Teate, asjad juhtuvad ikka siis, kui sa neid ei planeeri või ei oota. Alates tänasest käin ma tööl. Paljud on imestanud, miks ma tööle pole läinud ja miks ma töötuna passin jne – aga polnud seda miskit, mis paneks silma särama, et jess, see ongi SEE.

Ma oleksin võinud minna kuskile kokaks, aga see koht oleks ka pidanud rohkem kõnetama kui 160 töötundi kuus ja kindel summa viiendal kuupäeval pangaarvel. Ma olen käinud sel aastal lugematul hulgal töövestlustel, see, et ma sellest ei blogi, ei tähenda, et seda pole olnud. Ma ei pea vajalikuks iga detaili oma elust blogisse panna, eriti veel kui miski pole kindel. Käisin ja ikka oli midagi, mis ei sobinud mulle või neile. Võimalik, et küsisin liiga palju raha. Aga ma väärtustan ennast ja oma aega, alla mingi summa ma mingeid töid ei tee. See ei tähenda, et kandideerides kokaks küsin ma kaks tonni vms. Lihtsalt, olen enda jaoks pannud mingid piirid.

Ühesõnaga, käisin ja tutvusin võimalike variantidega, aga seda õiget ei olnud. Ma ei pidanud vajalikuks tööle minna ainult kindla summa pärast kindlal kuupäeval. Mulle meeldis rohkem see, silm särab ja rändom summa rändom päeval pangaarvel. Raha tuleb, raha läheb. Elu on fun. Täis seiklusi, väljakutseid ja ootamatusi.

Ma tahtsin niiiii väga eelmise aasta lõpus seda oma asja teha, olla keegi, äriplaaniga terve Töötukassa jalust niita… no ei õnnestunud. Samas viimased kuud on olnud minu jaoks väga edukad. Küll tõusude ja mõõnadega, aga näiteks pole pidanud Meelis tööle minema lihtsalt selleks, et arveid maksta. Me oleme hakkama saanud. Ja saame edaspidi ka. Nii lihtsalt on.

Hedon käib ilusti lasteaias, mida ma ka näiteks kartsin, et kui ma lähen plaks tööle ja talle lasteaias üldse ei meeldi, siis mis saab.. läks paremini :)

Kõik on kuidagi paika loksunud. Õiged inimesed mu teele sattunud, õiget otsused ja valikud, mõnusad ideed ja tööpakkumine!

Ma praegu mõtlen, et kõik mu eelnevad suured tööd on alanud täpselt.. esimesest kuupäevast vms. Kunagi läksin Õhtulehte tööle 1.01.2008. Samamoodi TTVsse 1.01.2011. Ja nüüd, järjekordne murdepunkt, 1.06.2017! Äge!

Tänasest siis turundus- ja kommunikatsioonijuht, kahe alluvaga :) Kuna ma olen kolm aastat teinud Eesti Blogiauhindu, siis mind on ka lõpuks märgatud. See on täpselt see, mida Timmer kaartides nägi, aga ega head asjad ei juhtugi üleöö, vaid võtavad aega. Hea on see, et tööd saan teha kus ja kuidas tahan, peaasi et tehtud on ja kuskil kontoris esmaspäevast reedeni kaheksast viieni olema ei pea. Hakkan ilmselt kohal ka käima, aga iseenesest ei pea.

PS! Palganumbrit (küsisin ennast piisavalt väärtustades, oma aega väärtustades, arvasin ise, et liiga palju, aga nad ütlesid, et “see on okei!) ja tööandjat pole mõtet küsida, seda infot veel ei avalda.

Aga kõikidele neile, kes mõtlevad, kas oodata seda “õiget”, siis muidugi, ta tuleb nagunii. Osake vaid unistada :) Ja PS! Unistamine on tasuta! Keep dreaming, luckily, dreams come true!