#omakodu: lugu sellest, kuidas ma peaaegu maja ostsin
Teate, ma leidsin vahepeal maja, mida osta. Ma olin päris tõsiselt paarituhande euro kaugusel laenu võtmisest.
Tallinna piirist ca 15km kaugusel. Väike, aga nunnu. Aiamajaga, millest saaks teha fotostuudio, laste mängumaja või mida iganes, endale kasvõi kontori. Hooviga! Hedoni parima sõbra lähedal.
Olgem ausad, kes osta tahavad, siis praegu on hea hetk tegelikult veidi oodata ja ringi vaadata. Eestis oli esimeses kvartalis töötuid ca 35 tuhat. See tähendab, et paljud neist ei ela üürikorteris ja on hetkel tööta, nende laenumaksed maksab kindlustus või nad on võtnud maksepuhkuse..
Liigume ajas edasi – 6 kuni 12 kuud – nad ei ole uut tööd leidnud (septembris pidi ju uus laine ka veel tulema!), maksepuhkus saab läbi, kindlustus enam ei kata – mis on esimene asi, mida nad teevad – proovivad ise müüa, siis on nõus müüma selle hinnaga, et laen kaelast ära saada ja halvemal juhul müüb pank. Ehk siis ma ei ole küll mingi aasta majandusanalüütik, aga ma võin siiski eeldada, et aasta lõpus järgmise aasta esimeses pooles on korralikult kinnisvara turul liikumas.
Aga „meie“ majast
Ma nägin Facebookis ühe tuttava seinal majamüügikuulutust, mis tundus täitsa kobe ja minule kohaselt saatsin ma panka taotluse enne kui ma maja oma silmaga näinudki olin.. See oli kohe eriolukorra alguses. Ma tahtsin teada, et kas üldse on mingigi võimalus olemas, kirjutasin omanikule ka, et ma esmalt uurin, et ei hakka kohe mõlema poole kirgi üles kütma.
Me rääkisime isegi omanikuga järelmaksuvõimalustest, sest see tundus mulle enne panga vastust palju reaalsemana kui laenu saada. Ta sai minust väga hästi aru, olles ka ise loomeinimene, tahtis pank aga raha saada kohe, sest muidu ei saa nemad suuremat osta. No klassika.
Igaljuhul.. Võtsin pakkumised kolmest pangast. Ma ei teadnudki, et Kredex ei toeta oste väljaspool Tallinnat (seda ütles Swedbank); maja puhul on sissemakse 20%, kuigi on hinnalt odavam kui keskmine (uusarenduse) korter; kõik kolm rõhutasid, et tingimused on juba karmimad tänu eriolukorrale ja aina karmimaks lähevad.
Sain vastuse, et põhimõtteliselt võiks me laenust rääkida. Aga olukord oli sel hetkel selline, et ma teadsin, et siit edasi pole mõtet minna..
10% sissemaksu oleks mul kohe olnud võtta ja kõik kaasnevad kulud oleks ka saanud ära maksta.
20% sissemaksuga oleks olnud veidi keerulisem, ma oleks selle ilmselt kokku kraapinud, aga end koduostu pärast laenude alla matta.. ei tundu ka nagu õige.
Ja siis oleks 5000€ veel jäänud õhku – kas oleksin hinnast alla rääkinud või selle ka kuskilt kokku laenanud, et sissemaksuks panna, sest just 5000€ liiga vähe pakkus pank laenu.
Ja pank soovis tõendit, et mind töölt ei koondata ja palka ei alandata – njah, ma olin saanud kolm päeva varem teate kahekuulisele miinimumile suunamisest.
Sinna me maja läks. Aga ma tean, et me oma koduta ei jää. Lihtsalt, polnud veel meie kord. Me ei ole absoluutselt oma kodu mõtet maha matnud, aga uurin asju lähemalt alles siis kui reaalselt mingi koht klikib. Niisama kinnisvaraportaalides ei skrolli ja end üles ei küta, mis oleks kui.. Hetkel ei ole midagi. Miinimum keeras mu keskmise mõneks ajaks korralikult tuksi ja ega tulevik ka väga helge hetkel ei ole. Mul on uus pakkumine tööandja poolt laual, mida ma ei ole hetke seisuga veel allkirjastanud.
