Eilne “Kuuuurija” oli Kalmuse promo?
Väga huvitav. Eilne “Kuuuurija” on ilmselt kõmulisem kui Rõivase ja Kõrgemäe skandaalid kokku. Saates räägiti maovähendusoperatsioonist. Paljud operatsiooni läbinud inimesed on hämmingus ja nördinud, et saadet nii ühepoolselt kajastati. Leiti üks inimene, kes suutis küll guugeldada kuidas operatsioonile saada, aga ei suutnud leida infot, mis juhtub pärast.
Saatest jäi mulje justkui taheti väita, et maovähendusoperatsiooni järgselt Eestis infot ei anta. Jah, see süsteem võib olla veel poolik, aga nagu näha, siis ükski asi ei sünni üleöö, ka mitte tugisüsteem. Mis on lõppkokkuvõttes olulisem, kas see, et saad kaalust alla või see, et keegi sind nagu last käe kõrval mööda arste veab ja infot lusikaga suhu topib. Operatsioonile saab täiskasvanud inimene, kes oskab lugeda, suu lahti teha ja küsida… Nüüd selgub, et Marek Kalmus on justkui selle loo tellija?
Eile õhtul jõudis minuni huvitav info – et eratreenerid proovivad maovähendusoperatsioonil käinud inimesi oma edulugude vankreid vedama. “Muidu oleme laisad ja lollid, aga kui midagi saavutame, siis kohe sobime neile!” Õnneks on inimestel siiski oidu ja nad ei lähe sellega kaasa. Või siiski?
Esiteks selgub, et eile saates osalenud naine (nime ma ei teagi, internet näitab mitut erinevat) on varasemalt käinud läbi pooled Eesti telesaated, alustades “Võsapetsist” ja lõpetades “Tõehetkest”, rääkimata sellest, et ta on olnud pea igas Eestis ilmuvas ajalehes, kohtu poolt süüdi mõistetud mõrvas, ta on lapse sünnitanud vanglas.. Tahtmatult tekib tunne, et tegemist on tähelepanuvajaduses naisega, kellel on raske depressioon ja kes ei anna väga hästi endalegi aru, mis ta teeb.
Aga eile saadeti mulle ka pilt sellest, kuidas Kalmus oma Facebookis kiitleb, et tema on selle kaalulanguse taga…
Tundub, et proua on täpselt seda meelt, kuidas vaja – kui vaja on õnnelik, kui vaja siis hädaldab.
Nagu ma eile kirjutasin… Operatsioon on nagu jalgratas, mille kirurg sulle annab, aga sõitma õpid sa ise.
Eile õhtul läks teema lahti ka marimelli Facebooki lehel, kus sõna võtsid paljud operatsioonil käinud, aga ka lihtsalt televaatajad.
Seal all võtsid sõna nii Marek Kalmus kui saatejuht Lust, kusjuures paljud opilkäinud ütlesid, et saatsid oma lood ka otse Lustile, et isegi kui nad mingit infot kandikul “mida teha pärast oppi” ei saanud, siis oskavad nad ise end asjadega kurssi viia.
Kallis, Lust, palun soovita neil inimestel psühholoogi poole pöörduda, kes sulle kirjutavad, et nad Annelyga samas paadis, sest nende mure on hoopis mujal kui rippuvas nahas. Praegusel juhul on sellise inimese kaamerate ette tõmbamine täielik karuteene, ta vajab abi. Ja mitte telesaatest tulenevat tähelepanu, vaid mineviku-asjade lahtimõtestamist ja depressiooni ravimist.
Jumal küll, inimene on kohtu poolt süüdi mõistetud tapmises, ta on pidanud lapse sünnitama vanglaseinte vahel.. Ega see pole kerge elu elada. Kahju inimesest, et ta vaimselt nii katki on, et ei anna isegi endale aru, mis tema probleem tegelikult on. Võimalik, et Lustil polnud sellest kõigest aimugi, aga tekib küsimus, kas selliseid poolkallutatud saateid tehes tausta üldse ei uurita. Mulle tundub, et Kalmus on pöördunud Lusti poole, et lugu üldse filmitaks… Lust ilmselt on usaldanud ja nii see lumepall veerema on läinud…
Õnneks on palju inimesi, kes on end enne operatsiooni põhjalikult kurssi viinud, kuhu nad lähevad, miks nad seda teevad ja mis saama hakkab. Kuigi, aastaid tagasi, esimestel operatsioonilkäinutel oli vaid välismaiseid näiteid lugeda, arste usaldada…
Täna on infot maa ja ilm. Kirjutasin isegi sellest lähemalt siin!
