Kell on 3:33 ja ma tiksun unetuna voodis. H pugis just kõhu täis ja mina surfan feissis.
Vaatasin just imelisi kraanikausse… Oh, oleks mul oma maja…
Sattusin aga ühele anonüümsele blogijale silma peale viskama ja see teema puudutas kohe nii väga, et “pidin pliiatsi haarama” ja sõna sekka ütlema.
Teemaks siis – lastetoetus, võtame rikastelt ja anname vaestele.
Ma julgen vastu vaielda. See on nagu astmeline tulumaks.
Miks peaks näiteks kahe kõrgharidusega heal järjel ja end üles töötanud inimene saama vähem raha oma laste jaoks kui põhiharidusega ja “pole viitsinud terve elu tööd teha” miinimum(ema)palga saaja?
Minu meelest lapsed on võrdsed, lapse tasandil.
Sama nagu astmeline tulumakski, miks peaks näiteks 20a ennast ülestöötanud, vaeva näinud ja ööd ja päevad rabanud firmajuht maksma oma palgast suurema osa raha ära kui suvaline kruvi keeraja kaheksateist astet madalamal, kes näiteks pole viitsinud koolis käia, õppida ja end üles töötada…
Minu meelest on igati normaalne, et mõni inimene saab rohkem palka kui teine. Olen aga poolt igasugustele lisatoetustele, mida nö vaesemad pered võiksid taotleda. Samas ma leian, et ilma rahata inimesel (kes teab juba eos, et raha pole) pole mõtet last saada.
Ühtpidi on laps tänapäevamaailmas luksus, teistpidi võiks lapsi saada täiemõistusega inimesed, kes saavad aru, et ilma rahata laps ei kasva, armasta sa teda palju sa tahad.
Elementaarseid asju pead sa talle võimaldama – riidesse panema (pole sealjuures oluline, kas teise või kolmanda ringi riideid või brändikaid), kõhu täis söötma (keegi ei ütlegi, et ta peab iga päev croissant’idega kalamarja alla kuukama) jne
Meie kvalifitseeruks ka siis näiteks selle pere alla, kes võiks rohkem lastetoetust saada. Ma ei näe, et oleks aus, et näiteks Malluka pere peaks seepärast vähem raha saama, et Kardo tööl rohkem teenib või Mallukas lapse kõrvalt kõvasti tööd rabab. Lapsed on lapsed ja nemad vajavad ju ühepalju, see kuidas vanemad raha jaotavad on juba teine teema.
Või näiteks – perekond, ema-isa, kolm last, sissetulekuga 3000€ elavad neljatoalises korteris, mille kuumakse (laen või üür) on 600€ kuus + kommunaalid, neil on auto, kaks last käivad lasteaias… Miks peaks see pere nüüd saama kolme lapse pealt näiteks 150€ toetust, kui samas…
Perekond, ema-isa-beebi, sissetulekuga 1500€, elavad kahetoalises korteris mille kuumakse on 300€ + kommunaalid, neil on auto, aga hetkel töötab vaid isa… Miks peaks see pere saama ühe lapsega näiteks 150€? Ainult seepärast, et nad saavad vähem raha?
End of the day on nende perede sissetulekud ikkagi propotsioonis ka sellega, kus nad elavad ja millised on väljaminekud. Mõtlen siinkohal elementaarseid elamis-söögikulusid.
Ah, läheb liiga diibiks ära… Olete vast mu poindile pihtsa saanud.
Mis teie arvate? Kas oleks mõistlik kui väiksema sissetulekuga pered saaksid rohkem lastetoetust kui suurema sissetulekuga pered? Kuidas neid sel juhul selekteerima peaks? Mis tähendab rikas või vaene?
Ma arvan, et mingist sissetulekutasemest see lapsetoetus tundub nagu kopikad, mis märkamatult iga kuu pangakontole jõuab. Samas kui palju on sellise palgatasemega inimesi? :D
Lapsetoetusest võiks olla võimalik loobuda hästi lihtsalt (vb juba on, ei tea).
