanud. Aga võibolla see polnudki selle ürituse eesmärk. Seega olin kodus, kuulasin kõnelejaid ning tegin omi asju. Igas mõttes win-win.

Kell 16.30 oli meil aga kokku lepitud kohtumine GOWRI’s, sest toimus #MyHitsAwardsi tarbeks valmiva ülikonna proov. Võtsin siis kingad ka kaasa, et kogu kombot selga proovida ja vaadata, kuidas on istuda ja astuda. Väga okei oli ja no see ülikond ise. VAU! Ma ei teagi kuidas seda kirjeldada. Stiilne, aga samas bling, aga mitte liiga bling.

Jama oli muidugi Leenuga, kes pidi algselt kandma ühte musta-kuldsega kleiti, aga see ei sobinud juba esimeses proovis, siis ta arvas, et sinna juurde sobib ka üks teine ta kleit, mis on litrite ja pärlitega, aga kui me lõpuks ikkagi mind täiskombos vaatasime, siis tuli see plaan totaalselt ringi mängida.

Õnneks on Gowris ladu ilmatumasuur ja kohe toodi välja üks kleit, mis Leenule selga pandi ja mõõdud võeti ja ühesõnaga, Leenu saab ka kleidi! Ka bling, kuid samas ilus ja mis peamine – nüüd me matchime.

Leenul on muidugi probleem. Selle kleidiga PEAB kandma kontsi, kuid prouale see idee ei meeldi. See osa on meil veel arutamisel, sest proovisime erinevaid kingi kodus, aga no ei olnud päris selline nagu ette kujutasime. Aga jah, Gowri inimesed teevad imesid ja seda just meiesugustega, kes ei lähe sinna kõige traditsioonilisemate nõudmiste ning soovidega.

Niisama proovisime kleiti ja pintsakut

Üks proov on veel ja siis juba järgmisel laupäeval ongi Grande Finale ehk #MyHitsAwards. Kas tahaksite väikseid sneak-peek pilte ka enne üritust või ootate pauguga lõpptulemust?

Reede möödus selles suhtes rahulikult, et peale Gowris käigu meil midagi plaanis polnudki. Läksime koju, siis helistasid sõbrad, et kuulge mis plaan tänaseks on? Ma mingi, et ei olegi midagi – tahte külla tulla? No me korraks tuleme, kõlas teiselt poolt. Tellisimegi siis Wolt’ist süüa, külalised tõid natukene veini ning sellest pidi ideoloogias välja kujunema normaalsel ajal lõppev istumine, kuid ometigi-ometigi.

Nimelt hakkasime me mängima Fonterego arengukaartidega (oleme neist varem siin kirjutanud) ja eneselegi ootamatult oli kell saanud KOLM. Jah, kell oli kolm öösel, kui külalised lahkusid. Meie saime magama kella nelja ajal. Kuid selle tegi põnevaks asjaolu, et me pidime laupäeval ärkama üles kell 8.30, sest kell 09.00 tuli lapsehoidja ja kell 10.00 pidime me oleme vanalinnas loengul.

Äratas meid 8:20 Hedon ja nii me kogu perega üleval olimegi. Kuna me õnneks alkoholiga ei liialdanud, ainult viis liitrit nelja peale, siis mingit pohmaka probleemi ei olnud. Pigem oligi mureks just see magamatus ja vähene uni.

See seitse tundi „loengut“ möödus nii kergelt ja mitte kordagi ei tekkinud sellist hetke, et ah, läheks ära, millal juba läbi saab. Teema oli põnev ja kõneleja ise oli super. Tegemist oli siis Otsa koolis toimuva loenguga, mida viis läbi Eestisse tulnud muusikamänedžer Renee Meriste.

Ma ei hakka selles postituses seda teemat pikalt lahkama, sest see loeng väärib lihtsalt eraldi postitust kui mitte postituste sarja. Kuigi ma teadsin, kes on Renee ja mis ta teinud on ja mida ta hetkel teeb, siis ma ei teadnud, et ta on nii “meie inimene.”

