PILDID: väike rattaboss
Avastasin just, et mul üks mustand siia jäänud. Mis ta ikka seisab, panen üles.
Hedonil oli sel suvel üsna lõbus olemine, sest tal oli kaks erinevat ratast kasutada. Strideri jooksuratas (link!) ootas teda siis kui me enne jaane Bulgaariast tulime ja kõige naljakam oli see, et ta kartis seda ratast. Nagu reaalselt kartis. Ta ei läinud lähedale ka. Jätsin selle siis tuppa talle mänguasjade juurde ja vaikselt hakkas ta siis huvi tundma. Kiiver oli alati lenksu otsas rippumas ja kuigi ta midagi pähe panna ei taha, siis mõnikord mängu hoos ma ikka ütlesin, et tule, paneme kiivri pähe ja siis isegi leppis.
Tegemist on siis ilma pedaalideta rattaga, et harjutada lapse tasakaalu. Nagu ma aru olen saanud, võib ta sellelt rattalt otse kaherattalise peale istuda ja abirattaid ei vaja.
Mingil hetkel hakkas ta omaalgatuslikult ratast remontima.
Keeras selle tagurpidi ja võttis oma mängu kruvikeeraja ja asjatas seal selle ümber. Ja ühel hetkel, täiesti märkamatult tiirutas ta sellega toas ringi. Jumala ilusti hoidis kohe tasakaalu ja kui ütlesin, et keera või tagurda, siis nii ta tegigi. Kusjuures olin proovinud ainult paar korda teda õpetada, aga ta ei võtnud vedu ja ma mõtlesin, et ehk pole valmis, ei hakka sundima ka, et las harjub selle rattaga ja … voilaa, oligi sõber. Nüüd on selline rattaäss, et anna minna!
Tegelikult soovitataksegi Striderit alates 18ndast elukuust, ehk siis Hedon lihtsalt ootas, millal poolteist täis saab :)
Aga kuna ta sellega alguses ei leppinud, aga õues kogu aeg kärutada ka ei tahtnud, nägin ükskord NaguUues (link!) käies (me ikka vahel käime seal külas) Puky ratast. See oli just kaubaga tulnud ja ma ütlesin, et maksku mis maksab, me võtame selle kaasa. Mõeldud-tehtud, 50 eurot ja olemas. Panime Hedoni kohe poes ratta peale ja no jälle – talle vapsee ei meeldinud. Aga koduhoovis oli nagu vana kala sellega.
Mulle meeldib, et siin pildil just üks mull tal vastu pead katki põrgatab :)
Alguses ei saanud pedaalide tööle pihta, aga kaks sõitu ja korras. Nüüd käib isegi lapsehoidja temaga sellega jalutamas ja püsib ilusti sadulas ja sõidab hea meelega. Nii et, kümnesse!
Kusjuures, selle Strideriga annab toas jumala hästi sõita ja harjutada, niiet miks mitte sügiseks selline tubane atraktsioon soetada, et suveks selge oleks. Jõulukingiks idekas! Tore, et ma juba jõulukinkidest räägin, aga reaalselt ma üks õhtu vaatasin eBayst jõulukinke inimestele :)
Kas teie lastel on mingid rattad? Millised? Kui vanalt nad harjutama-sõitma hakkasid?
3 Kommentaari
Mari siiani ei oska oma Strideriga sõita :D
Mu 3-aastane poeg sõidaks non-stopp oma jooksurattaga. Ma arvan, et 1,5a ei peagi sellest veel vaimustuma, küll jõuab :)
Meie 2.2a poiss sai kevadel jooksuka ja siiani ei jaga matsu. Sõidab ikka, või noh hoiab jalge vahel ja lükkab lenksust, kella tilistab ka :D Tõukekas on ka, kingiti kui 1a sai. Ei jaga matsu. Aga see keerulisem ka. Ees üks ratas mida saab lenksust keerata ja taga kaks mis paigal. Micro tõukeka stiilis tundub lihtsam, ei ole proovida saanud. Ees 2, taga 1 ja miski ei pöörle, kõik kenasti paigal ja ei aja segadusse. Nukuvanker ja Brio lükatav kasti asi on juba peaaegu aasta aega kõige suurem hitt. Tänaval ja toas hull ralli käib.