Meelis kirjutab: mis maani on okei lasta kandideerijal kodust tööd teha?

Kes on kursis, kes mitte, siis olen siin mõningaste vahedega kandideerinud tööle. Nagu ametlikule palgalisele tööle. Olen varasemalt ka nendest juba lugusid kirjutanud, näiteks: “Kompliment või kirstunael? Sa oled ülekvalifitseeritud“. Seni olen ma töötnud aastaid arvega ja projektipõhiselt, aga blogilugejatele ja ühiskonnale vastu tulles olen mõelnud, et heakene küll, ma lähen tööle.

Seda konkreetset postitust ajendas mind tegelikult kirjutama üks lause loost kus Elisa telekomiteenuste valdkonna juht kirjutas, kuidas inimesi tööle värvata: “…siis ära palun vaeva inimesi sooviga saata motivatsioonikiri või essee põhjendusega, miks ta sinu juurde tööle tulla tahab.” Aga lisaks motivatsioonikirjale on kandideerimisel üks lahutamatu osa kodune ülesanne. Ja vot neid olen mina ikka vorpinud korralikult teha. Kohati isegi nii palju, et ma võiks endale vabalt teise baka kraadi välja kirjutada.

Ma ei ole nõus kodutöid tegema!

Aga mida aeg edasi, seda enam ma tunnen, et ma ei viitsi neid teha. Päriselt ka. Miks? Sest see on niivõrd ajamahukas töö. Eriti kui veel hästi tahad teha. Ma arvutasin kokku, et üks koht kuhu ma kunagi kandideerisin, siis ma kulutasin nende juurde tööle saamiseks kokku 11,5h. Selle sees olid siis vestlused erinevate inimestega erinevates voorudes, kodune ülesanne, millele järgnes ka kohapeal tehtav ülesanne. Ja mis oli tulem? Auväärt teine koht. Aga tööle kandideerimisel ei ole teine koht teatavasti kõige parem koht.

Ma olen nõus, et ettevõtted võiksid lasta kandidaatidel teha koduseid ülesandeid, aga kuskil on ka piir. Ja minu jaoks on see piir ammu käes. Mida aeg edasi, seda julgemaks ja kohati isegi jultunumaks lähevad ettevõtted oma koduste tööde andmisega. Üks asi on aeg, mida selle tegemiseks kulutatakse või siis investeeritakse, aga teine on see, kui kellegi esitatud ideid ja mõtteid hakatakse ära kasutama. Kõlab uskumatult, aga nii kipub see paljudes kohtades olema. Mina näiteks olen loobunud enamike koduste tööde tegemisest, sest see lihtsalt on niivõrd ajamahukas ning paratamatult jääb mind kummitama mõte, et äkki nad lihtsalt kasutavad mind ära.

Väike nipp või trikk neile, kes ka kandideerivad ning täidavad erinevaid ülesandeid ja kardavad, et nende kodust tööd kasutatakse kurjasti ära, siis ma ütlen ära mida mina teen ja soovitan ka teil sama teha. Koduse töö kõige algusesse lisage aga boldis selline tekst:

“ANTUD KODUTÖÖ EI OLE MÕELDUD ÄRILISEKS KASUTAMISEKS EHK MIS
TAHES VORMIS ELLUVIIMISEKS MIS TAHES PERIOODIL. TEGEMIST ON
ees- ja perekonnanimi  INTELLEKTUAALSE OMANDIGA NING AUTOR EI LUBA KODUTÖÖS KIRJA PANDUD IDEID ILMA KOOSKÕLASTUSETA REALISEERIDA.”

Loomulikult võite sõnastust vastavalt vajadusele muuta, aga hilisemas faasis on teil ehk mingigi juriidiline alus enda kaitseks, kui te näete ja tunnete, et teie ideid on hakatud ellu viima.

Siinkohal toon paar näidet kodustest ülesannetest, mis mulle on täitmiseks saadetud, mille puhul mul tõesti tekib küsimus, et kuulge, kas see pole mitte liiast?

Ametikoht: mõjuisikute turundusspetsialist

Mina isiklikult leian, et selline ülesanne on liiast. Andke kommentaarides teada, mida teie teeksite ja kuidas vastaks?

Ametikoht: turundusjuht

– Analüüsi meie ja meie konkurentide kodulehti – mis on hästi ning mida võiks võrreldes konkurentidega paremini teha. Võta palun aluseks minimaalselt 3 konkurenti, kelle palume leida otsingumootori abiga.

– Analüüsi meie ning meie konkurentide sotsiaalmeedia lehekülgi – milliseid tegevusi ja postitusi planeeriksid järgneva 6 kuu jooksul? Miks? Too näiteid vähemalt 5 postituse näol.

– Koosta kuude lõikes turundustegevuste plaan aastaks 2020 (eelarvega 10 000 ja 60 000 eur). Kirjelda milliseid kanaleid sa kasutaksid ning miks?

– Kirjuta 1 A4 pikk haarav artikkel 1x kuus ilmuvasse ajakirja, mis kõnetaks meie potensiaalset (kirjapilt muutmata!) sihtgruppi (naine 25-50, elukoht Eesti) ning paneks meie tooteid ostma.

No andke andeks, aga me pole isegi blogile sellist strateegiat, plaani ja konkurentide analüüsi teinud. Nojah, ehk oleks pidanud.

Küsin jällegi, et kas sellises mahus ülesannete lahendamine on okei? Kas seda pole mitte liiga palju? Tee ja koosta ja analüüsi. Teisisõnu – ole hea ja tee meile kõik töö ette-taha ära, et me saaks kergemini oma tööd hakata tegema. Mulle see ei meeldi.

Kuidas aga võiks üks kodune töö siis välja näha? Esiteks oleks minu ettepanek kandidaat ikkagi vestlusele kutsuda ning siis teda “ehmatada” ja paluda ülesanne lahendada laua taga kõikide ees ning suuliselt. Loomulikult eks kõik sõltub ametikohast, aga see annaks minu silmis kohe palju rohkem juurde kui ole kodus ja tee mitu tundi tööd. Tegelikult ei saa ju ka kindel olla, et kandidaat ise selle ülesande lahendas. Äkki palus mõnda sõpra?

Andke kommentaarides teada kust jookseb teie arvates piir koduste tööde lahendamisel? Mis maani on okei mingeid ülesandeid paluda lahendada ja analüüsida? Kuidas teie vastaks, kui teil palutakse teha kolm-neli tundi aeganõudev kodune töö?