Ma ei saa muidugi endast aru, et miks ma sellest alles nüüd kirjutan, kuigi ma olen seda ammu mõelnud, aga ju on siis asi läinud nii “hulluks.” Nimelt olen ma juba mitmeid nädalaid niisama Instagramis ringi luusinud ja täheldanud ühte huvitavat asja – inimeste elud on ideaalsed. Kas minu elu on sama võlts kui Instagrami feed? Kas sinu oma ka?

Jah, kõik mida sa näed, on ideaalne. Trenn on kerge ja võrratu, vein on parim ja päikeseloojang ilusaim. Kann on suur ja prink. Tänane lõuna on veelgi isuäratavam kui eilne. Mees on mul parim ja ma nii väga armastan teda. Naine on mul saledaim ja nii siledaimate jalgadega. Mu lemmikloom on minu suurim armastus ja ka tema on sama ideaalne kui minu hiljuti ostetud valge nahkdiivan. Kõik on lihtsalt parimast parim.

Ei, ma ei ole kade, et kellegi elu võibolla ongi selline. Aga, et kõikide elud on sellised? Ma siiralt kahtlen selles. Minu jaoks on alati suurima küsimärgiga need inimesed, kes oma paarisuhet meeletult eksponeerivad ja kinnitavad kõikidele, kuidas nad on nii armunud ja mõlemad on teineteisele ideaalsed. Kas kõik ikka on nii roosiline? Meil pole üldse näiteks selliseid pilte Instas. Ma ei tea, kuidagi veider oleks Leenu kuskil ilmarahvale kiita. Kiidan talle, kui ta seda väärt on :) Ok, vaatasin, et olen ikkagi meist pildi lisanud. Aga ma ei kiida sealjuures, kuidas mul on imeline pere ja kui väga mul on vedanud. See aga ei tähenda, et mul poleks vedanud.

Perekond roosad :)

Eriti hakkab silma üks fitness piff, kes oma kallimaga koos trennis käib ja siis igal võimalikul sammul nad end vastastikku kiidavad ja promovad. Inimesed vaatavad neid pilte ja mõtlevad, et näed kui kena paar ja miks minu mees selline ei ole või vaatab mees, et ohh, mida piffi ja mida peffi, miks minu naine selline ei ole. Aga me ei tea ju mis toimub nende kodus siis kui telefonid on laual ja nad on tavalised inimesed, mitte instagrami staarid? Võibolla nad ei olegi nii nunnud ja neil käib pidev tülitsemine. Äkki on mees hoopiski selline, kes vabal ajal teiste naistega ringi litutab?

Mõelge parem sellele, et kui keegi postitab pildi, et oi, mul on parim mees, kes tõi mulle just 100 valget roosi, siis äkki eelmisel õhtul sai see naine räigelt sõimata või halvemal juhul ka kerge peksu. Kuid, et mees end täitsa halvasti ei tunneks, toob ta naisele lilli, viib õhtusöögile, ostab uue käekoti…

Olen jälginud ka maailmas ringi reisivaid paarikesi, kes siis idüllilistest paikadest pilte üles panevad ja meid kõiki kadedaks ajavad. Aga samal ajal kui meie vaatame pilti sellest, kuidas nad valgel liival päikeseloojangut naudivad, äkki nad enne või pärast seda on just tuliselt vaielnud lahkumineku üle.

Loomulikult on erandeid ja osad inimesed elavadki sellist ideaalset elu nagu piltidel pajatatakse aga tihtipeale tekitab see minus kahtlusi ja küsimusi.

Läksime ühe tuttava juurde ja kuidagi tuli ka meie praegune elu jutuks ja ta oli nii üllatunud, et me mingi asjas tema abi soovisime. “Teil ei ole ju abi vaja, teil on kõik nii hästi.” Ja vot, see ongi see mulje, mis me oleme suutnud jätta (vähemalt osadele). Tegelikkuses on meie elu üks paras keeristorm, kus me kumbki ei suuda seda selget sihti seada või õigest asjast kinni haarata. Meil on sada mõtet, aga et konkreetsest asjast kinni hakata, see on keeruline. Valida see ÕIGE.

