Oh, jah, õnneks on ikka positiivset rohkem kui viis turtsuvat mutti

Mõnel päeval kommentaare lugedes tahaks küll läpaka vastu seina pooleks visata ja blogi kinni panna. Jumala suva mida ma kirjutan, või me kirjutame, kohe on sajandi häda. Mul on konkreetselt loo juures märgitud #KOOSTÖÖ ja inimesed lähevad nii leili, et ma valetan ja vassin.

Kui mitu lugu te päevas avate kuskil Delfis või Postimehes, loete nagu uudist ja siis.. Ups, sisuturundus hoopis. Mis muidugi klassikalises mõttes ei ole mingi sisuturundus. Pealegi kui näiteks Facebookis ette jääb, ei näe üldse sisuturunduse märki, avad loo ja siis võib-olla jääb silma. Mulle saatis just mõni aeg tagasi sõbranna lingi, et mis artikkel see on, nagu kella reklaam. Avasin ja ütlesin, et aga ongi ju sisuturundus.

See on veel suurem lollitamine kui minu blogi kus on selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on koostööga. Igal avapildil, mis on makstud postitusel, on peal samas suuruses (font 30) kiri #KOOSTÖÖ. Selline oli minu valik reklaampostituste märgistamisel. Miks kõigil peab olema ühte moodi tärnike pealkirjas või esimese/viimase lausena “Tegemist on reklaampostitusega/Postitus sündis koostöös…” Seni kuni pole reguleeritud ja saab blogis loominguline olla, võime me ju kasutada erinevaid väljendeid koostöö märkimiseks või ei? Hakkan tulevikus nii tegema? :D

Lisaks on meil jätkuvalt väga palju neid blogisid, kus pole midagi kirjas. Kasvõi Paljas Porgand, kes minu teada ka ei märgista oma postitusi kuidagi. Aga noh, tal polegi vaja, sest peale reklaami nagunii muud pole. Ja ma ei toonud teda praegu siin näiteks, et küll on nõme. Minu meelest on tema blogi postitused ühed kõige paremad sisuturunduse postitused üldse. Väga pikad ja põhjalikud, ainult et mitte eriti huvitavad, kuna teda ennast on seal sees vähe. Aga see selleks.

Tulles tagasi minu blogi juurde, siis see hommikune postitus… Ma ei ole seda dieeti teinud, ma ei ole otsustanud, kas seda teha või mitte. Tundub ahvatlev, ja olen täna saanud palju kirju, kes on teinud ja kes seda soovitavad. Teisalt, see 40 päeva tundub mulle kohutavalt pikk aeg. Aga noh, olekski ju hea Woltist loobuda. Jumal, ma söön üks kord päevas Wolti, jälle draama.

Tellin mingi lõhefilee salatiga, mida isegi Orgu soovitaks, aga ei Wolt = surmavad kalorid.

Käin üks kord kuskil väljas, postitan Instasse pildi veiniklaasist ja juustuvaagnast, see võrdub kohe, et ma kugistan kogu juustuvaliku endale sisse ja kaanin kaks pudelit veini otsa.

Ma arvan, et on väga vähe neid, kes teavad, kuidas ma tegelikult elan või millest ma toitun, aga nagu näha, siis see millest ma ei kirjuta, seda pole olemas.

Mu meelest on tõesti keedumuna pilt suhteliselt pointless kuskile Instasse postitada (kuigi näed, olen postitanud) või pudrukauss (olen ka postitanud) või õhtuks kausitäis porgandeid-õunu (olen ka ilmselt teinud). Aga kui ma ei postita regulaarselt ehk ei tuleta teile kogu aeg meelde, siis järelikult söön burksi, friikaid, pitsat, magusaid keemiat täis kastmeid jne.

Kui ma kirjutan palju ma Londonis raha kulutasin või palju Tai reis maksma läks või et Jamie resto arve oli 140 naela, siis pole nagu häda, priiskan, aga no ikka põnev lugeda. Aga kui ma kirjutan, et mu aastane käive oli 40 000 siis ma valetan, pole võimalik, kujutlen endale ette. Ehk siis tegelikult polegi vahet, mida ma kirjutan, ma olen enivei debiilik, vassija, söön kräppi ja kirjutada ei oska, rääkimata üldse mingist turundusest või sotsiaalmeediast…

Kes meie tegemistega kursis tahab olla, need on oodatud liituma marimelli siseringiga (link!) Seal ehk tohib kirjutada ja öelda, mida ma tahan :)

Kõik päevad ei ole vennad, või õed, või kuidas see lause iganes on. On paremaid ja halvemaid päevi. Täna on üks see halvem. Aga õnneks on suures plaanis positiivset rohkem kui negatiivset. Ma tean ju ise ka, et alati on neid kes tegelikult toeks oleks rohkem kui neid, kes nähvamas käivad. Aga kuna nad seda kogu aeg teevad, siis tundub, et neid on palju. Tegelikult umbes viis kibestunud hinge, kellel lihtsalt pole enda elu, mida elada.

Nii et ma blogin ikka edasi ja täpselt nii nagu mulle meeldib. Ma ei hakka ütlema, et ära tule siia, kui sulle ei meeldi, see on minu blogi ja teen mis tahan. See on minu avalik kodu, kuhu ma su lasen. Austa seda ja lepi, et on ka teistsuguseid inimesi kui sina ja kõik inimesed maailmas pole ühesugused, veelvähem 500eurosed kupüürid, et kõigile meeldida.

Näeme marimelli siseringis! Muah!

27 Comments

  1. Ole hea, näita siis äkki screenshoti abil, kuidas sinu arvutis on pildi peal väga hästi näha #koostöö, kui see peaks nii ilmselge olema…. Eelmise postituse näitel ehk?

    1. kas te ei arva, et kui te juba märgite seda koostööd, et seda võiks siis actually nähtavalt teha? mis kinnisidee sul selle suurus 30ga on, et seda alati panema peab? pildid on ju erinevas suuruses, teil kui suurepärastel fotograafidel, kes kasutavad ka fototöötlusprogramme ei tohiks olla keeruline seda fonti muuta selliseks, et see päriselt nähtav ka on.

      ma tean, et sa ütled mulle vastu et teed mis tahad ja mis iganes, aga sa tõmbad endale sellega alguses vett, pärast sitta kaela. ja siis varsti teed jälle postituse, et palun vabandust, ma käitusin valesti, palun tulge appi (nagu blogiauhindadega). aga keegi ei anna varsti andeks, kui te ainult sitta korraldate.

  2. Asi ei ole muttides. Küsimus tekkis sellest, et kirjutad, et loobusid koostööst, aga tegelikult tegid koostööd. Kui poleks vastupidist väitunud, ei kobiseks keegi ja teema keskmes oleks ainult dieet. Aga Sina kujutad ikka ette, et must on valge ja vastupidi.
    Tead, mul on hetkel puhkus. See tähendab, et mul on oma töö ja oma elu. Normaalsed blogijad rõõmustavad, kui lugejatel on aega ja tahtmist nende blogidesse süveneda. Noh, Sinu tekstidesse ei süvenegi enam, pole usalduskrediiti. Täna mõtlesin küll, et issand kui normaalne töö mul on, ma ei ole sunnitud mingi mõttetu plämaga tegelema, et saaks vaid woltist süüa tellida:):):)

  3. Ei ole lugejates probleem, sinus, su vasturääkivuses on probleem. Ühel hetkel oled sa oma kehaga nii jube rahul sellisena nagu sa oled. Järgmisel hetkel kirjutad, et muidugi tahan 10 kg alla võtta. Jäta endale ükskord ometi meelde, mida sa väitnud oled, ja püsi ühe versiooni juures. Kohe näed, kuidas oluliselt vähem tuleb irvitavaid-tänitavaid kommentaare.

    Viidatud Postimehe loo juures on nii esilehel pealkirja all kui kohe lugu avades ülaservas kirjas “sisusturundus”. Sinu koostöö-kirja eelmise postituse fotolt tuli konkreetselt luubiga otsida. Ei näe tõesti vahet või?

    1. No ma ei tea, mina olen ka näiteks selline, et üks päev seisan peegli ees ja nendin et njah, polegi kõige hullem, kurvid on moes ja mõni laseb lausa implantaadi panna et saada suuremat tagumikku, mul see jumala armust täitsa tasuta olemas.. Teisel päeval riideid proovides (või nähes mingit eriti ebaõnnestunud nurga alt tehtud fotot endast) jälle issand jumal, ma võiks ikka mõned head kilod alla küll võtta tegelt! Ühesõnaga, see et naine kord on oma kehaga rahul, kord ei ole- see on loomulik ja mis krdi pärast peakski “ühe versiooni” juures püsima kogu aeg? Sina püsid ühe versiooni juures sünnist surmani ve? Ajaga, aastatega, olukordadest lähtuvalt mõtted ja seisukohad ei muutu? Me ei ole ju robotid! Maailm iseenesest ongi ju pidevas muutumises.. :) Ei jõua ikka ära imestada, miks lugejad arvavad et kui nad on hakanud mingi blogi jälgijateks, siis blogi autor nagu muutuks nende omandiks? Hakatakse dikteerima mida ja kuidas kirjutada, etteheiteid tegema, nüüd lausa et mida blogija tohib tunda ja mõelda?! Müstika minu arust :D

  4. Jummel küll noh!
    Selline blogipostitus, kus teisi süüdistad ja oma blogilugejaid kriitika tõttu maha teed, olukorda sinu jaoks paremaks ei tee.
    Hetkel pole ju oluline, kas Postimees, Paljas Porgand või keegi kolmas on käitunud veel vähem eetiliselt, antud olukorras rõhutakse konkreetselt sinu südametunnistusele.
    Samas on tõetera selles, et keegi ei saa sind keelata kajastamas oma blogis just selliseid teemasid, mida ise soovid. Seda enam, et blogimaastiku on seaduse mõttes endiselt veel üsna hall ala.
    Eks see on siis iga lugeja enda asi, kuidas ta sinu kaheldavasse käitumisse suhtub.

  5. Khm. Ja jälle postitus sellest kui kuripahad kõik on. MIKS te sellest juba üle ei ole ja koguaeg seda korrutate, et teie blogi ja teie jutud. Issand jumal küll! :D

  6. Ah neid plärtsujaid on igal pool ja igal ajal. Suvaline klienditeenindaja või inimene tänaval võib ka nähvata kui kehv päev on. Sina aja oma asja ja naudi oma tegemisi, enamik inimesi on lihtsalt kadedad või peast soojad!

  7. Mulle on viimasel ajal Eesti blogimaastikul väga palju silma jäänud blogi lugejate pahameel koostöö postituste suhtes. Jumal hoia, kui midagi võita saab, siis on alati kõik rahul, muidu ei kõlba kuskile! Sitta need sapi pritsijad, väga äge blogi ja toredad postitused! Jätkake samas vaimus ja edu!

  8. Samas kui sa oled otsustanud lisada selle #koostöö pildile, siis see võiks ju ka märgatavam olla? No tõesti see on nagu kirbusitt ja enne ei pane Tähele kui keegi ei pööra sellele tähelepanu. Nagu lugejate mõnitamine. Pole ju üldse mõtet mingit märget postitusele juurde teha, et tegu koostööga kui seda luubiga peab taga otsima.

  9. Aga kahjuks on tõesti nii, et Sa näid nii sisutühi, sinu jutud on igavad eimillestki, sinu lemmikud söögikohad on pigem sööklad ja osad toidupildid lihtsalt õudsed labased lägad, mida ei julgeks üles pannagi, kaugel gurmeest ja toiduteadlikkusest. See odav maitse ( loe: maitsetus ) on liiga kaugele näha. Ma tõsiselt imestan, et Sul on suht palju jälgijaid. Reisijutud on odavpoodidest ja kokteilidest, nii piiratud silmaringiga inimesi ma päriselus ei tunnegi. Aga noh, kui hunnikute kaupa paarieuroseid odava välimusega hilpe meele rõõmsaks teeb, siis on see ju tegelikult omamoodi õnn küll. Samas see jube matslik kõnepruuk ja väljendusviis ei kao ilmselt ka pensionieaks, kahju. Edu siiski!

  10. Kõikidel ei pea olema sama märgistus koostöö postitustel aga kui mitmed ja mitmed inimesed sulle kirjutavad, et sinu märgistust POLE VÄGA NÄHA siis seda pole näha! ei ole vahet kas ta on suurusega 3 või 30 – lugejaid võiks usaldada ja kuulata! Reaalselt võiksid teha screenshoti oma arvutis ja näidata kuidas sinu arvutis see eelmises postituses # nii nähtav on

  11. “See on veel suurem lollitamine kui minu blogi kus on selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on koostööga.”

    No kuule, saad ju isegi aru, et see imepisikeses kirjas (jah, mis sest, et font 30 on küll pisike) peaaegu läbipaistev tekst ei ole SELGESÕNALISELT. Ürita tõestada, mis tahad, aga on näha, et sinu eesmärk on seda varjata, kui tegu on turundusega.

  12. Mina loen su blogi väga huviga ja olen tänu sinu reisipostitustele saanud palju head nõu. Viimati tänu su blogile oskasin Egiptuses osta kohaliku netikaardi. Päris kole on neid kommentaare ja vingumisi siin vahest lugeda, aga ilmselgelt tegemist kibestunud inimestega , kelle enda elu igav ja seda nautida ei oska. Ja ma isiklikult ootan ka edaspidi , et kirjutad mis kus mida maksis- jube lihtne ise näiteks reisil kohe arvestada, et üle ei saa:)))

  13. Siseringi kuuluma ei kavatse küll kunagi hakata, aga siiski olen siiani su blogil silma peale hoidnud. Kord meeldis, kord mitte, aga vähemalt oli täitsa tore lugemine. Viimasel ajal on su blogi aga kuidagi väga veidraks muutnud. Ainult sisuturundus ja vahelduseks õigustus, miks kuidagi suuremat korterit endale lubada ei saa (keda see küll huvitama peaks? Igaüks elab vastavalt oma võimetele ja pole kellegi asi mitmetoaline korter teil on.).
    Ja kui oleks sisuturnudus normaalne, siis sellest poleks ka midagi. Nagu sa ise ütlesid, paljud teevad seda. Aga see kuidas vägisi-vägisi, hambad ristis, üritate jätte seda kerget, mittesisuturunduslikku muljet, vaat see teeb kogu asja naeruväärseks. Kui sa alustad teemat, et sa EI OLE pakkumist dieediks vastu võtnud ja poole loo pealt selgub, et tegelikult on terve tekst puhas sisuturundus, siis pole midagi parata – mina tundsin ennast küll petetuna. Ja tahtsin lõpetuseks sulle head aega öelda. Oli tore lugeda, aga enam ei viitsi! Kaua ma ennast ikka petta pealkirjadest lasen.

    Muide, tärniga märgitud reklaampostitused on KOHE aru saada ja neid ma teadlikult ei ava kunagi. See on selle äramärkimise pluss. Ma tean juba ette, et tuleb reklaampostitus ja ei loe seda, kui just teema mind hetkel ei huvita.

  14. Tahaksin, et lugeda oleks mõnus. Mind ei huvita, kas see või teine blogipostitus on sündinud koostöös või ilma selleta, tahan lugeda head teksti.

    Segab kui jutt ei ole ladus, kui see on linkidest läbi põimunud ja pastakast imetud. See on tuntav ja ma ei suuda lugeda neid rahaeestartikleid.

    Delfis ei ole selliseid sisuturundusest pakatavaid reklaamartikleid. Nii lihtsalt on

  15. Mix sa teed siseringi?
    Ma olen vist ebard:)aga mul pole fb ja meeldib lugemas käia sinu poste.Pohh ju mida keegi vingub hädaldab jne (see nii eestlaslik) pea püsti nagu sa alati oled!

  16. Räägin oma vaatenurgast, miks näiteks minule (ja võib-olla on selliseid veel, aga tavaliselt on mõistliku lahenduse pakkujad vait) oleks kõigel lihtsam ja lugejasõbralikum kui oleks tag koostöö, nii nagu sul sellel lool siin on tagideks marimelli sisering, see ei ole koostöö. Miks? Aga sellepärast, et vahel on olnud vaja midagi tükk maad hiljem uuesti blogist otsida aga enam ei mäleta täpset toote nime aga mäletan, et kirjutasid ja oli midagi, mis mingilt firmalt saadud (olgu see kodujuust või kohuke või misiganes toode/teenus). Siis olekski kõige lihtsam tag “koostöö” otsingusse panna/mõne teise koostöö teksti all vaid klikkida ja voila – korraga tulevad nähtavale kõik kirjutised, kus olete midagi reklaaminud. Ehk siis kõik see töö, mida olete koostööartikleid kirjutades teinud no korrapealt taastatav ja nähtav soovijaile. Ja lisaks otsitule leian ehk veel midagi, mida oled soovitanud/testinud ja soetan ehk sellegi. Pildinurka pandud koostöö seda panust blogisse ei anna ja kasulik ei ole. Tühi tegu ja sellisena nagu praegu risustab asjatult mainet. Nii lugejate kui edasiste koostööpartnerite silmis, kes blogijatest koostööpartnereid otsides ja valides, plusse ja miinuseid kokku lüües teadvustavad, et seal blogis on koostööl halb mekk inimeste jaoks ja jäätegi valikust välja, sest on reaalne, et teiega koostööd tehes laineb osa negatiivsusest ka neile. Ehk siis natuke võib-olla teise vaatenurga alt, miks nii lugejale kui teile kasulik oleks, kui koostöö misiganes kujul olevana blogis oleks lihtsalt tagiga olemas. Koostöötasu ei soovi ;)

  17. See on sinu blogi, kirjutad seda ja kuidas ise tehad. Blogi lugemine ei ole kohustus vaid võimalus, need kes siin kritiseerimas käivad – mingu perse.

    Sinu blogi on minu jaoks ainus blogi, mis kannatab igapäevast lugemist, üldse olen jälginud 7 blogi ja viimasel ajal olen 3-st loobunud, sest räägitakse ainult lastest ja kui arvan, et ohh nüüd tuleb ka muud juttu kui rasedus, sünnitamine või beebi kasvatamine, sest laps on piisavalt suureks saanud, siis teatatakse et saadakse veel ka 3 laps – igav ja üksluine, neid blogisid ma enam ei jälgi.

Comments are closed.