Mari-Leen Albers

hinnatud sisulooja ja majaväline turundaja, reisihunt ja kokkamisentusiast

Meelis kirjutab: Tartu mängumaade kogemus – Pallipesa ja Metsapere

Kuna Leenu oli Tartus oma kokkamiste ja muude toimetustega ametis, siis minul ei jäänud väga muud üle kui endale ja Hedonile ise tegevust leida. Ilm oli küll päikeseline, kuid ometigi ei olnud see jalutamiskõlbulik. Ehk siis teisisõnu – mega külm tuul oli. Ning loomulikult ei olnud mul kaasas mingit meeletut suusakostüümi, et selle tuule käes Tartut nautida. Seega, tuli leida midagi siseruumides.

Pisut guugeldamist, kontakteerumist ja selgus, et meie ööbimiskoha lähedal asub selline koht nagu Eedeni keskus. Minu üllatuseks on see läbinud pisukese uuenduse ning nägi välja päris vinks-vonks. Ja selgus, et sinna on rajatud ka mängumaa või mängutuba – kes kuidas seda nimetab. Nagu ma juba mainisin, siis Eeden on läbinud uuenduse, seega oli täiesti loomulik, et 840 ruutmeetrine koht sinna ka mahub ja üleüldse olemas on. Sest no vanasti oli seal ju ainult Konsum ja Jysk mu meelest.

Pallipesa (kodukas: pallipesa.ee)

Ei ole vist väga mõtet siia Hedoni arvamust panna, sest no talle meeldib ilmselt igal pool, peaasi, et mängida saab. Või oleks õigem öelda, peaasi, et palle on! Seega kommenteerin enda seisukohalt. Kiirelt öeldes kas mulle meeldis? Jah! Kas ma läheks uuesti? Läksingi!

Tõesti, see koht on avar ja mulle meeldib, et kõike ei ole üksteise otsa kuhjatud. Mahud ise kõndima ja lapsed jooksma. Kuna tegemist on kohaga, mis kannab nime pallipesa, siis loomulikult on seal palju palle. Kuid saad mängida ka niisama, et ei pea pallidega kokku puutuma. Ehk siis olemas on igasugused ronimise- ja liulaskmise võimalused. Kuna Hedon on siiski pallifanaatik, veetis ta loomulikult enamuse ajast kuskil pallidega möllates. Lemmikuks oli jalgapalliala.

Mina isiklikult oleks pallimeres “püherdanud”, aga no see oleks kergelt öeldes imelik vaatepilt olnud. Seevastu lapsele seal meeldis, sest sai hüpata, liugu lasta, ronida ning “silla” all peidus olla.

Suureks plussiks oli kindlasti ka eraldi asetsev beebide ala. Ja ka see ei olnud mingi pisikene paariruudune ruumike, vaid ikka vägagi asjalik ala. Loomulikult kippusid sinna kõik suuremad lapsed, sest noh… keelatud vili on ju alati magusam. Nii leidsin ka enda lapse sealt beebide pallimerre hüppamas.

Kas oli ka mõni miinus? Nii ja naa.

Selle koha miinus on samas ka selle koha suureks plussiks. Nimelt on seal ainult kaks ruumi, kus saab sünnipäeva pidada. Seega suure tõenäosusega sa lihtsalt ei saa sinna ruumi broneerida, sest variante on vähe ja just see ajab sind ilmselt vihale. Aga tegelikkuses on see hea, kui seal nii vähe neid peosaale on. Ehe näide nendest suurtes mängukeskustest, et kui on liiga palju ruume, kus lapsed saavad sünnipäevi pidada, siis on õnnetused ja muud vigastused kerged tulema. Kuid kuna tegemist on ikkagi väikese kohaga, siis see “kõigest” kaks peosaali on kindlasti oluliselt ohutum ja paljude poolt tervitatav.

Ja ega siin väga rohkemat ei olegi kiita või laita. Koht on avar, kenasti valgustatud ja ka emadele/isadele on piisavalt diivaneid, kus samal ajal aega veeta. Mina võtsingi läpaka kaasa ja tegin samal ajal kirjatööd kui Hedon ringi lustis. Ja seda lausa kahel korral. No okei, vahepeal tegin pilte ka.

Kuigi hindu saate ise ka kodukalt vaadata, siis ütlen ära, et need olid soodsad. Minu jaoks ikka vägagi soodsad. Üks tund oli 4 eur ja iga järgnev 30 minutit 1 euro. Kaks tundi mängimist oli kokku 6 eurot.

Nüüd natuke pilte teile vaatamiseks, pärast mida on järgmise mängumaa kogemus.

Metsapere mängumaa (koduleht: metsapere.ee)

Kui esimesel ööl olime me Annelinna kandis, siis järgmise veetsime juba Ropka lähedal. Jällegi tekkis selline “auk” mida oli vaja sisustada ning taaskord otsisin abi Google’st ja ennnäe imet, meist 700m kaugusel oligi Sõbrakeskus ja Metsapere mängumaa.