Samas on selge, et seni, kuni kõigil on võrdne, ei saa see toetus olla kellelegi reaalne abi, vaid jääb alati sümboolseks summaks. Mis on lapsetoetuse funktsioon?
Minu meelest võiks näiteks lastetoetus olla üldse selline, et okei, beebieas saad mingi summa iga kuu, aga alates 3ndast eluaastast oleks see mingi summa, mida riik maksaks otse nt mingile huviringile või trennile. Siis kaoks ära ka see “saame lapsi viinaraha pärast”. Normaalne inimene kasutabki seda raha ilmselt mõne huviringi, trenni vms jaoks. Hetkel on ta jah üsna väike ja kaob kuus näiteks mähete peale..
see praegune lastetoetus (45€) on ainult niipalju hea, et katab ära lasteaias kohatasu (41€), tuleb ise ainult siis söögiraha maksta kohalkäidud päevade eest…
novot, mingigi konkreetne kasu :)
Täielikult nõus, juba ammu mõelnud selle peale! Minu meelest võiks ka riik toetada kas näiteks huviringide või treeningute või töövihikute või mingi muu taolise peale :) raha lollidele andes kannatavad lapsed.. :(
elan Norras ja siin on astmeline tulumaks ja asi töötab. Maksan kull päris suure summa iga kuu aga selle eest ei ole ka sellist vaatepilti nagu Eestis on. Va murjamid ja kuud pagulased kes head süsteemi ara kasutavad, mida õnneks Eestis pole ja loodan et ei tule ka…
pagulased pressivad peale siingi… ega see aeg ilmselt kaugel pole :(
Saksamaal ka astmeline tulumaks, aga samas mind räigelt häiris, et mu toonane äi sai 4500€ palka ja pidi 40% riigile maksma… ta oli 36 aastat lufthansas töötanud ja end reaalselt mingist lennukipesijast osakonnajuhatajaks töötanud aastatega, miks ta halvem on, kui näiteks mina, kes ma sain 1000€ ja maksin mingi 12% vms (ei mäleta täpselt enam)
Mina näiteks lähen räigest kettasse, kui inimesed hakkavad vinguma, et lapsetoetus on nii väike ja minimaalne, et selle eest ei saa midagi. Aga krt kelle jaoks Sa selle lapse sünnitad siis? Endale või riigile? Miks riik peab Sinu last üleval pidama?
Mina pooldan seda, et ennast võimalikult hea palga peale upitada ning siis lapsehoolduspuhkuse ajal normaalselt hakkama saada ja enda töö vilju nautida, mitte vinguda iga kuu oma miinimumi kätte saades, et Eesti riik on ikka pekkis küll, et lasterahad nii väiksed ja lapsele midagi osta ei saa.
Naised peaks sellele eriti mõtlema, et mingi hetk plaanis ka laps saada ja sellest lähtuvalt ka valikuid teha elus.
Ja samas on alati võimalus, et isa jääb lapsehoolduspuhkusele, kui tema igakuine palganumber suurem on.
Mina olen igatahes vastu, et sissetulekust sõltuvalt lapsehoolduspuhkuse rahasid makstaks.
olen sama meelt. laps tuleb saada siis kui sa selleks valmis oled. nii vaimselt kui materiaalselt. ja lastetoetused või ma ei tea, ükskõik mis riigipoolne raha ei tohiks olla põhjuseks. tore, kui saab, aga see pole ju peamine!
See on vist see teema, mida kõva häälega ei tahaks isegi 10-meetrise pulgaga puutuda, sest kohe lendaks kohale parv raisakotkaid. Aga ma olen sinuga nõus. Ma saan aru, miks vaesed pered näevad seda ebaausana, aga minu arust ei tohiks riik karistada heal järjel olevaid inimesi, kes riigi sotsiaalsüsteemi ei koorma. Minu arust on lapsetoetuse funktsioon tõesti olla sümboolne lisaraha igakuisele sissetulekule. Lapse teed ikka nii, et enda sissetulekust piisab täielikult ja see toetus võib tulla ja mitte tulla, midagi ei juhtu. Aga samas ma mõtlen ka äärmiselt ratsionaalselt ja olen materiaalne inimene. Kui lapsetoetused oleksid suuremad, siis nö raha eest lapsi tegevad inimesed teeksid neid lapsi samamoodi edasi ja minusugused mitte.