Karin: olen üliõnnelik!
Olen ka üks üliõnnelikest inimestest. Opile “sattusin” 2007. Ma kaalusin 125kg ja mu seljaarst dr. Toomas Toomsoo saatis mu opile.
Ei teadnud me kumbki, mis toimuma hakkab. Eestis oli see väga uus asi. Ei nõustanud, ega õpetanud mind keegi. Dr. Trudnikov andis paberi, kus soovutused kirjas ja kogu moos. Haiglas kaotasin juba 8kg. Ma olin nii õnnelik, et ei osanudki midagi küsida.
Aga ma sain alati arstle helistada ja küsida, kui midagi vaja oli. Nüüd on sõna dumping, aga siis ma arvasin, et surm. Trudnikov õpetas, kuidas olla ja jälle elu lill. Maha võtsin 2aastat ja 40kg. Nüüd on 6-8kg juures. Olen üliõnnelik!
Pille: olen eluga rahul
Ma pole küll eriline sõnadeseadja, aga sellegipoolest tahaks “Kuuuurija” saatele vastu väita, et infot ja maovähendusoperatsiooni läbinud inimeste kogemusi ja nõuandeid on nii palju, et sellest piisab enda täielikuks kurssi viimiseks, mis operatsiooniga on tegu.
Mis toimub enne ja mis pärast. Pärnus eelnes operatsioonile ka psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtt, mis peaksid olema tegelikult veel rangemad. Minul saab mõne päeva pärast viis aastat operatsioonist ja olen eluga väga rahul. Ise võtan ühendust toitumisnõustajaga, et tahan verd kontrollida. Kui on midagi küsida, annab kirjutada nii opereerinud kirurgile kui “kaasvõitlejatele”. Lisaks osalen dr. Kauri Kaalukliiniku loengutel ning maoopitute kokkutulekutel. Selleks, et kaalu hoida, liigutan ennast.
Liina: hirm oli nahavahel, kauaks mind lastele enam on
Minu kaal kerkis juba lapsepõlvest alates. Koguaeg oli see pideva tõusujoone teel. Mis selleni viis, täpselt ei tea. Ehk valed toitumisharjumised – kes teab.
Ühel hetkel tõdesin, et olen kahe lapse ema, 136kg ja hirm oli nahavahel, sest ei teadnud kas mind kauaks neile on. Rääkisin korduvalt emale, et kuid mind enam ei ole, siis … Kuid ühtel hetkel leidsin internetist informatsiooni maovähendusoperatsiooni kohta. Uurisin tuttavatelt, et kuidas neil on läinud, jälgisin nende edulugusid-püüdlusi. Adusin, et see ei saa olema lihtne, aga see tasub end ära. Seejärel juba pöördusin perearsti jutule selle sama ideega. Tema suunas esmalt mind mitme eriarsti poole, kust sain kinnituse, et olen opiks nö kõlbulik. Ja mõni aeg hiljem sain ka kirurgi esmasele vastuvõtule, kus oli pea tunnikene selgitustööd, et mis ja kuidas enne ja pärast oppi. Eks see veidi hirmutas, kuid pigem hirmutas see, et peangi end reaalselt kätte võtma ja ära tegema.
Kaks aastat olin ma ootejärjekorras ja siis see päev kätte jõudis. Tehtud! Peale seda küll oli raske opist taastuda, sest olen igas asjas nõrga valulävega, kuid teadsin mille nimel see kõik on. Kodus hiljem hakkasin näpuga järge ajama või siis küsisin peenemaks.ee grupis pidevalt nõuandeid. Vahel sain sealt lihtsalt teistelt opitutelt tuge ja innustust edasi minekuks.
Aga mis on peamine – täna olen ma noor õnnelik naine, enesekindel ja uhke. Ja terve! Ma olen füüsiliselt ja vaimselt terve inimene ning läbi selle suudan ka oma lastele olla parem ema. See oli minu elu parim otsus.
Birgit: mehele lähen nagunii peale!