Tee või tina, aga jällegi olin ma pisut hämmingus, et no kuidas Sõbrakeskuses saab olla 1270 ruutmeetrine mängumaa. Nagu kuhu see seal mahub? Sest ma tean, et selles keskuses on Maxima ning mingi aeg oli ka üks pubilaadne asi. Aga suur oli minu üllatus, kui me kohale jõudsime. Teisel korrusel on lisaks sellele üüratule mängumaale ka miski bowlingu mängimise koht. Sinna me ei läinud, kuna seal oli mingi võistlus vms, aga pallid – Hedon oleks iga kell ka sinna võinud minna.

Kas see oli suur ja avar koht? Jah, kohe kindlasti. Ikka väga suur. Nagu ka eelmise mängutoa juures, meeldis mulle enim just see avarus. See, et kõiki kohti ei ole täis topitud, vaid on jäetud ka “hingamisruumi.”

Sünnipäevade pidamiseks oli seal aga rohkem ruume, kuid mitte liiga palju. Läksin just kodukale vaatama, et faktides veenduda ja avastasin, et me ei käinudki kõiki kohti läbi. Ehk siis see koht on nii suur, et ühel päeval ei saagi kõikides kohtades käia.

Mis osutus aga nii minu kui ka Hedoni lemmikuks oli kindlasti snowtubingu ala.

Ainukene siseruumide Snowtubing Eestis. 25 meetrit lõbusat sõitu nii suurele kui väikesele aastaringselt. Kunstlumi ja ehtsad tuubid!

See oli tõesti väga lahe asi. Ma isegi ei tuleks selle peale, et selline asi siseruumidesse ehitada. Lõbu nii lastele kui ka vanematele. Ning teine lemmik oli kelgurada. Siseruumides sai kenasti kelguga alla lasta. Olgu õues nii soe või külm kui tahes, siis Metsapere mängumaal saad aastaringselt kelgutada.

Kas mulle meeldis? Kindlasti! Kas ma läheks uuesti? Loomulikult lähen. Sünnipäevi on seal ilmselt väga-väga hea pidada, sest ruumi on piisavalt, eraldi on mõeldud ka lavale, ehk siis saad kellegi “külla” kutsuda. Lisaks on seal veel disko võimalus, mille kohta lugesin ma alles praegu kodukalt, aga ise ei näinudki. Seal saab teha terve saali hämaraks ja diskotuled põlema panna. Lavale saab tellida ka mullimeistrid jne kes lastega tegelevad. Vabalt võib minna sinna pidama ka lasteaia- või eelkoolilaste pidusid terve rühma või klassiga. No ideaalne värk.

Ja selles öökullimajas me ka ei käinud. Seega peame uuesti minema.

Ja pisikene täpsustus ka selles osas, et miks on koha nimi Metsapere mängumaa. Sest see koht on nagu mets. No mitte päris mets selles mõttes, aga metsalik. On kuuski ja loomade kujukesi. Selline mõnus ja hubane koht. Maalähedane.

Tõesti kiidan ja soovitan minna niisama mängima või siis sünnipäevi pidama. Lisaks korraldavad nad seal aegajalt ka perehommikuid ning muid üritusi. Minu poolt kindel soovitus sinna minna.

Nüüd kohustuslik piltide vaatamise osa:

Ja ega siin muud ei olegi öelda, kui et kui oled Tartus või satud sinna ja tunned, et lapsel igav ja vaja teda natukene väsitada, siis Pallipesa Eedeni keskuses ja Metsapere mängumaa Sõbrakeskuses on need kohad kuhu ma kindlasti soovitan minna. Laps mängib ja sina saad rahulikult midagi teha. Kasvõi niisama istuda. Või siis “talve” nautida ja kelgutada.

#marimellkiidabheaks #eritiniisamapassivemme

#KOOSTÖÖ

Kategooria:#meeliskirjutab
EELMINE
Ženja Fokin tõstis Tasku moegalaga lati kõrgele!
JÄRGMINE
Napsie mõlemad mudelid testitud, kumb on parem?

4 Kommentaari

  • 26. märts 2019 at 19:53
    Anni

    Kahju, et teil koostöö ees ja taga on. Loeks rohkeb kui poleks koguaeg koostöö jama.

    • 26. märts 2019 at 20:33

      Et kui koostöö, siis kohe jama ja ebaaus? Pole kombeks mitte ausalt kirjutada :)

  • 30. märts 2019 at 17:02
    Ka keegi

    Loen ja mõtlen – olla lapsega linnas, kus on Ahhaa, Eesti kõige vingem loodusmuuseum, nukumuuseum, tagurpidi maja ja vanemad valivad mängutoa. Mis on lihtsalt üks mängutuba.

    • 30. märts 2019 at 17:59

      Tagurpidi majas käinud, Ahhaas käisime..

15 49.0138 8.38624 1 0 4000 1 https://marimell.eu 300 0