Minu arvates peaks ka natukene laiemalt asja vaatama. Küsimus pole ainult selles, kas rikas peaks maksma rohkem (saama vähem toetusi) ning “vaene” maksma vähem (saama suuremaid toetusi). Astmelise tulumaksu mõte seisneb ikka selles, et kõigil oleks hea elada. Teistes ühiskondades see toimibki, sest rikas ei ole kasuahne individualist, kes mõtleb ainult endale. See rikas tahab samamoodi elada ühiskonnas, kus teda ümbritsevad normaalsel elujärjel inimesed. Sa võid teenida 4000 eurot kuus ja elada luksuslikult, aga kui su naaber kõrval teenib 400 eurot kuus ja ta lapsed käivad ringi nagu kaltsakad ning neil on probleem ainuüksi söögiraha kokkusaamisel, siis seda ei ole ju tore vaadata!? Normaalne inimene ei mõtle sellisel juhul, et on ikka looder, ainult keskharidusega ja veel nii niru töö peal. Samuti ei saa nii üks ühele sildistada seda rikka ja vaese inimese probleemi. Eestis ringi vaadates, siis on näha, et normaalsel elujärjel elavad inimesed on suuremates linnades (mida pole just palju). Inimesed, kes elavad maal, neil puudub töö. Kõik inimesed ei ole loodud IT spetsialistiks, et teenida kõrget raha kodus töötades. Palju on neid, kes teenivad elatist lihtsa tööga (käivad sigalas, lüpsavad lehmi), paraku on palgasüsteem siin kõrval nigel. Midagi on valesti, sest inimesed ei peaks normaalse palga pärast linna kolima.
Meie peres on kokku neli firmat ja mina isiklikult oleksin nõus maksma selle mõnikümmend eurot oma palgast rohkem ning saama lapse pealt näiteks 150 euro asemel 100 eurot toetust. Muidugi hoopis teine teema on see, kuidas hästi riik seda raha ära kasutab. Kui lihtsalt anda see raha abivajajatele, siis ei pruugi midagi muutuda. Palju saab peresid toetada muudmoodi, näiteks riik võiks osta teenust ning pakkuda tasuta lastele erinevaid huvialaringe.
Jutt läks nüüd jube pikaks :)
Olen sellessuhtes nõus, et lihtsalt raha jagada, kaob point, siis lähebki see paljudes peredes kõrist alla vms. Pigem panustada just tasuta koolisööki, lasteaiakohtadesse, huvialaringidesse, trennidesse jne. Minupärast kasvõi tasuta loomaaia või Lottemaa külastusse, aga vähemalt läheb asja ette, laps saab mälestuse ja emotsiooni.
Mina täiesti nõus sinuga ja olen ise ka alati niimoodi mõelnud.
Ma pigem saaksin siis rohkem lastetoetusi ja ega ma lisarahast ära ei ütleks kunagi , eks Aga üldjuhul ma siiski arvan, et päris õige see asi poleks. Läheks liiga bürokraatiaks ära. Hakkaks jälle lapsi sündima kohtadesse, kus neid päriselt ei taheta… puhtalt raha pärast. Las olla pigem nii nagu on… vähem jama – vähem kobinat.
Kursaõde näiteks kirjutas avalduse, et loobub lasterahast. Kuna tegu on jõuka perekonnaga, siis ta ei näinud pointi sellel toetusel ja soovis, et selle saaks keegi teine.
Sellega ma olen nõus, et kui inimene tunneb, et ta seda ei vaja, palun väga, loobu, aga ma ei leia, et oleks õige eristada inimesi, eelkõige siis lapsi, et üks vajab rohkem raha kui teine. Laps on laps.
