Kuna ma pole kindel, kui palju ma sel teemal avalikult võin sõna võtta, ka nimesid nimetamata, siis on see postitus kinnine, aga hea lugemine kõikidele kelle tööandja on alustanud pankrotimenetlust või kes on saanud koondamisteate.

Ma pole rikas, aga hetkel on küll vaestest kahju ja ma inimlikul tasandil saan aru, aga samas üldse ei saa aru, kuidas nii rumalalt saab elada. Ehk lugu sellest kuidas ma sain teate, et varsti toimub koondamine ja kuidas osade elud kukkusid kokku.