Selles mõttes, et tema ideed ja mõtted on nagu nii meie ideed ja mõtted. Ja seda kõike olenemata sellest, et meil ei ole mitte mingisugust muusikalist haridust. Siinkohal peabki mainima, et üks meelelahutusmaailm kõik – blogija, muusik, näitleja, kirjanik, mänedžer. Ma oleks ikka totaalselt kahetsenud kui ma ei oleks sinna läinud. See oli hariv ja ennekõike inspireeriv. Ma siiralt loodan, et mul õnnestub Reneega ka üks ühele laua taha millalgi istuda ja näost näkku rääkida. Õigemini ma ilmselt küsiks küsimuse või kaks ja siis tema enamuse ajast räägiks ning mina lihtsalt oleks käsn, kes selle kõik endasse tõmbab. Kuigi seal oli vist oodatust vähem inimesi, siis mina selle üle ei nurise, sest oligi ikkagi kõikidel inimestel võimalik küsida ja ei läinud niiöelda laadaks ära. Super üritus. Leenu kirjutas sellest lähemalt siin!

Huvitav seik oli meil tagasitulles. Nimelt tellisime Uberi ja just siis oli ilm no nii sitt kui veel olla sai. See oli just see hetk kui tuiskas ja mingi megagigatuul tekkinud oli. Seisame meie õues ja Uber ütleb, et takso on kohal. Mida ei ole, on takso. Otsime siit ja otsime sealt ja ei näe. Siis võtsin kaardi lahti ja vaatan, et no tore talv, tema seisab Gloria ees. Läbi selle tuule ja muu pasa, mis taevast alla sadas läksime kohale ja ütlesimegi, et sorry, aga see ei ole siin Otsa kool. ” Teate mina ei viitsi teiega vaielda. Kui kaart ütleb, et see on siin, siis siin mina ka seisan.” Leenu sellepeale lisas, et no aga kas siin on kuskil kirjas, et see on Otsa kool? “Ei huvita, kaart ütleb, et on siin.” Aga kuidas siis meie Uberi kaart näitas hoopis teise kohta?

Ütlesin, et no teinekord ei tasu kaarti usalda, Leenu sutsas juba vahele, et kas te ise tõesti ühtki kohta Tallinnas ei tea, ja tasuks ka ise mõelda ja silmi lahti hoida. No ja siis see vend flippis ära. Reaalselt, ma mõtlesin, et ta kas peatab auto kinni ja ütleb, et tavai tõmmake nahhui siit või ta hakkab nutma. Ta läks nagu nii närvi, et reaalselt oleks ma veel ühe lause öelnud ja ta olekski nutma hakanud. “Mina ei ole ju süüdi, kui kaart näitab, et Otsa kool on siin Hollywoodi kõrval, ikka olen mina alati süüdi.” Me jäime Leenuga mõlemad reaalselt vait, sest me ei tahtnud, et ta nutma hakkaks, aga muidu jah, sinu süü, et sa ei hooma biiti. Me juhatasime ta siis ilma kaardida meile lähimasse poodi ja läksime varem maha, sest sellel hetkel hakkas sellest mehest juba kahju. Ilmselgelt ei olnud me esimesed, kes talle ütlesid, et kuule, sa ei oska kaarti lugeda. Veider, kuidas need taksojuhid, on lihtsalt nii kaardis kinni, et oma peaga üldse ei mõtle.

Loeng läbi, veider taksosõit tehtud, supp keedetud ja söödud ning oligi minul aeg minna järgmisele üritusele. Leenu otsustas, et tema jääb koju, sest on ikkagi väsinud. Mul aga oli uudishimu nii suur, et sitta sest väsimusest. Viskasin ujukad, maika ning päiksekad seljakotti ja oligi minek. Kuhu? Mustamäe Elamuste Keskusesse. Miks? Sest seal toimus esimest korda selline üritus:

Influencers Meetup 2018 ehk säravate mõjurite ja inspireerivate inimeste kokkutulek 2018 eriüritus. Soovime selle üritusega teha alguse traditsioonile, et aegajalt kohtume insp.mõjurid kõik koos kuskil & having fun the fullest. Seekord on meil ürituse kohaks antud uhiuus ElamusSpa, Spa21Plus täismaja, kus saate üritusel samuti tutvuda uue keskuse, saunade, atraktsioonide, saunarituaalide jms.

Just selline tekst oli kirjas ürituse kutsel. Mida ma sellels üritusel ootasin? Kui aus olla, siis mitte midagi ja seda just seetõttu, et esimest korda korraldatakse ja seda ka minu jaoks uues asukohas, seega oli null ootust. Pisut olin skeptiline, aga surusin need mõtted alla ja läksin.