Lastetoetus peaks olema vajaduspõhine! Mina olen oma 45 EUR nõus loobuma, kui see aitaks kogu lastetoetuse süsteemi NORMAALSEKS teha. Tegin lapse iseenda jaoks ja ei eelda, et riik teda üleval peaks hoidma. Aga kui tõesti on lapsi, kes seda toetust vajavad, mis iganes põhjusel (on vanemad logardid, või lihtsalt raske aeg), siis palun aidake neid peresid, kel tõesti vaja. Ja see 45 EUR on nii naeruväärne summa, et sellise toetuse võiks 1 või 2 korda aastas välja maksta 12 x 45 EUR= 540 EUR (või siis 270 EUR + 270 EUR), sest paljudel kaob see raha lihtsalt ära (inimesed ei oska majandada), siis selline suurem summa korraga 1 kord või 2 korda aastas ehk aitab perel midagi suuremat ja vajalikku osta (ilma et peaks sms laenu võtma).
Sellega olen ka nõus, et võiks näiteks kahes osas maksta. Saabki osta mõne vajaliku asja – käru või mis iganes hetkel vaja on, äkki pesumasin läheb katki.
Sinu jutt väga õige. Ma ei saa aru kas siis selle postituse kirjutaja on tõesti nii deep shit, et sellist jama välja ajab.
See postituse kirjutaja võiks olla teadlik sellisest asjast nagu Vajaduspõhne Peretoetus mis on ühe lapse kohta 45€ ja kahe ning enama lapse kohta 90€ kuus. See on koht kus arvestatakse ka sissetulekud, et kas sul on võimalik saada või ei. Isegi kui su pere sissetulek läheb üle antud piiri siis KOV vaatab ise kas seda raha on antud perele vaja või mitte. Tean perekonda kus sissetulekud on üle antud piiri kuid saab endiselt ka VPPT kuna sotsiaaltöötaja on ise aru saanud ,et antud pere seda vajab.
Mis puudutab VH siis ma kas olen loll või milles asi,AGA mina leian ,et need vanemad kes on töötanud,teeninud välja oma palga ja lähevad dekreeti võiksid saada VH kauem kui mittetöötav . Mina saan ka min VH kuid mind on ajast aega häirinud see,et miks see mittetöötav ludri(ka mina :D ) peaks saama 18 kuud emapalka kui töötav ema saab selle asemel 16 kuud ? Mis loeb see,et ta sai dekreetrahad. Kui mittetöötav hakkab kohe 1 päevast saama emapalka siis töötav ema heal juhul 70 päeva hiljem. See on see koht kus riik võiks ise mõelda natukene selle üle. Vanemahüvitise osas võiksid esirinnas olla siiski need lapsevanemad kes on tööd teinud ja kõrgema VH välja teeninud.
Muidugi ma ei tee maha neid inimesi kes tõesti lapse kogemata saavad ja üritavad talle kõike paremat pakkuda. Õnnetuseks on pool riiki(ma loodan ,et ei liialda)täis selliseid kes trükivad lapsi üksteise järel seni kui vanus enam ei lase ja seda kõike vanemahüvitise ning suureneva lapsetoetuse näol.
Seega olen sinuga jumala päri. Nagu pole astmeline tulumaks tolereeritav pole ka kõrgem lapsetoetus teatud peredele vastuvõetav.
Now kill me kui miski mu öeldu ei meeldi :D
Pigem võiks sotsiaaltöötaja külastada kõiki beebisi ja veenduda nende heades elutingimustes. Kui hirmuks/tegelikuseks on nö raha pärast tehtud lapsed siis ehk selline külastus aitaks seda välja selgitada.
Sissetulekuga on ju tegelikult nii, et mida rohkem teenid seda rohkem ka kulub. Saad nt. uuema turvalisema auto osta/liisida, mis on kallim. Suurema korteri/maja. Kokkuvõttes on kasu ikkagi lapsel, kes saab nt oma toa või turvalisema auto kus vanematega kaasa sõita.