Esiteks, sina näed välja fantastiline! Teiseks, ma olen järjekorras hetkel ja juba tuleb närv sisse, aga ma vaatan oma ämma – ta on nüüd nii naiselik. Ta oli 120kg ja 160cm pikk. Nüüd 5 a hiljem – 58kg! Ta särab. Ta naudib elu! Ta on õnnelik! Ma ei tea, ma ei oska nagu midagi karta kah! Mida? Kui ma oma mehele lähen peale sellise suurena, siis miks ei peaks minema väiksemana? Nagu ta mul ütles – peaasi, et sa ise oleksid õnnelik ja rahul oma kehas!
Marju: pole nii rõõmust inimest kaua näinud
Minu ema käis kuu tagasi opil ja nii rõõmust ja rahulolevat inimest pole ma kaua aega näinud. Natuke peaks ikka ise ka uurima, enne kui selle tee ette võtad, mida see kõik endaga kaasa toob (rippuv nahk jne). Minu ema on selle kõigega arvestanud. Ja samas kui ikkagi midagi häirima jääb, aitab pärast mõni plastiline opp asja ikka ilusamaks saada. ;)
Kerttu: ebaõiglane jura tuli selle naise suust!!!
Ma olen ka maovähenduse opi abil kaotanud pool oma kehakaalust (-68kg), viis aastat tagasi.
Tulebki ennast ise aidata ja selgeks teha mida see op endast kujutab ja millised võivad olla tagajärjed. Tsüklimuutused ja rippuv nahk on paratamatus ja normaalne nii suure jakiire kaalulangusega. Toitumisplaan tuleb endale ise küsida batriaatriaõe käest, vastuvõttudel tuleb ise suu lahti teha ja küsida ja nõuda.
Mina käisin opil küll Tartus dr Sillakivi juures aga ei peagi keegi kõike kandikul ette kandma ja nämmutama, ise tuleb uurida ja küsida.
Räägi kaasa, käisid operatsioonil – mis tunded sind täna valdavad, kas sul on hea meel, et selle valiku tegid? Oled operatsioonile minemas? Kust said infot, kuidas oled end kõigega kurssi viinud? Kas ootad, et arstid sind infoga üle külvaks või otsid ise infot, mis sind ees ootamas on?
23 Kommentaari
Olen opi ootel. Esiteks andis infot perearst, kes saatekirja kirurgile andis. Miski kirjaliku psühho-testi tegi mulle enne seda, kas olen selleks üldse valmis. Kirurg PERHist andis kilo brozüüre kaasa koju ja saatis kuuks ajaks mind mõtlema ja infot ammutama, kas olen selleks opiks üldse valmis (sarnane lugu sinuga, Marimell), nüüd olen teise kirurgi juures ootel, kes saatis mu veel toitumisnõustaja juurde. Tema juures käisin ära ja lähen ka peale oppi 2 ndlt. Ehk siis aega oli uurida kõike seda infot see aeg, kui perearstilt kirurgi ajani jõudis, siis see kuu, mis mõtlemisaega anti ja nüüd, kui oppi ootan. Lisaks veel siis peenemaks foorum, kust saab palju infot ja teiste kogemusi, mille ingot enda tarbeks kasutada saab. Kõike infot saan arvestada, olen tulevikuks kursis vitamiinide, nahaga, toitumisega, dumpinguga, emotsioonide jms.
Minul tekkis hoopis küsimus, et miks see naine üldse sellise vaimse olukorraga üldse opiti? Pettis testi ja psühho ära? Ja tõesti, kas Lust tõsimeeli arvab, kõiki mineviku asjaolusid arvestades, et ta on kannataja ja kõik teised on süüdi? Sellisel juhul uurivajakirjanikvõiasi.
Haha pühaissand, “Eilne “Kuuuurija” on ilmselt kõmulisem kui Rõivase ja Kõrgemäe skandaalid kokku,” eile ma seda Kuuurijat isegi vaadata ei viitsinud seega ei teadnudki väga mis teema seal on. Praegu tegin Postimehe, Delfi ja ERR-i netilehed lahti ja vähemalt esimeste uudiste hulgas ei olnud ühtegi uudist, mis puudutaks eilset Kuuuurijat. ISEGI Õhtulehes ei ole. Mis kõmust sa siin räägid?
Mis nimi tal tõehetke ajal oli?
Ma ei suuda guugeldada enam
Ma ei tea, vaata marimelli FB lehele, seal kõik asjad (lood, saated) lingitud kommentaarides.
