Uued tuuled blogis ehk Mihkel Raud andis inspiratsiooni
Käisime eile Mihkel Raua koolitusel, või noh, mis käisime, ise korraldasime, oleks imelik kui me osalenud poleks. Sain nii palju inspiratsiooni jätkamiseks. HOOPIS TEISTMOODI!
Ma tahaks kohati tervele sellele kolm aastat peetud blogile delete panna ja otsast alustada, aga mis olnud see olnud. Ei hakka ometi kõiki neid kirja pandud asju ja mälestusi kustutama, sest olen teinud sisuturunduse mõttes valesti. Alates tänasest lihtsalt uue moega.
Kui ma nüüd uuel nädalal natuke aega saan, siis timmin blogikujundust ka. Sellele ma olen juba mitu kuud mõelnud, aga pole selleni jõudnud. Tuleb lihtsalt ära teha.
Täna on üks neist päevadest, kui kõik tundub võimalik. Ka Mihkel Raua moodi geograafiliselt vaba olek ei tundu mulle võimatuna! Ja kui meie suurem plaan või mõte on viimasel ajal olnud ikka oma kodu poole rühkida, siis nüüd on mul uus plaan – rühkida geograafiliselt vabaks olemise poole. Sitta selle nelja seinaga. Ma võin need neli seina leida endale soodsa hinnaga kus iganes, kus ma parasjagu olla tahan. Airbnb töötab :)
11 Kommentaari
Mulle meeldis see koolitus väga väga. Täna on kuidagi teine tunne sees, nii palju uusi mõtteid ja ideid ja mott on laes. Terve päeva olen siin arutanud ja mõelnud kõige üle ja ka mul on tunne, et kõik on võimalik :)
Mul oleks ka vaja sellist laksu. Olen nii kinni ja ajast maas oma eluga.
Kas Raud üksi inspireeris teid oma jutuga?
Mis sinu blogis siis nii valesti on, et kohe ära tahaks kustutada. Mis see on mis teistmoodi peaks olema?
Raud on nii karismaatiline, et ta suudaks reaalselt sita saiaks rääkida :) Aga jah, inspireeris enda looga. Lihtsalt, kui tahta blogist teha midagi enamat kui hobi, siis peaks teistmoodi tegema jah. Aga eks ma vaikselt hakkan selles suunas liikuma. Otsin just uut kujundust :)
See hirmus uus kujundus on ka üks uus tuul blogis või? See on küll tõsine tagasilangus. Enne oli siinne kujundus üks maitsekamaid, nüüd on nagu oleks kuskil blogspotis mingi eriti algelise valmismalli valinud, mille oleks nagu algkoolilaps pusinud. Et käib kah?
Ei, see ei meeldi mulle :D Ma kogu aeg testin.. Panen jälle vana tagasi ja.. Ükski pole ideaalne :D
Mulle tundub, et panete rohkem rõhku välisele ja ärilisele poolele, kui sellele, MILLE külge üldse seda välist ja ärilist poolt panna saab. Sisu peab olema, kuhu saaks üldse seda reklaamivärki ja äri juurde keevitada. Ma ei mõtle üldse, et see sisu peab olema midagi sisukat. Ei. See võib olla ka täiesti labane ja kollane meelelahutus, sest selliseid inimesi on kõriauguni, kellele see meeldib ja kes seda loevad. See samas ka ei pea olema mingi kollane meelelahutus, võib ka midagi täiesti muud olla, aga ikkagi mingi oma nišš, millele seda välist nägu anda ja äri juurde pookida. Kõrvaltvaatajana tundub, et te meeleheitlikult üritate oma blogist midagi teha, aga TEIE ENDA nägu (nii paljukest kui seda üldse kunagi blogis olnud on) on täiesti ära kadunud.
Mis blogi see üldse on? Pereblogi? Arvamusblogi? Misasi? Ära ütle, et elustiiliblogi, sest mis pagana blogi on elustiiliblogi üldse? Ökondus on elustiil. Veganlus on elustiil. Elu maal kitsede ja lehmadega on elustiil. Reisimine on elustiil…
Ma saan aru, et tahate oma blogist äri teha, aga palun ära räägi seda iga päev oma lugejatele, lihtsalt tee. See kõik peakski tulema kuidagi nii, et keegi arugi ei saa. Mitte et hambad ristis raiud lugejatele, kelleks te tahate saada ja imestate, et miks te juba ei saa, miks siis lugejad kuidagi kaasa ei aita või selle kõigega kaasa ei tule. Kui teil tuleb mingi hea mõte või visioon, mida oma blogiga teha, siis liikuge sinna, tehke ära, ärge kirjutage nelja postitust sellest, mis mõte teil tuli.
Need on lihtsalt mina kui kõrvaltvaataja mõtted. Ei oota mingeid õigustusi vastuseks, lihtsalt mõtle natuke nende asjade peale.
Ma arvan, et ma olen eluline blogi, kirjutan meie pere elust – reisimisest, söömisest, shoppamisest, näosaatest, millest iganes. Avaldan arvamust, kritiseerin, lahmin, olen emotsionaalne, depressioonist, tööst, rahast.. ELULINE :)
Ma olen oma tüübilt kollane, nagu Kroonika, ma tahaks, et mu blogi oleks ka selline, jah… selline klatš ja kõmu, mida “keegi ei loe”. Aga kui ma siin seda uut kujundust otsin, siis üheltpoolt mind häirib, et meie kaome sellega ära, teisalt mulle meeldib, et see on parema kujundusega (lühema sisuga esitlus). Aga eks ma veel timmin mõned päevad, enne kui paika saan :)
Ma ei mõelnud üldse uut kujundust, seda võib ikka värskendada, aeg läheb edasi ja mingid themed on popimad kui teised. Kujunduses ka mood ju muutub, see on okei.
Uskumatu, nii närvidele hakkab käima kuidas ise noname blogija arvab, et ta oskab apsull kõigile nõu anda. Triin, ausalt, sa oled siuke ninatark viimasel ajal, oma blogis ja kommenteerides. Või ok anna nõu aga ole pai, pane mõni positiivne noot ka kuskile, päriselt.
Praegu on kül asi selles, et ma lihtsalt käin sulle närvidele ja seepärast ei suuda sa ka mu siinset kommentaari neutraalselt, ratsionaalselt ja eelarvamusevabalt võtta.
Praegune nõuanne oli ju küll igati asjakohane – liiga palju auru läheb siin selle siplemisele-raplemisele, ettekuulutamisele, ootuste üleskütmisele, millele midagi ei järgne … Ma ise üldse ei blogi ja ei arva ka, et arvamuse avaldamiseks peaks ise mingi staarblogija olema, aga leian just sama: tuleks see päris oma rida üles leida ja seda siis arendada-parendada. Selline kõigest ja eimillestki ongi … kõigest ja eimillestki