Ma ise arvan, et riik võiks hüvitada huvitegevust/ringe. Kui nii mõelda, siis poole see 45€ eriline raha. Ma käin nt beebiga ujumas 8 korra kaart 55 € siis käime veel võimlemas – seda saab sama kaardiga teha ehk siis kuus ainu üksi kahe trenni peale kulub 55€. Käime veel vahepeal muusikatunnis ka :). Juulis lähme silmaarstile (visiiditasu 50€ ja oleme seda aega oodanud üle kuu aja!!)
Ma ei lase ühtegi sotsiaaltöötajat oma koju lambist! :D Nalja teete v.
Sama siin! Kui mulle keegi sisse lendaks, siis minu korter ja eluviis ilmselgelt poleks “piisav”, ometigi ei tunne mu laps millestki puudust, ei armastusest, rahast, söögist ega muust..
Lõppude lõpuks ei ole ilmselt mitte keegi keelanud väiksema sissetulekuga inimestel ennast harida ja selle najal suurendada oma silmaringi ning leida vastav töö, millega saadav sissetulek oleks rahuldav. Tihtipeale, mitte alati, taandub kõik inimese enda laiskusele.
Täiesti nõus! Ei taha küll halva inimesena tunduda, aga ma tõesti ei mõista neid inimesi, kes isegi enda ülalpidamisega hakkama ei saa, siis ohtralt lapsi meisterdavad ning pärast riiki kiruvad, et keegi neid ei aita ja toeta. Mul endal on juba paar aastat väike beebiisu peal olnud, aga ma ei ole seda teekonda julgenud veel ette võtta,sest ma tunnen, et ma ei ole nii hästi majanduslikult kindlustatud veel. Ma tahaksin, et oleks võimalik täisväärtuslikku elu elada.
Samamoodi ei mõista ma tegelikult seda Kodutunde saadet. Okei, nende puhul teen erandi, kus tõesti üks vanematest on invaliidiks jäänud või lapsed orvuks jäänud ning vanaanemate kasvatada. Ma ei saa aru sellest, et inimesed on omale vorpinud 5 last ja elavad mingis täielikus laudas, kus pole isegi elementaarseid hügieeninõudeid. Keegi tööl ei käi ja jutu järgi on ka ikka kergelt öeldes pooletoobised. Ja siis neile ehitatakse põhimõtteliselt uus kodu ja tehakse kõik ette-taha ära. Samas, täiesti tavalised inimesed, kes käivad korralikult tööl ja on võib-olla julgenud ühe lapse teha, elavad tavalistes üürikorterites, mis ei ole Tallinnas üldse odavad. Kas nemad lähevad oma rasket saatust kurtma, et keegi ei tule nende 400€ üüri ära maksma ja riik neid ei aita ja kõik on halvad ?
Täiesti nõus Loore jutuga. Olen täpselt sama asja mõelnud! :) Tehakse neid lapsi niii palju ja kui küsida, et milleks, siis öeldakse: “mulle lapsed nii meeldivad”.. Mulle meeldib ka palju asju, aga kui ma seda võimaldada ei saa, siis lihtsalt ei saa ja kõik. Sama on lastega, mõni vaatabki, et ta suudab ainult ühe lapse üles kasvatada ja ikka vaadatakse kohati viltuse pilguga, et miks ainult üks…..
Eks seetõttu meie iive langebki, et eestlane mõtleb esmajärjekorras, kas saab ikka last lubada :D ( Jah, nii ka mina. 1 tütar ja teine laps plaanis). Kui ma teaks, et suudaks 10 last vabalt üleval pidada, siis ma ka saaks 10 last. Aga reaalsus on teistsugune.
Ja mina ei süüdistaks madalapalgalisi. Keegi ju ometi peab olema koristaja või mis iganes nii öelda madalama ameti omaja. Kui kõik oleks firmajuhid, abid, asendajad, siis kes toodaks ja käe külge paneks :P. Ja samas “rikkad” ei peaks ka süüdi olema, et nad head raha teenivad. Selline segane värk.
