Mul on tunne, et ma sain toidust orgasmi. Ausalt.

Pärast operatsiooni, ja ma ei mäleta ka millal viimati enne, tegin ma hapukapsasuppi. Isutas juba mõnda aega ja eile sai siis supp keema pandud. Kui ma siis õhtul endale suppi tõstsin, pool kulbikest kapsast ja natuke vett ning tegin pool leiba selle lihaga, mis supi sees keeb, siis… ma ei ole mitte üht suutäit varem sedasi nautinud. See oli lihtsalt nii hea. See pekine liha sinepi ja soolaga ja tulikuum supp.

Ma sõin meelega hästi vähe, igaks juhuks, ma ei tea ju kuidas see reageerib, pole varem söönud ja hapu pole ka mu maole ilmselgelt parim. Kui ma selle siis ära söönud olin ja diivanile istuma läksin, oli tunne nagu pärast seksi – lõõgastunud ja no seda tunnet ei anna kirjeldada. Nagu orgasm, aga toidust.

Seoses eelmise nädala joomaga – teisipäeval Timmu sünnipäev, reedel liitrite viisi veini Rolfi kontserdil, laupäeval Timmu sünnipäev ja pühapäevane üsna rasvane supp tõid ka nullinädala – gramme on kadunud, aga neid ma kilona arvesse ei pane. Kaalun samapalju kui eelmisel esmaspäeval ehk 75 kg, mis tähendab, et kaalu kadunud on 36 kg. See tuletab omakorda meelde, et trenni peab tegema!

Update: hapukapsasupp ei mõjunud mu seedimisele just kõige paremini. Mitte kunagi pole ükski söök mul sedasi kõhtu lahti teinud… Eriti veel kapsasupp. Kui kõik tavaliselt peeretavad end vigaseks, siis minul pole kunagi probleeme olnud. Kuni tänaseni! Selge see, et järgneva poole või isegi aasta jooksul marimell mansionis kapsasuppi ei saa! :D