Ausalt, ma mõtlesin viis korda, kas panna see nädalavahetus kirja või ei ja siis mõtlesin, et mis seal ikka, see oli üle pika aja meil selline mõnus nädalavahetus kahekesti. Lihtsalt võib tunduda, et saatsime lapse maale, et jooma minna. Päris nii see ikkagi polnud, meil oli nii reedel kui laupäeval üks kindel üritus kuhu minna, paaritunnine, mis venis mõlemal päeval hommikusse.

Jah, me saatsime lapse maale Liisi juurde, sest mitte kellelgi polnud paari tundi aega, et tulla Hedonit reede ja laupäeva õhtul meile vaatama ja mis seal ikka. Liis tuli reede hommikul linna, võttis Hedoni peale ja läksid maale poiste juurde.

Meil oli reedel Mademoiselle kohvikus õhtusöök. Kutsuti meid sinna kui koostööpartnerit, tänutäheks. Olgu öeldud, et see on vist esimene kord kui ma neist kirjutan. Olen seal küll korra varem käinud, vist avamisel ja instagramist/facebookist ma tookord kaugemale ei jõudnud. Aga hea, et on ka neid, kes kutsuvadki blogijaid vahel niisama välja ja ei eelda, et kohe peab seitsmekilomeetrine ülistav positus tulema.

Esiteks, kohe kui me sinna jõudsime, vaatasin, et meie lauas kaks megtuttavat tšikki, aga no ei teadnud mina, kust ma neid tean. Kui nad midagi blogimisest rääkisid, siis tegin pildi ja saatsin Mallule, sest mul on tunne, et ta on nagu blogide entsüklopeedia – teab kõiki. No teadiski.

Kui rääkida õhtusöögist, siis… Ma oleks võinud parem kohe sõprade juurde veini minna jooma.

See kitsejuustusalat oli… Nagu täiesti mõttetu. Meelis ütles, et jumala hea. Ma arvan, et tal oli kõht ikka väga tühi. Ma ütlesin, et sa lööksid mind kodus maha kui ma sulle paki rukkolat (seal oli spinat) kaussi lükkaks, sinna peale kaks mozarella palli ja kaks kirsstomatit poolitaks.

Pearoaks oli madalal temperatuuril küpsetatud veisekülg, mis oli veider. Esiteks oli mul tunne, et see on siga, mitte veis. Teiseks oli see täiesti maitsetu. See roheline pulber – ainult kaunistuseks, mitte mingit maitset polnud.

Magusat ma ei söö ja kui ma selle ühe amspu kuus võtan, siis ma tahaks et see oleks midagi imelist – nagu näiteks rafaello, mida ma ka sellelt kookoskoogilt ootasin. Aga no mida polnud, seda polnud.

Tähelepanek: minu vastas olnud blogija teatas, et kookost ta ei söö. Ometigi-ometigi?

Jep, ma pildistasin ta jääke. Minu kook näiteks jäi lauale puutumatuna, selle ühe amspu võtsin Meelise koogist.

Esines terve õhtusöögi saateks Liis Lemsalu, kes oleks nagu oma kodus sõpradega chillinud. Ta nägi välja nagu… Ma ei tea, ma lähen Prismasse nii, aga mitte esinema.

Jumal, ma kõlan nagu mingi sajandi vingats, aga no oleks võinud ju midagi paremat selga panna, sest õhtusöögilised polnud suva teksade ja särkidega, vaid suuremalt osalt ikkagi üles löödud jne

Jõime oma joogid lõpuni ja läksime Ivari juurde (jajah, see Triinu Liisi Ivar, keda ma tunnen mingi 15 aastat ja peale).

#andonegirl oli kõige naljakam hästäg sel õhtul :)

Igaljuhul tegime seal paar veini ja liikusime edasi uue koha avamisele – Peemot peaks olema päeval söögikoht ja õhtuti mõnus pleiss kus sõpradega chillida. Avapeol oli maja rahvast täis ja ma väga sotti ei saanud, aga plaanis on sinna mõnel päeval sööma minna. Toidupildid nende Facebookis (link!) on küll ahvatlevad.