Ma ei tee neid samuti maha! Ma räägingi, et ta pole halvem kui firmajuht ja peaks sama palju lasteraha saama :) ma ei saa ka aru, miks ta rohkem peaks saama?
Päris niimoodi ikka ka ei saa, et parema sissetulekuga inimestelt ainult võetakse ja riigi poolt midagi vastu ei anta. Suurema palgaga inimene on isegi juba rohkem riigikassasse panustanud (ka võrdse tulumaksu korral) ja maksab võibolla 5 inimese lapsetoetuse kinni samal ajal kui mingi sarisigija need toetused kõrist alla valab endal. Võibolla natuke äärmusest äärmusesse näited, aga point siis selles, et ei saa ainult ühtedelt võtta ja teistele anda.
Nõus :)
Lastetoetus võiks tõusta (kuna ka muud asjad pidevalt tõusevad nt kasvõi lasteaia maksud). Mul on endal 2 last ma käin tööl ja ka elukaaslane käib tööl. Lasterahadest maksan lasteaia kohatasud ja söögi lasteaias ehk siis see kõik kulubki reaalselt lastele. Riided ja muud asjad ostan oma palgast neile. Ka muud arved maksan omast taskust. (Olgu elukaaslane maksab kommunaalid ja enamuse toidust ostab tema, kuid tal on maksta ka pangalaen, kindlustused jms). Teenin üle miinimumi (sõltuvalt kuust kõigub ka palk tegelikult) Samas ei leia, et oleks õige öelda, et inimesed töötagu end üles ja otsigu parem töö. Ausalt eesti väiksemates linnades on täielik tööpuudus. Kas oled liiga hea või liiga vähese kogemusega. Tihti korraldatakse konkurss töökohale kuna seadus nõuab ja reaalselt on olemas inimene juba enne konkurssi. Küladest ja alevotest ei hakka parem rääkimagi. Tallinnas, Tartus, Pärnus on veel võimalik kuskile parema kohapeale minna, kuid muudes linnades/kohtades rabeled higimull otsaees ja kui midagi ei meeldi antakse kinga, sest järjekord teiste tahtjate näol on uksetaga. Paraku.
olen nõus, et kõik peaksid võrdselt saama, sest tõesti last ei tehta raha pärast. Sain küll lapse nii, et ei planeerinud kuid pisikese elu kallale minna ei söandanud-ei olnud valmis kuid valmidus tekkis jooksvalt. Muide üksikvanema palk on 19.80 eurot ja paljud üksikvanemad kurdavad- mina see eest tänulik, et seegi summa lisaks. Laps on ikkagi armas ja mitte sellepärast kehvem.
Mul tekkis pigem küsimus, et mis õigusega sina sildistad siin kõiki vaeseid inimesi loodriteks ja suvalisteks kruvikeerajateks? Kuidas ja mille põhjal sa eeldad, et kõik inimesed on vaimse ja füüsilise võimekuse poolest võrdsed, ja peaksid ühtemoodi suutlikud olema end üles töötama ja kui seda ei suudeta, siis ollakse ise süüdi? Kust võtad sa õiguse, et kellegi käekäiku arvustada?
Kõige rumalam asi, mida arvata, on see, et aga näe. mina ju töötasin end nullist üles, kuidas sina siis ei suuda. Samamoodi oskustööliste alavääristamine. Aga kes rikastele neid uhkeid häärbereid ehitaks? Kes torusid parandaks? Kes restoranis gurmeeroogasid sulle hõbekandikul ette kannaks või poes kaaviari kaaluks? Kas sa arvad, et see, et sa oskad oma blogisse reklaami müüa jms asjad enda kasuks pöörata, teeb sinust võimekama inimese kui mõni suvaline kruvikeeraja?
Ma püüan vältida kõige põhjal, mida ma sinust tean, hinnangute andmist, aga ütlen niipalju, et vaata – paljudel neil “mittehakkamasaajatest loodritel” on selline asi nagu eneseväärikus ja tolerants.
