Korraldasime mu sõbrannale babyshoweri ja üsna sellise mitte-traditsioonilise, seega kui kellelgi on veel sõbranna, kes ei ole selline, kes tahaks siniseid muffineid (they are so yesterday!) ja beebipüree maitsmist ja tite mähkimist, siis teile ehk siin mõni hea idee varuks.
On naisi, kes saavad esimest korda emaks ja ei teagi ilmselt kuidas titte mähkida või et trukkidega hõlmikbodyd on paremad kui üle pea käivad või et kuidas maitseb kõrvitsapüree – nendele tegevustel on absoluutselt olemas oma koht, aga mitte alati. Nii nagu mõni ema ei tea, mida tal üldse vaja võiks minna ja beebipeol saab kõik selle talle kinkida – ühe sellise korraldasin eelmisel suvel, lugeda saab siit – Tegin sõbrannale babyshoweri.
Sel korral oli ees ootamas naine, kes saab kolmandat korda emaks – kellel on juba olemas kõik, mida vaja võiks minna, alustades sitsisatsilistest kleitidest ja beebimonitoridest, lõpetades käru, hälli ja voodiriietega. Ütleme nii, et oli veidi väljakutse küll.
Kuna idee oli pigem koos aega veeta veel viimast korda ilma beebita, siis tundus mulle mõnus lihtsalt selline hea söögi-joogiga istumine. Minu esimene mõte oli, et läheks Tallinki hotelli brunchile, kes tahab, saaks enne ka spaatama minna.. See jälle ei sobinud kokku järgmise plaaniga, mille üks teine naine välja käis, et minna edasi töötuppa vaagnaid valama. Sellele oli lähim söögikoht Kolm Sibulat, kus mina polnud kunagi käinud ja ei osanud kaasa rääkida. Samas keegi ütles, et nad on seal varem koos käinud, polnud üldse hea, aga ehk on aastatega asi paremaks läinud (ei olnud!), aga võtsime siis plaani, et läheme sinna.
Mõeldud tehtud, saime broneeringu Kolme Sibulasse, tellisin sinna hunniku õhupalle, et natukene melu luua ja läksime sööma. Nii mõnusat kampa ja rahakogumist pole mina enne oma elus näinud. Lihtsalt kiidan kõiki naisi taevani seal seltskonnas. Tavaliselt sellised rahakogumised ja koos mõtlemised kipuvad suures seltskonnas nii lappama minema. Kui kõhud olid täis (st kellel olid, kellel ei olnud), suundusime edasi Decorami töötuppa, kus saime valmistada väikseid vaagnaid.
Seal ootasid meid niksid-näksid (üks naine läks restost varem ära ja pani kõik valmis) ja väike mull (alkoholivaba muidugi!) ja käsitööring võis alata. Ma tegin Instagrami ühe reelsi ka sealt, vaadata saab siit!
Igaüks tegi omale ja ühe tegime beebile. Kui me oleks saanud tooteid valida, siis oleksime ilmselt teinud kamba peale üldse beebile nö oma serviisi, aga kuna valida ei saanud, st töötoas olid kindlad asjad mida teha, et ajaliselt samaaegselt lõpetaksime, siis läksime seda teed. Pealegi pole seal valmistatavad asjad sellised, mida masinas pesta või söömiseks üldse kasutada, aga see selleks.
Koju jõudes ootas värsket ema ees veel üks üllatus – kuna me lilli ei hakanud kinkima ja tal on suur hoov, mida vaja veidi värskendada, siis sirelid olid juba ootel. Jäi vaid istutamise vaev. Nüüd on neil tulevikus hea sireliõisi otsida, konkreetselt beebi oma puude pealt.
“Kallid sõbrannad! Suur suur aitäh Teile kõigile
Imelised sirelid ootasid kodus, jäävad igaveseks meie koduaeda kaunistama!!! Aitäh, aitäh
Lõppkokkuvõttes võib vist öelda, et kõik jäid rahule. Eelarve oli suht rahakotisõbralik, igaüks maksis midagi suurde potti, millest maksta töötuba, sirelid ja tulevase ema söögikulud ja igaüks maksis omad söögid-joogid restos ise. Ma pakun, et keskmine kulu oli ca 50€ + oma söögi-joogid.