Ma ausalt ei tea, mis kell me koju tulime – kolm, neli.. Pool viis läksime igaljuhul magama.

Laupäeval ootas meid ees Butterly lounge kuues sünnipäev.

See on tõesti juba traditsiooniks saanud seal käia – me oleme kõik need kuus aastat sünnipäevast, headest kokteilidest ja suupistetest osa saanud. Mina muidugi ilma vaarika mojito ja böffita sealt lahkuda ei saanud.

Kingituseks viisime iga aasta eest kilo komme!

Südaööks oli meiega liitunud veel kaks sõbrannat, kellega läksime linna peale ringi luusima, teadmata, kuhu me edasi lähme. Ma ausalt ei mäleta, millal ma läbi öise vanalinna jalutasin ja inimesi vaatasin. Mis pop koht see Labor on? Nagu megamassid olid seal ees! Isegi Shootersi ja Nimeta ees oli vaikus. Oot, kas nad ei pidanud end vist varem sulgema? Kuskil oli kunagi mingi uudis. Aga savi sellega. Hollikas oli väiksem järekord kui Laboris, see juba peaks midagi näitama, aga ma ei tea mida. Odavad joogid? Head joogid? Kes on käinud, annab kommentaarides märku eks.

Jalutasime, mis me jalutasime, sattusime me ühe swingeritepeo ukse taha. Meid kutsuti korduvalt sisse, aga me loobusime. Valisime vana hea X’i. Seal oli mõnus retropidu, kust ei puudunud „Linda Linda“ ega „Once in a lifetime“.

Ühtlasi kohtusime seal mingi saja tuttava näoga, kuniks potsatas meie lauda hullumaja arst E. Kuna ma ei tea, kuidas tema nime täpselt kirjutatakse, siis las ta olla salapärane E. Meie blogi lugeja ja fänn, kes ei pidanud seda paljuks igal võimalikul moel välja näitamast. Tõesti, väga armas inimene, rääkis mis meeldib ja kuidas ta ootab uusi postitusi nagu kana muna jne. Lõpetuseks tõi ta meile veel vahuveini lauda ja ütles, et kui me teda segame, kaob ta nagu tina tuhka. No ei olnud minul tema vastu midagi, aga õhtu lõpuks kaotasime ta ikkagi silmist.

Enne koduteed põikasime ikka sinna swingerite peole ka, aga see oli nii piinlikult igav ja õhtu higlight oli 12€ vahuvein, siis pole sellest isegi midagi kirjutada. Saunaselfiet ei hakka ilmselt jagama :D Tulime sealt hoopis meile. Kuna alkoholi on mul kodus alati, aga mahla ja kokakoolaga oli nigelasti, hüppasime poest läbi. Ainus mis lahti oli Westmann. Ma ei tea miks, ma võtsin lisaks mahlale ja kokale ühe karbi röstitud sibulaid. Kui me meile jõudsime, meid oli alles kolm – siis oli meil meganälg, me sõime terve hunniku võileibu röstsibulaga. Täitsa ajuvaba. Me ei teinud ühtki koksi. Istusime ja jutustasime ja viie ajal läks sõbranna koju. Kes muuseas kannab sama nime mida röstsibul :D

Pühapäeva hommikul ärgates võtsime kohe suuna maale, et Hedon tagasi tuua. Liis oli kaneelirulle teinud ja Hedon magas veel lõunaund. Ärgates lasime tal veel õues mängida ja tulime koju ära. Tegin suure poti hakklihakastet ja tatart ja nüüd ma siin blogin, Hedon ja Meelis jooksevad mööda tuba nagu kaks hullu, söövad õunu ja lasevad mul rahus arvutis istuda.

Mis te nädalavahetusel tegite?