Ma olen hetkel järjekorras. Olen 22 aastane ja kaalusin 120 kilo kui läksin ja panin ennast järjekorda. Tean et pean ise ka ennast aitama ja arvestanud et nahk jääb rippuma. Olen ka 2 last sünnitanud. Inimesed ei anna endale vist aeg ajalt nagu üldse aru mida nad suust välja toodavad.
Ei oota seda et arstid mind nüüd kõigega ülekülvaks. Kui sellise otsuse tegin siis on ka loogiline et tuhnin väga palju internetis ja otsin infot selle kohta.
Instagramis ta küll sellise rippuva nahaga ei ole nagu saates:
https://thepicta.me/media/BYzxD9OFWwL
See, mis telekas näitas, on tal püksis peidus :)
Kust see info, et ta kohtu poolt mõrvas süüdimõistetud? Lihtsalt huvi pärast, hull tundus see naine naguinii :D
Keegi pani kuskile mingi lingi.. Kuskil kommentaarides, vist marimelli FB lehel.
Tere Mari-Leen,
Ma ei taha olla kuidagi ebaviisakas ega öelda, et inimestel ei ole õigust oma arvamusele, kuid tahaksin panna midagi sulle ja lugejatele südamele.
Me kõik oleme inimesed. Me kõik teeme vigu. Kes kergemaid, kes rängemaid.
Kõik, mida sina ja sinu lugejad on tolle naisterahva kohta kirjutanud võib ju olla tõde, kuid kes oleme meie, et teisi avalikult naeruvääristada ja mõnitada.
Ilmselgelt ei õigusta ma kuritegusid ja valesid. Kuid sinu postitust lugedes jäi minu jaoks lihtsalt küsimuseks, et mis puutub sellesse teemasse näiteks see, et inimene on vanglas sünnitanud. Kas tõesti on vajalik tekitada olukord, et googeldades oleks veel üks variant panna kaks asja kokku ja öelda, et näed, see laps sündis vanglas.
Veelkord, ma ei õigusta valesid, kuritegusid ja ka konkreetse naisterahva käitumist. Kuid ma leian, et sellised karmid ütlemised ja arvamised võiksid jääda inimeste omavahelisse arutelusse. Ka sellel naisel on lapsed, kes peavad oma ema kalliks ja kes oskavad kasutada internetti täna ja tulevikus.
Ilmselgelt on inimesel probleem. Ilmselgelt inimene vajab abi. Selge on see, et ta käis seal operatsioonil ja see, et ta ei saa iseendaga hakkama. Ja see ongi kogu lugu. Oleks saanud maovähendusoperatsioonist ja oma arvamusest saate kohta kirjutada ka ilma selle naise minevikukirjelduseta (jah, mis siis, et ta ise “ronis” sinna telekasse).
Ma ei ole mingi neti-ment ega pühak, kuid mul on lihtsalt kahju selle inimese lähedastest, kes samuti satuvad ju halva tähelepanu alla ja ma leian, et ei ole põhjust seda võimendada. Rohkem empaatiat.
Aitäh huvitavate teemade eest ja kõike kaunist sulle ja sinu perele :)
Olen nõus, see teema on läinud küllaltki üle piiride. Aga teistpidi – oh, kui seda mõistust ei ole ja kedagi lähedal ei ole, kes ütleks, et kuule, tõmba tagasi.. ära mine, ära ütle, ära osale..
Ma olen sinuga nõus. Marimell läks veits üle piiri. Ta vajabki abi, aga see, et teda mõnitad ja KÕIK tema eelnevad teod kõigile lugejatele teatavaks teed..no nüüd vajab ta seda abi veelgi rohkem. Teda maha tehes ise sa paremaks ei muutu, see on fakt. Küll aga võid teiste silmis halvemaks muutuda :)
Sa tõesti usud,et Kuuuurija sellisele liimile läheks?? Mulle tundub saatejuht liialt mõistlik selleks,et seda teed käia,,,pigem sai Kalmus pilti tõesti vaid oma toitumiskavale,ei muud.
Kuuuuurija saatejuht on üsna lihtne :)
Jääb tõesti mulje, et antud lugu on tehtud ilma tausta uurimata ja ühekülgne. Muidu on Lust tubli saatejuht ja palju head korda saatnud, aga antud lugu on küll pettumus.
Väga lapsik muidugi ka, et naine läks opile ja ootas, et kogu info kandikul ette tuuakse. Ise pead uurima, otsima, küsima ja see ei ole ju ainult konkreetse opi puhul nii, vaid üldse elus. Intelligentne inimene teab, kust otsida, mitte ei laiuta käsi, et keegi ei ütlend.