Aga kui teema juurde tulla, siis mina arvan, et lasteTOETUS peaks olema vajaduspõhine, kuigi, muidugi, kuhu see piir tõmmata, kes kui palju saama peaks, on omaette küsimus. Kui kõik lapsed on võrdsed, siis miks peaks ühe pere laps 2x suuremas “toetuses” kümblema?
Ja lõpetuseks – ma ei räägi seda juttu üldse sellest vaatevinklist, et ma ise kibestunud vaene oskustööline olen. Ma lihtsalt natuke tean, kui raske on ilma lipitsemata ja supertutvusi omamata ja kellegi voodist läbi käimata normaalset või veel enam – unistuste töökohta leida.
Inimesed on erinevad ja kaugeltki mitte võrdsed. Soovitan sul sellepeale mõelda enne, kui uuesti kaagutama hakkad. :)
Oot, ma ei pea end kellestki paremaks ega rikkamaks!
Ma olen ise täpselt samasugune “hariduseta kruvide kokku keeraja”. Sa lihtsalt tahad näha, et ma olen endaarust teistest üle vms.
See reklaamiraha, mida sa siin mainid, pole isegi miinumumpalk, seega, halt die klappe ich habe feierabend :D
No kuule, seda enese ülestöötamist võib täpselt samamoodi nende nör kruvi keerajate kohta öelda. Kui sa tahad olla hea ja nõutud ehitaja, õpi ja harjuta! Kui sa tahad olla hea ja nõutud torumees, õpi ja harjuta! Täpselt samamoodi kehtib ka nende ametite kohta, kes oskab oma tööd hästi, neid soovitatakse ka edasi ja klientidest neil puudust ei tule kunagi.
Kes aga loomult laisk, see jääb alatiseks lihtsalt nõudma, mitte kunagi ise panustama.
Lisaks tahtsin veel öelda, et eesti inimesed peaksid üldse õnnelikud olema, et emapalka antakse. On nad üldse enda nina eest kaugemale riikidesse vaadanud ja aru saanud, kuidas mujal maailmas asjad käivad?
Kõik õige, aga me ei räägi emapalgast, vaid riiklikust lastetoetusest (45€ kuus)
Mina saan lastetoetust 90€ ( 2 last ) & selle raha eest maksan mõlema lasteaiamaksud ära , nii kohamaks , kui ka toiduraha. Üks laps umbes 40-42€ ( oleneb kuust ) , selle hulgas siis toit & kohamaks .
Nõustun sinuga täielikult! Inimestel on millegipärast tekkimas arusaam, justkui neid lapsi sünnitatakse riigile ja siis las riik maksab toetusi. Need toetused, mis meil Eestis on, need on niigi luksus, paljudes riikides pole neidki ja pole ka emapalka! Ja no tõesti, miks peaks keegi, kes on ise ennast üles töötanud ja vaeva näinud, omandanud hariduse jne. maksma rohkem kui need põhiharidusega mammakesed. Teine asi on lihtsalt see, et Eesti nn alampalk on juba ammu naeruväärne, sellega ei ela inimlikult ära ja see on asi, mida riik peaks reguleerima!
Minul on kaks poega,sain teada,et ootan oma esiklast,jäin koduseks,mind pole kunagi see raha teema ja summad huvitanud.Oleme õnnelikud ja saame väga kenasti hakkama,poistel pole kunagi millestki puudus olnud.Kõige tähtsamad vanemad,kodu soojus ja armastus.Praegu käin tööl,ei ole kõrge palgaline,aga see töö meeldib mulle väga,ootame oma kolmandat pojakest (kõik lapsed planeeritud ja väga oodatud) Tahan oma jutuga jõuda sinna,et hästi planeerides ja elada mõistlikult,saab kenasti elada ja ei pea koguaeg mõtlema,miks see riik nii vähe maksab.Elame maal talus,pole ühtegi laenu ja loodame,et ei peagi võtma