Juba nädalake on vähemalt pool Eestit, kui mitte kolmveerand, jauranud selle ümber, et kas juua seda kolmeeurost kohvi või mitte. On nii poolt kui vastuargumente ja on neid kes ütlevad, et jooge parem teed või vett, teised jälle, et kui rahakott lubab, lurista või kümneeurost kohvi kui tahad. Nii palju kui on erinevaid inimesi, siis on ka erinevaid arvamusi.
Lappasin mina ükspäev Instagrami ja tõesti-tõesti jäi silma paras ports “mina siin kohvitops käes” linnas, pargis, liftis jne pilte. Ja siis ma taipasingi, et mis värk selle kolmeeurose kohviga on. Vastus on lihtne – see on staatuse näitamine. “Vaadake, ma saan seda endale lubada”, “vaadake, ma olen piisavalt rikas, et see topsikene osta, mitte ei vea kodus tehtut kaasa.” Minu arust ongi see selline alateadlik enesenäitamine või uhkeldamine.
Vaatasin just huvi pärast Instagramist, et mitu pilti tuleb välja kui panna otsingusse teematrellid “morningcoffee.” Uskumatud 2 247 346 pilti. Seega tuleb tõdeda, et inimestele meeldib vägagi oma kohvipilte netis jagada. Samas, väga palju neid kohvikutopse ei olnud. Pigem sellised kodused ja perfektselt sätitud, et ikka maksimaalne arv “like” kokku saada.
Seega see kolmeeurone kohv on tegelikult väga odav, aga samas luksuslik asi, mida endale lubada. See raha ei tapa ju kedagi, aga ometigi tunneb see topsikandja rahulolu ning veelgi suuremat õnnetunnet siis kui see Instagramis meeldimisi kogub. Ärgem võtkem neilt seda rõõmu.
Vahet ei ole mis teemal keegi kirjutab või mõtteid avaldab – alati on poolt ja vastuargumente. Kui ilmus välja see esimene lugu, siis vaidlesid omavahel nii vaesed kui rikkad ning sekka leidus ka ports inimesi, kes ütlesid, et need topsid reostavad loodust ja tuleks üldse ära kaotada.
Siis kargasid kuskilt välja kohvivastased, kes leidsid, et see on üldse narkootikum ja tuleks maailmast ära kaotada. No tõesti, aina hullemaks läheb. Varsti ei tohi maailmas üldse midagi süüa, juua ja tarbida, sest keegi tunneb ennast nagunii haavatuna. Kui inimene tahab omale osta seda kolmeeurost kohvi, siis jumala eest las ta ostab. See ongi päike tema päevas.
Kes on süüdi?
Kas see, kes müüb kolmeeurost kohvi või see, kes ostab?
Mina isiklikult leian, et tõesti, igapäevaselt sellise hinnaga kohvi ostmine on täielik priiskamine. No, ma ei tea, korra või kaks kuus võib ju osta, aga seda ka siis kui kodus ei olnud aega teha. Aga siin tekib hoopiski küsimus, et miks see kohv maksab kolm eurot? Selle kohvitopsi hind sisaldab ju endas nii paljusid asju. Alustades pinna rendist ja lõpetades palkadega, koristajast tegevjuhini, vahet pole, et üks saab tonni ja teine kümme tonni kuus.
Seega ei tasuks siin süüdistada kaupmeest, kes selle kohvitopsi sellise hinnaga müüki on paistanud, vaid hoopis seda inimest, kes on piisavalt loll, et sellise hinnaga seda ostab. Samas ei tasu unustada, et see on odav luksus, mida inimesed tahavad endale lubada, sest see teeb nende tuju heaks.
Aga millal inimesed taipavad, et kolm eurot papptopsi sees kohvi eest on palju?
Mitte niipea. Ja seni see kohv maksabki kolm eurot kuni leidub neid lolle, kes seda selle hinnaga ostavad. Täpselt sama on Raekoju platsil müüdava kaheksaeurose õllega. Seni kuni on turiste, kes ostavad ja ei nurise, on ka õlu nii kallis ja ilmselt tõuseb see hind veelgi.
Ega muutusi tule, kui inimesed ise midagi ei tee või oma tarbimist ei muuda. See on nagu valimistega, valimas ei käida ja arvatakse, et mis see minu hääl muudab. Muudab küll!
Süvene nüüd uuesti,artikkel ju kirjutab seda,et ärgu joogu seda 3 eurost kohvi need,kes pidevalt jauravad oma väikese palga üle !!
Raekojaplatsi kaheksaeurose õlle üle nurisevad soomlased näiteks küll ja mitte vähe. Paljud ongi hakanud soodsamaid paiku otsima, sest peamine miks Eestisse tullakse on siiani olnud soodne hinnatase. Kuid mitte enam kauaks. Paljude kaupade/teenuste hinnad on Eestis kerkinud peaaegu Soomega samale tasemele. Ka odavat alkoholi pole enam, mis naaberrahvast kohale meelitaks …
Joon nii kodus kohvi kui ka väljas. Lihtsalt vahel on hea koduse presskannu asemel barista tehtud kvaliteetkohvi juua. Minu jaoks on sellel suur vahe sees enda tehtuga.. ja naudin seda aeg-ajalt. :) Inimesed leiavad ikka koguaeg uusi probleeme :D
Mina olen igapäevane kohvi nautija, hommikud algavad alati kohviga.
Tööl on niii ja naa, kuna seal masinat pole, siis vahepeal teen tassi sisse pätikat :)
Aga ei keela endale ka paar korda kuus barista juurest lattet vms osta.
See pole priiskamine, aga kui nt meespool ostab poest alkoholi, mõne õlle vms, miks siis alkoholist prii naine ei või endale kohvi lubada, kvaliteetset kohvi!
Mul pole kodus uhket kohvimasinat, tavaline filtrikas ja ikka luban endale kohvi ka väljas.
Asi on lihtsalt hinnas, 3€ = ligi 50 krooni, oleks sa ever ostnud 50kroonist kohvi? :D
Ei oleks, sest sel ajal sain ma palka 15 krooni tunnis. Nüüd saan palka üle 10 euro tunnis.
Krooniaeg oli pea 9 aastat tagasi,natuke rumal võrdlus. Palgad ja hinnad olid ikka väheke teised,kui praegu.
Noh, juhtub.. Keegi kuskil artikklis ka tõi need summad just selliselt välja. Jäi meelde ja ma isegi siiani kasutan vahel seda mõtet, et kas ma krooniajal oleks sellise summa maksnud.
Võrdle siis juba rublaajaga ka.
Nii vana ma pole :D
Mõte oli selles, et euro vs krooni võrdlus ei päde absoluutselt ilma, et seda ümber elatustasemesse arvutaks. Samahästi võiks tsaariaegse kuldrublaga võrrelda.
Olen üks nendest , kes armastab 3 eurost kohvi. Hommikul esimese kohvi joon kodus kindlasti aga võimalusel päeva teise kohvi joon kuskil kohvikus või võtan papptopsiga kuskilt, kus piim vahustatakse käsitsi ja tean, et latte puhul piima ja kohvi suhe paigas. Ei pea ennast selle pärast lolliks, kuna kuskil on keegi kellea jaoks on see äri (rendipinnad, töötajad, tooraine).
Kuigi võiksin ka ennast harjutada, et oma kohvitops oleks igapäevaselt kaasas. Ilmselt on see harjumuse jõud. Soomes panin viimati tähele, et hommikul enamus inimesi tulid oma kohvitopsiga.
Ma usun, et inimesed, kes seda megaülehinnatud kohvi joovad, lihtsalt…joovad noh :-) Sest nagu ütlesid: 3 euri ei tundu vahel suur summa korraga välja käia, et mõnus kuum tops nt talvekülmasel kulgemisel näpu vahele ja kõht soojaks saada. Kui olin tudeng ja hääletades teises linnas tööl käisin, sai ikka sageli tanklast läbi hüpatud ja kohv võetud. Kas olnuks mõistlikum termosega kaasa võtta? Absoluutselt! Kas ma seda tegin? Mm…harva :-D Kas mul kuu lõpus olid näpud põhjas? Olid jaa, täiega :-D Praegu olen 36 ja kolme-euri-kohvisid ei osta, kuna tudengina oli mul majanduslik tagala, aga praegu tean, et oma majandusasjad pean ainult ise joonel hoidma. Ja et kui kolme-euriseid kohvisid larbin, on kuu lõpp ebamugav. No ja siis hakkab rahast kahju :-) Aga vahel olen ikkagi kohviautomaadist 1.50st keemiacappuccinot ostnud või kaubanduskeskusest topsikakaod või rongi peale R-kioski latte. On see mõistlik? Eeei ole..Ma teen seda ka edaspidi :-)) Aga see staatusejutt tundub tobe – sest milleks positsioneerida end mingite pisikeste inimajuga väljamõeldud standardite kaudu. Seega kohv ongi lihtsalt kohv ja kui ostad, järelikult on hetkel võimalik ja mingiks guruks või kuningaks see kedagi ju ei muuda :-D
Loodust reostavad need topsid ikka hullult. Jooge, aga võiks siis kasutada korduvkasutatavat topsi.