Aga mis jama juhtus? Nimelt unustasin ma maha plätud, aga seda taipasin ma alles spa’s olles. Ja loomulikult olin minu esimene mõte, et issand jumal, ma saan siit jalaseene. Päriselt ka, ma olen vist ühe korra elus käinud ilma plätudeta spas ja nätaki sain ma sealt mingi seene. Seega oli minu hirm põhjendatud. Samas ma mõtlesin, et no see on ju uus spa ja äkki ei ole nii hull asi. Lõppude lõpuks olin ma juba ju kohale läinud ja pisut piinlik oleks nüüd koju tagasi minna ja siis uuesti tulla. Seega astusin vapral sammul sisse.

Hetkel ma olengi kahevahel, et kas ma peaks blogima sellest üritusest eraldi või piisab sellest mini-kokkuvõttest? Anna kommentaarides teada palun. Hästi lühidalt öeldes, siis mulle meeldis. Loomulikult oli mõningaid miinuseid, aga idee oli hea ja koht ka ning inimesed huvitavad. Lisaks oli see noortelt noortele korraldatud ja kui aus olla, siis ootan huviga järgmist korda.

Pisut enne südaööd ma lahkusin, sest uni hakkas ka mul võimust võtma. Taaskord tuleb õnne tänada, et ma ei joonud, sest siis oleks võib-olla üritus minu jaoks veel pikemale veninud ja no ei saa terve nädalavahetus ju pidu panna. Seega sõitsin koju, tegin supi soojaks, sõin ja keerasin magama. Kusjuures, Leenu jäi magama mingi kümme minutit enne mu tulekut, aga ta magas nii sügavalt et ei kuulnud isegi mu tulekut.

Pühapäev oli õnneks rahulikum, sest otseselt mingit üritus planeeritud ei olnud. Ja isegi Hedon ärkas normaalsel ajal. Milline õnn, eksole. Aga siis selgus, et oli see kellakeeramise aeg. Pisut segane, et oot, mis see kell siis nüüd on? 9:40 ju. Ei, hoopiski 8.40. Egas siis midagi. Praadisin muna, peekonit ja sõime kõik koos kenasti hommikust.

Kuna aga Hedon on täiesti armunud oma lego rongi, siis tema asjatas sellega. Ta oli eile õhtul reaalselt mitu tundi sellega mänginud. Meie kuulasime taustaks järgi reedeseid saateid. Mis tuletabki meelde, et “Kuldvillaku” saates oli küll midagi valesti, sest heli kõlas imelikult ja ka üks kaamerapilt oli udune. Veider. Tegelikult tegime me aega parajaks “Hommik Anuga” saateks, sest seal pidi olema Renee Meriste (see vend, kelle loengul käisime). Istusime ja vaatasime ja nätaki oligi saade läbi, aga Reneed ei kuskil Noh, jah. Jälle ma pettusin selles saates. Kusjuures, see oli esimene kord kui ma vaatasin seda saadet pärast 1. aprilli saadet, mis mind erinevatel põhjustel nii närvi ajas. Aga äkki siis on intekas järgmisel nädalal.

Vahepeal käis Barbora kuller ja see on nii naljakas kuidas Hedon seda Barborat ütleb ja kohe kui buss majaette sõitis, karjus „Emme, Barbora tõi süüa..“ Ta oli nii õnnelik nagu mingi ma ei tea mis.. Ma tõin kotid tuppa ja ütlesin Leenule, et tõesti – ostud, mis toovad rõõmu :)

Panime asjad kappidesse ja võtsime suuna Lasnamäele. Bauhofis oli kõik -25%, ega siis kokkuhoid ei ole koonerdamine. Aga meil tuli tahtmine üks jõulusein teha. Seega oli meil vaja erinevaid abivahendeid, et luua üks jõulune taust.

