Kes on minu toidutalumatuse saagal silma peal hoidnud, siis teie juba teate, millised olid tulemused ning millistest riiulitest ma omale toitu käin hankimas. Aga selles postituses räägin ma hoopiski sellest, et mida on see test endaga kaasa toonud. Milline näeb välja toidutalumatu testi teinud inimese elu pärast tulemusi?
Tegelikult võiks selle kokkuvõtta ühe lause ning isegi ühe sõnaga. Parem! Jah, minu enesetunne on pärast testitulemuste järgi elamist parem. Aga kindlasti tekib teil miljon täpsustavat küsinust ning nende ma püüangi siin nüüd vastata.
Kuigi tulemuste tabel näeb välja alljärgnev, siis mina läksin natukene ekstreemsemaks ja lihtsustasin enda jaoks kõiki neid näitajaid.
Nimelt oli mul endal lihtsam võtta kõik need värvilised asjad ning tõmmata neile kriips peale ehk siis need enda menüüst välja arvata. Praegusel hetkel ma tundsin ja mõtlesin, et ma ei viitsi hakata näpuga järge ajama, et sellel on nüüd niipalju ja tollel nii palju ning mida ja kui palju ma siiski võin süüa. Lihtsam oli kõigele kriips peale tõmmata. Ma tean see on pisut drastiline ja meelevaldne käitumine, aga see oli minu otsus. Erinevalt enamikest, meeldib mulle oma elu elada lihtsalt ning mitte keskenduda tühjale-tähjale. Sestap ka selline otsus.
Kas ma kahetsen seda? Nii ja naa. Vahest oled küll poes ja mõtled, et huvitav kas ma seda tohin süüa või mis värv see nüüd oli? Aga siis teed südame kõvaks ning jalutad edasi. Tegelikult ei ole mul täna küll ühtegi sellist pisarat tulnud, et oi, nii tahaks seda või toda. Aga vot siis ei võta. Minu keha, minu valikud. Ja ma olen sellega väga rahul.
Ma ütleks, et esimene nädal kui ma “alustasin” oma uut elu, siis ei olnud midagi erilist. Aga teine nädal oli juba kordades parem. Kuidas? Mul on rohkem energiat, ma ei väsi nii kiirelt ära, aju(raasuke) töötab ka paremini. Loovus on tagasi tulnud. Aga üldiselt võikski öelda, et kergem on olla. Ei ma ei väida, et oo ma liuglen nüüd tulles nagu udusulg või jooksen nagu nõtke gasell. Ei seda mitte, aga enesetunne on kordades parem.
Aga kaal? Kindlasti huvitab ka see paljusid. Jah, kaal on kukkunud. Mitte palju, aga on. Tunnistan ausalt, et ega ma igapäevaselt seal kaalul ka ei käinud, aga siis kui teksad, mis enne olid okeid, hakkasid maha kukkuma tuli meelde, et võiks enda kaaluda. Jaanuari alguses olin ma ca 83kg ning täna 79kg. Ilmselt tuleb see kerguse tunne ka kaalukaotusest, kuigi kaal ei olnud kindlasti minu eesmärgiks. Pigem enesetunde parandamine, mis on loomulikult väga hästi õnnestunud.
Ma olen siin mõelnud Simeonsi dieedile, et teeks uuesti, aga samas tundub see eriti ekstreemne arvestades neid toite, mida Simeonsi ajal tohiks justkui süüa, aga nüüd võttes talumatuse testi arvesse ma enam ei söö. Tundub karm aga ma kuidagi nagu siiski mõttes võtan hoogu, et seda ka proovida. Äkki ikka teen ära ühel heal kuul.
Aga mida siis lõpetuseks öelda? Pigem seda, et kui sa oled kahelnud ja mõelnud, et kas teha või mitte, siis pigem mine ja tee. Ei, see ei ole kohustus, vaid soovitus. See, kas ja kuidas selle testi tulemused sinu elu ning organismi muudavad on loomulikult jällegi sinu enda teha. Sa võid olla sama drastiline nagu mina, kuid loomulikult võid sa oma menüüd järkjärgult muuta.
Mina olen igal juhul endaga rahul ja ei nuta seda raha taga, sest enesetunne ning tervis on minu jaoks kindlasti tähtsamad kui see 240 eurot, mis mul toidutalumatuse testi peale kulus.
Räägi ka sina kaasa – kas oled toidutalumatuse testi tegemisele mõelnud? Või kui oled juba teinud, siis kommenteeri, kuidas sinu elu või enesetunne ja keha muutus. Kuidas hakkasid oma menüüd muutma? Kui sa ei ole testi teinud, siis mis sa arvad, mida võiksid testitulemused öelda? Kas teaksid juba eos, et ilmselt ei sobi mulle see ja see toit? Või lased end testil täielikult üllatada?