32 Kommentaari
Ostsime eelmise aasta septembris (paaris)maja ehk kaks maja ühel krundil, hoovid eraldi aga Eestis nimetatakse seda uue seaduse järgi korteriks.. Swedbank soovis 20% sissemakset ja kredexi käendust ei kaalunudki, SEB ja LHV ütlesid konkreetse ei ning Coop panga intress oli liialt kõrge. Laenu saime lõpuks Luminorist, kredexi käendusega ning 10% sissemaksega aga kogu jant võttis aega 2 kuud. Vahepeal tundus kõik nii lootusetu ja tekkis tunne, et ei saagi seda laenu kunagi kätte aga lõpuks läks õnneks hästi. :)
Me ostsime Tartu korteri ja ka Kredexi käendusel. Swed saatis kohe pikalt. Luminor, seb ja coop olid nõus andma. Valisime seb. Seega swedi kredexi jutt on jura. :D
Jaja, arusaadav, neil “omad tingimused” :D
Irw, ka meile tõi swedbank igasugu lolle vabandusi, ka kredexi näol, täiesti närvi ajas,vahest mõtlesin, et sõimas lihtsalt läbi, õnneks jäin ikka viisakuse piiridesse. lõpuks saime laenu coopist, coopi taotlusest kuni võtmed kätte läks aega ca 2-3 nädalat. Kokku jändasime pankadega pool aastat ♀️
Meie just eile ostsime maja. St eile saime notaris allkirjad alla. Asju hakkasime ajama umbes täpselt kuuaega tagasi.
Minu kogemus on see, et kõik pangad ütlesid, et kui oled abielus (ja on vara ühisus) tuleb laen võtta kahepeale. Sest kui kahepeale ei võta loetakse abikaasa automaatselt sinu ülalpeetavaks vms.
Luminor ütles kohe ei, et isegi kahepeale mehega ei ole me piisavalt suure sissetulekuga, et üldse mingit laenu plaanida. Lisaks on nendel igasugused reeglid seoses koroonaga väga karmiks aetud. Lhv jaoks sai takistuseks see, et mehel juba on praegu korteri laen Luminorist. Swedi jaoks see ei olnud probleem ja laenu me neilt saime :)
See, et Kredex laenu väljaspool Tallinnat või mõnda muud linna ei anna on Swedbanki oma laenupunkt. kredexiga ühendust võttes ütles Kredex nendel ei ole piiranguid seoses linna kaugusega. Teistel pankadel sellist punkti ei ole.
Ja väga huvitav, meile ei ajanud keegi mingit sellist jama ning ostsime maja (Harjumaal, Tallinnast ca 30 km) Kredexi abil, Swedist laen.
Nii et tundub natuke kahtlane jutt.
Mis teie säästukontost saanud on? Detsembris kirjutasid, et seal 10 000, jaanuari lõpus oli väidetavalt juba 15. Kui sellises tempos raha kõrvale saate panna, siis ei tohiks ju sissemaksuga probleeme olla? Kui just 400 000 hinnaga maju ei vaata.
Praeguses olukorras, kus sul palk miinimumile tõmmati… kas on üldse tark mõte midagi vaatama hakata? Eks ta teie enda asi ole, aga tundub natuke nagu tulega mängimine.
No säästukontol ongi sissemaksuks piisav summa kui vaja peaks minema. 14 oli jaanuaris jutt muidu. Aga.. Ma ei näpi seda. Ilmselgelt ei pane ma miinimumist või null koostöid tehes selliseid summasid kõrvale nagu nt detsembris.
Mu miinimum määrati kaheks kuuks. Ja nagu ma ütlesin, ma ei vaatagi aktiivselt midagi hetkel. Kui kuskil feedis midagi ette jääb, siis avan.
Kinnisvara võib ju korralikult liikumas olla, aga kas siis enam keegi üldse laenu saab, selles on pigem küsimus. Kehvadel aegadel ei anna pangad sulle kas üldse laenu või saad väga kehvadel tingimustel, nii et kokkuvõttes on tulemus ikka sama. Eelmise kriisi ajal oli ka näha, et kinnisvarahinnad küll langesid, aga midagi sobivat ei pruukinud ikkagi leida. Hinnalangus tuli objektidele, milles oligi juba ebarealistlikult palju õhku sees sest need olidki erinevatel põhjustel kehvad objektid. Ei ole ju mõtet odava hinna pärast mingit jama kokku osta. Sobivaid objekte aga ei müüdud või kui mingi ime läbi midagi leidsid, oli keegi juba ette jõudnud ja pakuti ka küsitavast hinnast rohkem.
Pankade puhul on ka see asi, et esialgsed pakkumised ei pruugi üldse selliseks jääda. Laenukomisjonist läbi käies võib see pakkumine väga palju kehvemaks muutuda või antaksegi eitav vastus, sest riskid on ikka liiga suured.
Aga ma ei kahtlegi, et te endale sobiva kodu kunagi leiate. See võib tulla üsna ruttu, aga ka aastate pärast. Kui on kindel soov, siis selle nimel tegutsemine mõjub väga positiivselt.
Nii kui blogis vaiksemaks/vaatamisi vähemaks jääb, võtate jälle 2 kõmu tekitavat teemat üles – kehakaal ja oma kodu.
Üsna läbinähtav juba.
Mis ma teha saan kui need teemad inimesi huvitavad?! Ja kuna me kaks kuud praktiliselt ei bloginud ja laivitasime, siis paljud jutud mis nüüd siia jõuavad on juba laividest läbi käinud, aga lugejad/vaatajad on erinevad :)
Hinnad võivad olla odavamad kes seda teab, aga võivad vabalt ka mitte olla. Oled lugenud kui palju on USA raha nüüd paari kuuga juurde trükkinud? 4 või isegi 6 TRILJONIT ja Euroopa samuti. Võrdluseks nii palju, et sellist kogust pole trükitud viimaste aasta peale kokkugi. Ehk siis see raha jõuab üsna pea ringlusesse ehk siis raha väärtus langeb. See on ka üks põhjus miks USA börsid on nii palju kosunud ja aktsiate hinnad on juba nii mõneski aktsias kõrgemad kui veel enne kriisi. Inimsed ja fondid kaitsevad end inflatsiooni eest. Nad ei julge rahas olla. Vara omada on kindlam kui raha.
Sama teema Swediga, ütlesid meile, et Kredex ei toeta. Helistasin Kredexile ja nad ütlesid kohe, et mis loll jutt see on. Lõpuks ostsime maja, mis maksis 130000, Kredex toetas 20% ja meie ise maksime sissemaksuks 10%. Maja asub Rakveres, mitte üldse Tallinnas ja kõige normaalsem pank oli tol hetkel Luminor.
Mu kaasa töötab pangas ja on võimalus, et te pole korrektselt aru saanud. Kredex toetab, aga pank ise pole nõus, seega Kredexi toetusest pole kasu. Laenu *sellest pangast* ei saa. Muidugi alati jääb võimalus, et töötaja ütles valesti, kuigi arvestades nende koolituste mahutusid, sertifikaate, “teadmiste kontrolle” (jah, mida enamikes firmades pole), siis kahtlen. Jällegi iial ei või teada…
Maja linki tohib paluda? Oleme ka otsingul
Müüdud juba :)
Aastaid, aastaid tagasi uurisime ühe korteri ostusooviga maad. Korter ise asus ühes väike linnas. Swedbank ütles, et 20% omafinantseeringut on liiga vähe ja äkki tahaksite vanemate/vanavanemate kinnisvara tagatiseks anda. Jalutasime sealt vihast vajutades välja. SEB-s löödi aga käsi kokku, et nad pole tükk aega näinud laenu küsijaid, kel 20% olemas ja pole ühtegi lisakohustusi laenude ning liisingute näol. See korter jäi küll lõpuks ostmata aga selle aasta alguses ostsime panga laenuta maja, mida oma koduks ehitama hakkame.
Olen täiesti kindel, et kui hinnad kukuvad seoses sellega, et ei suudeta oma laene enam maksta, siis ei ole võimalik ka teistel uusi laene peale saada või on tingimused üli-üliranged.
Marimellid oleks peaaegu maja ostnud. Valisid juba osmiku välja, kui selgus, et raha ei olnud isegi poest leiva ja piima ostmiseks.
Kuidas saab tööandja kedagi “miinimumile suunata”? Palga vähendamine on kahepoolne kokkulepe ja sellega ei pea nõustuma. Mittenõustumine ei anna alust vallandamiseks ega koondamiseks.
Ka mitmetel mu tuttavatel mh. mul endal on palka vähendatud seoses töömahu vähenemisega, aga mitte kellelgi rohkem kui 30%. Pigem vähem.
Sa justkui süüdistad tööandjat, kuigi nõustusid ise sellise diiliga.
Ma ei süüdista kedagi. See on ikka unreal kuidas inimesed loevad, mida nad tahavad.
Muuseas, ma olen töölepinguseaduse korralikult endale selgeks teinud, § 37 järgi oleks minu mittenõustumine siiski lõppenud minupoolse töölepingu lõpetamisega, seal ei ole väga midagi vaielda. Kuni kolmeks kuuks on tööandjal see õigus olemas. Kui me räägiks § 12-st, siis jah, oleks mul õigus keelduda, sest töölepingut ühepoolselt muuta ei saa.
Carmen- saab küll.
Tegemist on ühepoolse otsusega. Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, on töötajal õigus tööleping üles öelda vastavalt etteteatamistähtaegu järgides ning antud ülesütlemisele kehtivad õigused koondamishüvitisele.
§ 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral
(1) Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.
Meie saime maja ja 1,5ha maad läbi sõprade ja tuttavate järelmaksuga. Kindlasti soovitan igatepidi läbi tuttavate uurida, sest lõppude lõpuks, üürikas maksad tühja aga järelmaksuga on lõpuks enda oma. Meil on leping 10 aasta peale ja praeguseks 2 aastat makstud.
Küll on hea tunne, et meil majaomanik väga arukas ja vastutulelik ka praeguses keerulises olukorras. Loodan et leiate ka sellise võimaluse! :)
Nähes teie kehva majandamisoskust oleksite esimesed, kes pangale võlgu jäävad.
Sa ei tea meie majadamisoskusest suurt midagi ma julgen arvata :) See on petlik kujutelm sul, et sa meid jube hästi tunned ja tead. Sa tead seda, mida sa blogis näed/loed – sa ei tunne meid :)
@Arvamus
Kui pere suudab üürikorteris elades siiski kõrvale panna juba 10%, siis kuidas te võite öelda, et majandamisoskust ei ole?
#kadedus #loenagaeiloe
Aitäh! Mõni mõtlev inimene ikka jagub siia blogisse :)
Aus, avameelne, ilustamata ja otse elust… niipalju siis sellest, et kirjutate asjadest ausalt ja avameelselt.
Täiesti mõttetu sinuga vaielda. See kui sa tead mu nime ja kehakaalu, ei tähenda, et sa tead midagi minu majandusoskusest ju..?! Kirjutamegi ausalt ja ilusatamata, oleme minu meelest enam kui avameelsed oma teemadega, aga see ikkagi ei tähenda, et ma alasti su ees oleksin – ma ei kirjuta kui verised on mu päevad või kui tihti ma end raseerin või mis mu isikukood, aadress, töökoht jne on. See ei ole oluline avalik info, mis teeks mu blogi seeläbi kuidagi paremaks. Ma kirjutan sellest, millest ma tahan, et oleks avalik :)
Meie ostsime krundi ja hakkasime järk-järgult maja ehitama. Jah oli sääste ja iga viimanegi vaba raha läks maja alla. Nüüd 2 aastat hiljem on meil seinad püsti (maja väljast täielikult valmis) ja esimene korrus täiesti valmis +saun. Elame hetkel esimesel korrusel ja samal ajal nokitseme teise korruse kallal. Peaaegu kõik tööd oleme saanud ise koos sõprade ja pereabiga ära teha(õnneks meil ehitajatest sõpru jätkub). Ja ma ei pea laenu maksma, see on suuur-suur kergendus. Mul ei ole kunagi ühtegi laenu ega järelmaksu olnud ja ei taha ka. Mees ütles ka, et enne las tööd kasvõi seisavad natukeaega, aga laenama me ei hakka.
Palka saab vähendada kuni 3 kuuks 12-kuulise perioodi vältel. Püsivalt palka (ja koormust) vähendada saab ainult poolte kokkuleppel. Kui üks pool – töötaja – sellega ei nõustu, ei ole see veel alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Absoluutselt megamõistlik on esimese asjana panka minna ja oma laenuvõimekust uurida. See peaks alati olema esimene asi. Mitte vastupidi. SEda enam, et laenusaamise võimalused ahenevad üha ja maja väärtuse asemel on olulisem laenuvõtja taust, tavad jms
Muidu käiakse ringi ja uudistatakse ja raisatakse enda aega ja närve otsimisele, pärast selgub, et tegelikult üldse ei olegi piisavat ja püsivat sissetulekut. Müüja juba ärevile aetud, peaaegu pakib, saatis vanaema hooldekodusse ja valib uues kodus tapeeti, et ohoo, Ostja tuli ja kohe on tehing!