Hea uudis on see, et me saime selle vineerplaadi (isegi veel parema kui lootsime) ja leidsime ka liimipüstoli, kuid vajalikke jõulukaunistusi mitte. Seal küll oli midagi, aga see ei olnud päris see. Odav ja feik nägi välja. Seega seame sammud Shishi’sse, mis täna oli kinni. Jah, see on kallim (kuigi outlet võibolla ei ole ka), aga vähemalt ei näe võlts välja. Hedon kasutas koju toodud vineerplaati aga autode liumäena. Vähemalt leiab see seni rakendust, kuni meie seda ei kasuta. Mõtlesime Leenuga, et peaks vist teile ka tegema sellise DIY postituse, et noh, alguses blank plaat ja siis mida me sinna lisame ja kuidas jne ehk kuidas valmib üks jõulutaust. Tahaksite lugeda, näha?

Tulime korraks koju, koristasime keldrit (mis ootas seda juba suvest saadik) ja tegime kiire lõuna. Leenu tõi kõik meie jõuluehted tuppa, sest need vajasid tugevat sortimist. Samal ajal kui proua kogu selle kulla ja karra sees istus läksin mina Hedoniga metsa.

Härra ja tema oksapüss

Nimelt oli meil vaja käbisid (jõulutaustale) ja siis ma mõtlesingi, et sõidan linnast välja, Hedon teeb oma lõunaune ja kõik on hästi. Mida aga ei tulnud oli lõunauni. Ja ei leidnud ka käbisid. Või noh, leidsime aga mitte piisavalt.

No ja olemegi omadega pühapäeva õhtus. Taustaks mängib näosaade ja mina kirjutan seda postitust. Vähemalt midagigi on siin püsivat. Kes oli mu selle nädalane lemmik? Liis X Sia; Ott X Shakira ning loomulikult Nele-Liis lauluga “Never Enough.” Milline laul ja milline vokaal. 12p. Kes teile meeldis? Mina näiteks “Kiki-Mikis” pettusin.

Kuna see postitus on jälle veninud oodatust pikemaks, siis kordan üle mõningaid küsimusi millele teilt kommentaarides vastuseid ootan.

Kas tahaksite #MyHitsAwardsile mineku ülikonnast sneak-peek pilte või ootate ära kui tuleme täies hiilguses välja?

Käisin esimest korda uues Mustamäe Elamuste Keskuses spas ja üritus mulle meeldis. Aga kas soovite et kirjutaksin ka spa’st endast rohkem?

DIY projekt ehk teeme koju jõulutausta, kus pilte hakata tegema. Soovite eraldi blogipostitust või piisab Insta story’s pisikesest ülevaatest?

Kes näosaates meeldis ja kes ei meeldinud?

Samal teemal

16 Comments

  1. Mina loeks hea meelega suuremat kokkuvõtet üritusest, sest olin sinna ise ka kutsutud, aga ajad ei klappinud ja ega kutse ka otseselt ei tõmmanud. Instastoryde järgi ei tundunud justukui, et millesti ilma oleks jäänud.

    1. Sama, olin ka kutsutud, aga ei tea miks sest pole mingi infulencer. Storysid vaadates oligi palju tundmatuid inimesi. Ootan ülevaadet, kes seal täpsemalt olid ja kas üritus täitis eesmärki.

  2. Taksod miskipärast väga tihti ei leiagi Otsa kooli üles – korduvalt kogetud…Kord oli isegi nõnda, et ootasin ja ootasin koos suure digiklaveriga, et jõuda Pärnamäe krematooriumi omaenese vanaisa matusele mängima. Takso ei tulnud ega tulnud…ega tulnudki! Dispetšer, kes mu enese kuuldes juhile ikka ja jälle küll aadressi kordas, küll muudmoodi juhendas, kaotas lõpuks kannatuse ja küsis juhilt, kas ta on loll või mängib lolli. Ja mind ajas hoolimata olukorrast hirmsasti itsitama :-D Igatahes juht mind üles ei leidnud, ajavaru oli otsakorral ja seega kutsusin teise takso. Tema leidis mu üles :-)

    Edu siis blingimisel! :-)

  3. Mina ootaks ka ürituse kokkuvõtet, sest samuti sain kutse, viimasel hetkel otsustasin mitte minna (tervise pärast pigem, aga keda siin see huvitab). AGA see kutse oli juba nii absurdselt kirjutatud, et kui ma oma elukaaslasele selle kõva häälega ette lugesin, siis tal oli suur küsimärk otsa ees :D ning kui ühele teisele blogisõbrannale saatsin, siis ta küsis, et MIKS ja MISASI see on… seega, kas sa olid samuti sellepärast skeptiline või miskil teisel põhjusel?

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *