Ühel mul heal sõbral oli laupäeval sünnipäev, mida ta pidas meie jaoks väga uudses kohas –  virtuaalreaalsus keskuses. Vist oli mingi selline nimi.

Olete näinud neid kapsleid Ülemiste keskuses või Solarises, kus istutakse mingid kentsakad prillid peas ja midagi vaadatakse. No vot, meie käisime sarnases kohas, aga mitte siis kapslis, vaid keskuses.

Kui nüüd aus olla, siis mul olin veidi skeptiline selle ürituse suhtes. Aga õnneks õnneks kogesin ma hoopis midagi uut ja huvitavat.

Ruum on siis jaotatud ruutudeks, vist oli kuus kui ma ei eksi. Mängijad peavad olema ruudu sees ja seal mängu ajal ka püsima. Pannakse siis mäng käima – valida on kokku vist üle 70 mängu vahel. Osad mängisid seal vibuga laskmist ja osad tulistasid ja Leenu demineeris pommi näiteks.

Kuna mul oli alguses ilge nälg, siis ma kohe mängima ei asunud, vaid puukisin oma kõhu tublisti täis, mis etteruttavalt öeldes oli suur viga. Kui ma nüüd ei eksi, siis saab mänge mängida ka meeskonniti. Et kuigi oled oma kastis, siis olete meeskond, kes liigub mingi ühtse asja eest või notib pahalasi. Esimesed julged mängisid mingit vibumängu. Noh, et koletised jooksevad ja sina pead neid vibuga maha laskma. Selline asi mind väga ei erutanud ja ootasingi, et las siis fanaatikud hulluvad ära ja kui neil tuleb paus, siis on minu kord.

Saabus siis minu kord. Ütlesin juhendaja neiule, et mina kedagi tappa ei taha ja kas mingit normaalset mängu ka on. No ikka saab. Nagu ta reklaamis, siis mul ei tule muud teha kui lihtsalt kuskil ruumis ringi jalutada. Tundus nagu ok. Ta küll mainis, et see on natukene õuduka sugemetega, aga et see on mingi reaalne mahajäetud hullumaja, seda ta ei maininud.

Ega siis jah, muud ei pidanudki tegema kui kuskil mahajäetud PIMEDAS hullumajas ringi jalutama.

Loomulikult ei puudunud sealt kummitused (kes mind ei koti), opereerivad arstid (kes minu jaoks ka mingit pinget ei paku), kuid eriti rõvedad olid mingid kuradi raibetised mis mööda koridori roomasid ja siis igast nurgast mingil suvalisel hetkel välja kargasid. Õnneks nad ei rünnanud mind vaid lihtsalt olid ja töllerdasid. No kas on vaja seda teha? Leidku palun muu koridor. Osad külalised ei pidanud paljuks lisaks virtuaalehmatustele mind ka päriselus ehmatamast, krabades mu jalast või õlast. No ei olnud meeldiv. Sest sa oled reaalselt selle mängu sees.

Ma nimelt suudan jubedalt mingi asja “sisse” minna. Olgu selleks siis film või multikas või antud juhul mahajäetud hullumaja. Lisaks oman ma väga elavat ettekujutlusvõimet. Seega jah, ma tundsingi iga ihukarvaga, et ma olengi seal mahajäetud hullumajas. Oli äga, aga samas… no ei olnud meeldiv. Nagu ma alguses juba mainisin, siis tegin ma suure vea sellega, et sõin oma kõhu täis. Nimelt hakkas mul paha. Reaalselt oksele ajas ja iiveldas. Ega mind keegi ju sesosas ei hoiatanud. See juhendaja ütles hiljem, et tegelikult oleks sünnipäevalaps pidanud meid kõigepealt mängima panema ja siis süüa andma. Seega mingi hetk keset mängu ma lihtsalt tundsin, et nüüd aitab ja lihtsalt võtsin prillid peast. Sees keeras veel ikka päris jupp aega. Aga kogemus oli äge.

Leenu filmis mind just sel ajal kui mingi närakas mul jala peale jooksis. Siiani tulevad külmavärinad peale kui mõtlen sellele.

Lisaks VR mängudele saab sealt osta ka “anime” kraami – kellele märksõna anime midagi ütleb. Kuid saab ka kommi ja nätsu ja muud magusat manti osta, mis on samuti “anime” teemaga seotud. Üllatuslikult leidsin ma sealt ka Harry Potteri filmidest tuntud nänni. Õigemini kolm võlukeppi. Dumbedore, Harry ja Voldemort. Ma kusjuures pole kunagi märganud, et Voldemortil oli nagu üliäge võlukepp. Harry’l oli lihtsalt mingi rändom raag aga tema vaenlasel oli ikka selline fäncy skandinaavialiku disainiga võlukepp. Ma nüüd sellepeale tahakski viimast Harry filmi näha.

Leenu pandi naistega meeskonda ja nad saadeti pomme demineerima. Leenu ütles, et päris äge oli. Temal klapid peas ja peab teistele kirjeldama, mis ta näeb ja teised peavad siis juhendite järgi aitama tal pommi kahjutuks teha. Leenul õnnestus kolm korda end õhku lasta.

Seega, kui ma algselt arvasin, et tegemist on sellise lasteliku mängukeskusega, siis oo-ei, seda kindlasti mitte. Läheks teinekordki…

Selgus, et see tšikk, kes seal juhendas, oli kunagi Leenu naaber ja ta kribas täna talle Facebookis, et kui tahame, võime alati tagasi tulla mängima, et nõme, et Meelisel paha hakkas ja et me ei saanud rohkem asju proovida… Leenu kauples kohe teile ka võimaluse mängima minna välja.

Ühesõnaga, kes minna tahab, siis pakett VR1, mis on kaks tundi mänguaega kuuele inimesele ja muidu maksab 140€, siis koodiga marimell, saate selle kätte 105€ga. Lisaks on hetkel kampaania – nädala sees kella 11-17 võrdub üks tund hoopis kaks :) Seega, kellel on puhkus või kes ei taha, et lapsed netis istuks, saatke pärast tunde hoopis VR keskusesse.

Ja kui kedagi huvitab eriti vibuga laskmine, siis 18. september algab neil vibulaskmise championship, siis seal saab meeskond marimelli koodiga -30% allahindlus. Tšekake ise lähemalt nende kodulehelt või Facebookist. Kood kehtib ainult kohapeal kasutades (st, kodukal see ei funka).