Neid postitatud pilte vaadates jääbki mulje, et elu on nii kerge ja nii ilus. Toome näiteks fitness piffid ja poisid. Kõik pildid on ilusad ja sätitud ja piiskagi higi. Kas tõesti tuleb see vorm nii kergelt? Lähed jõusaali, tõstad hantlit 3-4 korda ja juba ongi pepu nagu pähkel? Ma ei tea, mis inimene mina olen, aga mul ei käi need asjad nii kergelt. Samuti kui ma vaatan teisi inimesi jõusaalis, siis ka neil ei paista see kergelt tulevat. Nägu leemendab higist, särk on täiesti läbimärg, jalga lööb kramp ja kui harjutusi tehakse, siis ei ole kuskil näha seda naeratavat nägu.

Seega jah, kuigi sa vaatad seda pilti, et vau, ta on nii ilus ja vormis või issand, mis keha ja kui ilus pilt, siis tegelikult on selle ühe pildi taga meeletu töö ja vaev. Kuid keegi ei eksponeeri seda, kui raske on trenni teha ja milline sa pärast trenni välja näed. Ei olegi nii hot ja glamuurne kui Instagrami piltidel. Pange näiteks YouTube otsingusse Instagram vs real life. Selliseid videosid on seal päris mitmeid, kus siis näidatakse, et milline on päris elu ja milline siis see pilt, mis välja tuleb.

Hiljuti rääkis üks tuttav, et ta on ühe naise peale nii kade, et kuidas üks naine nii palju suudab, et töö ja hobid ja vabatahtlik töö jnejne. Ja kui ma siis natukene pajatasin talle, et mis selle fassaadi taga tegelikult on – oli ta enam kui üllatunud. Jah, see naine ei teegi kõike ise, vaid tal on lihtsalt piisavalt raha, et lasta seda kõike enda eest teha. Jah, tal on koristaja. Jah, tal on lapsehoidja. Jah, tal on sõbrannasid murdu ja pidu iga päev, aga ta teeb seda ikkagi millegi arvelt (tihti on selleks pere). See kõik ongi väline fassaad, mis jätab petliku mulje.

Kusjuures mul on tihti endal ka parakad peal, et kui ma vahest mingi hommikusöögi teen ja Leen selle kuhugi üles paneb, siis ma tunnen end kuidagi kehvasti. Miks ta peab selle ideaalse hommikusöögi pildi üles panema?

Selleks, et teisi kadedaks teha? Kuid ka hommikusööki teha on kunst. Hiljuti proovisin ühte uut “retsepti” mida ma Facebookis nägin. Ehk siis pilvemuna. Videos tundus see kõik nii ilus ja kerge. Aga päriselus? Viiest munast õnnestus ainult kaks. Aga pildi panime üles sellest ilusaimast ja kohevaimast. Aga need teised kolm olid lihtsalt mingid plätsakad.

Vaatasin just kiirelt ka enda Instragmi (@meelistomson) ja avastasin, et ka minu enda elu on võlts. Või noh, õigemini pildid, mis ma sinna panen. Ma ei pane ühtegi pilti enne üles kui ma seda töödelnud pole. Ma ei mõtle Insta filtreid vaid fototöötlusprogramme. Ma lisan siia mõned näited piltidest, mis ma olen teinud ja millistena ma nad lõpuks üles panen.

Tegelikult on see kõik ju võlts. Ma ei erine mitte kuidagi nendest, kellest ma täna kirjutan. Ka mina eksponeerin enda elu ilusamaks ja paremaks kui see tegelikult on. Aga miks? On see kadedus? Et ma tahan teisi inimesi kadedaks ajada? Miks ma panen lapsest üles pilte ja videosid ainult sellest, kus ta on nunnu või naeratab ja tal on hea tuju? Tegelikult ei ole ta ju kogu aeg selline rõõmupall.

Kuid kui ühiskond näitab end ideaalsena, siis püüan ju ka mina ühiskonna normidega kaasas käia ja olla sama ideaalne. See on tegelikult ju meeletu surve, mis meil peal on. Issand, nemad elavad nii ideaalselt, miks mina sedasi ei saa elada. Ja siis inimesed pingutavadki veel rohkem ja rabavad veel rohkem tööd teha, et olla sama edukad ja ilusad kui teised oma ideaalsete piltide ja perekonnaga. Ja nii see ületöötamine, terviserikked ja deppressioon tulevadki. Me pingutame liiga palju, et kõik oleks ideaalne ja parem kui teistel. Aga alati ei pea ju olema. Elagem oma elu nii, et teil endil oleks mugav ja tore, mitte et ajada kadedaks oma sõbrannasid või naabreid.

Seega palun rohkem päriselu :)