Pigem on minul küsimus, kuidas on võimalik endale “selga koguda” sedavõrd suur hulk kilosid, ilma, et vahepeal juba mõte ei tule, et damn, mu kaks kuud tagasi ostetud teksased ei mahu enam jalga. Ei ole ka mina alati olnud 80kg +/- 3kg kaalus oma pikkuse juures. aastaid tagasi kaalusin 100-105. Trenni toidumise ja justnimelt selle Sinu poolt välja toodud Marek Kalmuse toitumis- ja treeningkavade abiga olen täna seal, kus ma olen. Temalt olen tellinud 2 korda kavasid ja sellest, kas nad on copy/paste, võib lugeda siit: https://fitnessest.com/2017/09/aasta-parast-soovid-et-oleksid-alustanud-tana/
Eile saadet vaadates sain kohe aru, et sellel naisel on midagi korrast ära.. Tema miimika ja näoilmed ja kehakeel oli niiii ebameeldiv, et jube.
See kalmus tegi juba siis margi täis kui eluaegse võistluskeelu sai.teiseks kui ütles sulle et sa oled 40 kg ükekaalus ja nüüd parseldab mingeid mõttetuid toitumikavasi facebookis.ma võiks ka panna pildid maovähendus opil käigust ennem ja pärast ja toitumiskava (oma peast mõeldud).Kalmus oleks nagu “härra imedieet” nüüd,kaalulangus ikka opist mida see närvar tegi endale.ongi mingi hull promo.ma kui selline steroidipoiss oleks paneks pea liivaalla mitte ei väidaks et trenni ja toiduga.matslik vennike vist ikka!
Lähen opile novembris, ehk siis kohe-kohe. Info on väga kergesti leitav. Kirurgi ja bariaatriaõe konsultatsioonid on olnud informatsiivsed. Lisaks nett.
Natuke võib ju maovähendusoperatiooni rasedusega võrrelda. Tekivad hormonaalsed muutused, hambad võivad käest minna, rasedusjärgsete lisakilode maha saamine, rasedusjärgne depressioni vältimine. Keegi ei tule ju kandikult sulle ette ütlema kuidas mida teha ja kuidas neid ennetada. Ebanormaalne minna ju riiki süüdistama aga näed mulle ju ei öeldud. Ise tuleb uurida ja ettevalmistus teha. Ja kui sa tunned et sa vaimselt ei ole lapse saamiseks valmis siis sa ju ei tee seda, mis siis et nt perearst soovitab selles vanuses juba lapsi saada.
No seda ma ikka jaksan imestada tänapäeva infoühiskonnas kus absoluutselt iga asja kohta on kõik kohad paksult infot täis pluss inimeste erinevad kogemused mida nad jagavad. Kui saamatu ja loll peab üks inimene olema, et lihtsalt ei leia sellist asja netist ülesse. Pangu oma paksud näpukesed tööle ja kui tõesti hirm surma ees nii suur on siis peaks see ju ometi see aju tööle panema, aga tundub et mitte. Masendav kuidas inimene julgeb oma saamatust sedasi eksponeerida. Vahel olen lugenud muudel teemadel ka kuidas keegi halab, et issand arst ei öelnudki mulle, et nii võib juhtuda ja sellised kõrvalnähud. Esiteks igal inimesel ei olegi alati samasugused kõrvalnähud, aga muidugi maovähendusopi järgselt vast enamustel see nahk suuremal või vähemalt määral ripub ja see ei tohiks küll üllatus kellegile olla. Igatahes oli jube vastik ja ebameeldiv naine, mingu lihtsalt psühhiaatri juurde ja tehku oma vaimne tervis korda!!
Ma võin Kalmuse teemal kaasa rääkida. Sõbranna kaotas omal käel 20 kg (ilma opita) ja pani sellest pildid üles kaalugruppi feissis. Natuke aega läks mööda ja juba küsis Kalmus temalt, kas võib neid pilte enda lehel näidata, kuigi sõbrantsi kaalukaotusel ei olnud mitte midagi tema´ega tema kavadega pistmist.
Kavade seisukohalt. “Personaalselt sulle” koostatud. On-on. Olen näinud 4 erineva inimese “erinevat” Kalmuse kava.
Ei olnud need midagi erinevad :)