Saastavad aksessuaarid
Samal ajal kui vaatame oma järgmisel Instagrami fotol lootusrikkalt taeva suunas, seisame jalgupidi prügis. Ülemaailmse kodanikualgatuse Earth Day andmetel tarbitakse ainuüksi ühekordseid kohvitopse maailmas aastas 16 miljardit. Nende valmistamiseks raiutakse maha 6,5 miljonit puud, kasutatakse 15 miljonit liitrit vett ja 54 000 majapidamise aastase tarbimise jagu elektrit. See puudutab vaid tootmist, vähemalt sama tõsine probleem on valmistatud topsidest lahtisaamine.
Kui plastist asju ja paberit/pappi tarbides saame veel kuidagi petta ennast teadmisega, et neid on võimalik ümber töödelda, siis kohvitopsidega on teine lugu. Tänu veekindlale polüetüleeni (PLA) kihile papptopsis ei ole tegemist puhtalt ei ühe ega teisega. Ümbertöötlemiseks on vaja need kihid üksteisest eraldada. Masinaid, mis selleks võimelised on, leidub maailmas väga vähe. Suurbritannias on näiteks kokku kolm seadeldist, mis ei saa aga parimagi tahtmise juures hakkama riigis igapäevaselt minema visatava seitsme miljoni topsi ümbertöötlemisega. Kui need ka muidugi esmalt üldse eraldi kokku suudetaks koguda.
https://slow.ee/take-away-kohv-pakk-suitsu-ja-nutitelefon/
Sa lähed inimestele korda, teil on isegi austaja olemas.
https://lihtsaltpiia.wordpress.com/2018/10/30/vaadake-mind-ma-olen-staar/comment-page-1/#comment-811
Mina kirjutasin sinna blogisse nii:
Mis sul viga? Sa oled oma blogist neist juttu teinud vähemalt 10 korda ja mis veel, isegi Marimellide blogi naispoole nime oled sitaks valesti kirjutanud siin paar posti tagasi! Ilmselt oled kade!
Ilmselt ta kustutab selle ära aga camoon ta blogist muud ei leiagi kui marimell ja marimell :D
Ei ole kuuldki temast. Aga edu.ee :) Vaatasin seda viimast posti, vaeseke, loeb, aga pihta ei saa :D :D :D #jobwelldone
Nii ühe külge jutt. Mina olen ka üks nendest, kellele meeldib kohvitopsist pilti teha ja Insta story’sse panna. Mitte näitamaks, et ma jaksan seda osta vaid pigem selleks, et näe- mul vaba ja mõnus hetk siin ilusa ilmaga jalutades. Sest seda kahjuks mul tihti ei juhtu
Oo, nii hästi lahti mõtestatud! Ma ise ka üritasin topsikohvide fenomeni lahti mõelda, aga ei suutnud. Nüüd seda kommentaari lugedes sain aru, et jaa, see see ongi ju. :)
Ma üldiselt ostan harva kohvi nn “kaasa”. Tihti omal termostass kaasas. Aga selliseks … ma ei tea, kas öelda traditsiooniks? või lihtsalt meeldiv on osta suur tass Cirkelist kaasa, kui sõidame maale ämma juurde. Suunaga sinna ja tagasi koju… teele noh. Muus osas mul on jumala suva, Kas need inimesed ostavad seda kohvi või mitte. Ei pea seda staatuse näitamiseks… Inimesed lihtsalt joovad kohvi, kuna see on mugav. Alati polegi asi rahas.
See staatuse jutt küll pole kunagi pähe tulnud, kohv on lihtsalt maitsev! Juhul kui on barista valmistatud ning tõepoolest kvaliteetne- miks mitte vahel seda endale lubada. Pealegi on latte käsitöö, värskelt jahvatatud, mis see 3 euri siis selle eest ära pole.