Negatiivne levib alati kiiremini kui positiivne, nii ka meie eksperimentaalne blogipost eraldi edasi minna. Kohe esimeses lõigus, mis oli kõigile näha oli ju selge, et see postitus on lihtsalt oletus, mida me teeksime kui.. aga kui vähesed seda lugesid või üldse pealkirjast kaugemale jõudsid..

Ütlen ausalt, et see ei ole meil esimene kord kui me Leenuga aru peame, et kuidas me oma lahkuminekust teada annaksime. Kuidas me seda teeks, mis pildiga, äkki kasutaks üldse videot? Või hoopiski teeme lihtsalt laivi ja näevad need kes näevad. Aga kuna blogi on meil ikkagi kõige südamelähedasem, siis leidsime kompromissi, et me teeksime seda blogis – postitus ja paar pilti juurde ning olemas. Sel nädalavahetusel oli kuidagi sõpradega eriti see lahutusteema teemas ja sai paljudega seda räägitud ja arutatud.

Vabandame kõikide nende sõprade ees, kes olid sunnitud suhtlema vanade sõprade ja tuttavatega, kes neile aastaid õnnegi polnud soovinud, aga nüüd ühtäkki meenus: sa ju tunned neid, mis keiss on. Nad ei teadnud rohkem kui meie, rohkem kui teie, kes seda avalõiku nägid. Aga ei, me ei hakka lahutama, me ei jaga vara. Meil lihtsalt on kogu aeg sada plaani peas mida teha ja hetkel tundub mõistlik proovida midagi müüa ja mõne aja pärast osta ja see kehtib nii korteri kui ettevõtte osas.

Miks selline pealkiri siis? Miks kinnine postitus?

Sest jagasime seal oma mõtteid ka teiste blogijate kohta, mida meilt tihti küsitud on, et mida arvame, et need lahutavad või miks nad lahku läksid või millal meie lähme, arutlesimegi selles postituses selle üle, mis peaks olema see põhjus, et me lahku läheks, sekka varade/laste jagamisest jne ja tundus sel hetkel parem seda teha kinnises kui avalikus blogis.

Nägid, et Mallukas teenis, tahtsid ka..

Jah, ma arvan et kõik nägid palju Mallukas oma avameelse postitusega teenis, aga ma ei ole ka nii eilne, et ma arvaks, et ma samasuguseid summasid teeksin nagu tema. See pole ka eesmärk. Meil on kinniseid blogipostitusi olnud viimase aasta jooksul nii mõnigi ja see, et need nüüd järjest tulid.. Kokkusattumus? Võimalik, et veidi planeeritud, aga kindlasti mitte mõttega, teenin ka 3k ühe postitusega. Ma tean, et ma ei saa ligilähedalegi sellele. Isegi kuus võin ma ilmselt sellest und näha, kui me just päriselt ei lahutaks ja ma päriselt ei hakkaks lahutussaaga tagamaid jagama. Aga nagu öeldud, me lahutama ei hakka.

Suurem osa blogist jääb ikkagi lahtiseks ja kui sekka mõni kinnine postitus tulebki, siis mitte sellepärast, et lollidelt tuleks raha ära võtta, vaid seepärast, et uudishimu maksabki.

Miks siis kõik müüki ikkagi panite?

Kui me siia kolisime, siis Meelis ütles kohe, et see on vahepeatus. Tema unistus on alati olnud maja. Minu oma – nii ja naa. Mul ei ole otseselt majas elamise ja sealsete toimetuste vastu midagi. Lume rookimine ja muru niitmine mulle meeldib, aga mul on veidi proosalisem mure sellega – lastel kaovad sõbrad ära. Jah, kindlasti on naabritel lapsi ja samal tänaval lapsi jne aga praegu siin on kõikidel meie maja lastel megatore koos hängida ja kõik on üksteisele lähedal, et uksetagused läbi käia ja hoovi peal kokku saada.

Lisaks mõtlen ma sellele, et majas on kulud suuremad, maksimaalselt 15 aasta pärast on lapsed pesast välja lennanud ja maja jälle liiga suur ja hakka siis jälle kolima. Mina mõtlen, et pigem luua seda elamist kompaktsemaks ja elada siin edasi ja vahetada ära põrand ja lastetoad korda teha selliselt, et seal annaks elada nii täna kui kümne aasta pärast.. Aga samas ma ei näe pointi teha seda investeeringut praegu kui paari aasta pärast majja kolida.

Käisime ka mõnda maja vaatamas, mul on majale kaks tingimust – asukoht (et lapsed ise lihtsalt kooli saaksid) ja viis tuba. Siis tekib meile kontor/töötuba/ladu lisaks ja peaksime kenasti ära mahtuma. Teisalt, pole meie praegusel asukohal ka viga ja ilmselt paari aasta pärast läheb siit ka buss teises suunas kui praegu ja ehk laheneb ka koolimure..

Näete, ikkagi nääkleme..

Noh, kui seda arutamist nääklemiseks saab pidada, siis jah, see on meie peres üks arutelukoht küll, et kas osta maja või ei. Kuna me selle üle pikalt rääkinud oleme, et kas investeerida siia või liikuda ikkagi maja suunas, siis ütlesingi Meelisele, et meil ei võta tükki küljest see korter müüki panna kuna üürnikud kolivad aprillist minema ja hea hetk müüa ja kui ei saa kahe kuuga müüdud, siis suva – võtame uued üürnikud ja elame edasi. Kui õnnestub müüa, siis vaatame edasi.

Aga matid müügiks?

Mattidega on nii, et see business on täiega toimiv, kui sellega on aega tegeleda. Meil on ajaga teatavasti nii ja naa ja mulle pole kunagi meeldinud asju teha poolikult, aga hetkel mulle endale tundub, et me ei anna 101% ja see häirib mind. Ma pigem siis annan ta edasi kellelegi, kellel on aega tegeleda rohkem ja kes tahaks seda edasi vedada. Võimalik, et kui keegi pakuks, et ta ära ei osta, aga oleks nõus 100% ennast sellele pühendama ja kampa tulema, siis leiaksime ka lahenduse..

Mul on assistenti vaja

Ma just praegu siin seda kirjutades sain aru, et mul oleks assistenti vaja, kes kogu selle tilu-liluga tegeleks. Kes telliks matte, suhtleks klientidega, tegeleks äriklientidega, haldaks koostöid jne. Ja no abi vajan ma ilmselt veel sajas muus asjas, sest meil on paar uut plaani ärialaselt ka selleks aastaks ja kõik asjad võtavad küll iseseisvalt ainult natuke aega, aga kokku rohkem kui ööpäevas tunde. Aga selleks, et ma saaksin assistendi palgata, oleks mul vaja käivet tõsta, aga seda ma jälle üksinda ei jõua hallata.. Saba kinni, nokk lahti situatsioon.

Muud ei tahtnudki täna, kui natuke selgitada ja halada. Tänan tähelepanu eest!