Meelis kirjutab: ebareaalseld Perekooli kuulujutud minust!
Istume siin sõpradega ja arutame maailma asju ning kuidagi viis üks jutt teiseni ja siis viis see omakorda selleni, kui palju meid sõimatakse ja kuidas me sellega hakkama saame ning kas me laimajaid ka kohtusse plaanime anda või kas oleme seda juba teinud. See arutelu aga viis loomulikult ainult ÜHE portaalini. Perekool!
Mõtlesime siis, et tavai, hakkame lugema. Poleks vist pidanud, sest see mis mulle sealt vastu vaatas oli lihtsalt ebareaalne.
Minu jaoks täiesti võhivõõrad inimesed (ehk anonüümsed käod, kuna neil ei ole ei tegu ega nägu) jagavad ning levitavad avalikult VALE infot minu kohta. Infot, mida nad ise oma peas tuletavad ja siis presenteerivad seda kui tõde. Miks? Miks sellist asja on vaja teha? Mida see teile annab?
Kentsakas on muidugi see fakt, et kui ma jagangi tõeseid asju, siis vot just selles nad kahtlevad ja seda nad ei usu. Ja kui ma teadlikult jätan mõne asja ütlemata, siis see keeratakse täpselt minu vastu, sinna pannakse ports vale informatsiooni juurde ning levitatakse kui püha tõde. Taaskord küsin MIKS?
Mõni “ekspert” on kohe nii ekspert, et teab väita, kuidas ma käin kuskil tervisekeskuses psühhiaatri juures. Esiteks kas sellise info avalik levitamine ei ole mitte vastuolu mõningate seaduste ja eeskirjadega? Kas sellise info lekitamine ei pruugi lõppeda vallandamisega? Miks on vaja sellist asja teha? Et kasvõi murdosa sekundiks ennast tähtsana tunda ja rinnale taguda, et vaadake kui tark ma olen. Pealegi, ei istu ma kuskil psühhiaatri kabineti uste taga.
Teiseks, mis siis kui käingi? Päriselt, mis siis? Vähemalt ma tegelen endaga ja oma muredega, et olla parem isa, abikaasa, sõber… Nagu psühhiaatri juures käimine oleks häbiasi. Ei ole. Mul ei ole probleemi seda tunnistada. Olen seda juba ju ka teinud, sest paar aastat tagasi käisin regulaarselt Sensuses vastuvõttudel. Kas ma häbenen seda? Kindlasti mitte. Vastupidi. Ma innustan inimesi selliseid käike tegema ja endaga tegelema. Seda nii enda kui teiste heaolu silmas pidades. Kui nii mõelda, siis võiks kõik need Perekooli käod tükki kaks aastat jutti teraapias käia.
Kolmandaks… äkki ma käin seal tervisekeskuses tööl? Äkki olen vabatahtlik? Äkki koristan? Nagu mida fakki on sinu asi, kus ma käin ja mis ma teen? Ma saan aru, et sul endal ei ole elu ja pead elama kellegi teise oma, et end natukenegi tähtsana tunda. Aus vastus – sa ei ole. Seni kuni sa käid kuskil Perekooli foorumis anonüümselt kommenteerimas ja vale informatsiooni levitamas, ei ole sa normaalne ega lugupidamist vääriv indiviid.
Mul on muideks ammu olnud mõttes, et teeks kohe sellise avaliku ürituse, mis on suunatud ainult Perekooli kägudele. Vastan näost näkku nendele Kägudele, kes hetkel seal foorumis nagu kodutud penid niutsuvad ja konti otsivad. Võtan need viis-kuus inimest, istun nendega maha ja lihtsalt vastangi. 100% ausalt. Saaks kuskil kohvikus või miks mitte meie uues kodus kokku ja lihtsalt räägiks. Loomulikult küsiks ka omalt poolt, et mis teil viga on? Miks te teete seda mida te teete? Miks te elate oma kibestunud ja perses elu teiste peal välja. Päriselt – minge nõustaja juurde.
Ma lihtsalt tahaks neid inimesi näha. Näost näkku. Tahakski näha, et kes te olete ja millised te olete ning mis on teie vigastused. Ja ärge öelge mulle, et ei ole, sest no täie mõistusega inimene ei lähe anonüümsena foorumisse teise inimese kohta valesid levitama, et selle läbi enda ego upitada ja või oma enesetunnet parandada. See ei ole normaalne.
Kas teie arvates on see normaalne, kui ühe kommenteerija all näitab, et ta on teemasse kommenteerinud 78 korda. Ja sellele teemal on üle saja kommentaari. See on juba haiglane.
Ja teie Käod tulge nüüd siia kommentaaridesse kaagutama. Tulge aga! Huviga ootan, mida teil siin klähvida on. Tegelikult ei ole vahet mida te kommenteerite, sest minu vastus teile kõikidele on üks: saame päriselus kokku ja räägime sellel teemal. Lepime kokku aja ning kohtume! Näost näkku. Kas tuled kohale?
Kui seda ei julge teha, siis hoia oma näpud klaviatuurilt eemale ja pane need näiteks muus piirkonnas tööle. Äkki läheb elu vähemalt korrakski ilusaks.
Ilusat karantiiniaega kõikidele =)
19 Kommentaari
Kunagi sa ju kirjutasid, et käisid psühhiaatri juures. Miks ei võinud keegi sind siis seal ukse taga istumas näha? Või on see psühhiaatri juures käik ka teie järjekordne vale?
Arvasin, et sul on veidi paksem nahk aastatega kasvanud…Psühhiaatri juures käimine ei olegi mingi häbiasi, käi aga siis ära ka põe kui keegi sind seal nägema juhtub.
eks see peni kiunatab, kes kiviga pihta saab, lükka siis valed ümber …….ja need käod, kes pk teie elu lahkavad on tõenäoliselt need samad sõbrad – tuttavad, kellega koos istusite, miks nad muidu küsisid kas on plaanis käod kohtusse kaevata :D
Ma ei tea miks aga minu esimene mõte on see, et need inimesed on teile tuttavad. Mõtlen pigem selliseid kaugemaid tuttavaid, mitte lähedast sõprusringkonda. Mul hakkas endalgi kõhe praegu
Ja miks sa ise valetad? Käisin vaatamas- teemas on hetkel 99 postitust. Ühelt Käolt keskmiselt 2-4, rekord vist 9, aga kindlasti mitte 78 ja kõik postitused ei räägi kaugeltki sinust.
On varasemaid teemasid kus numbrid hulga suuremad, see oli piltlik näide, ei ajanud näpuga kuskil järge :)
Selline tunne, et seal perekoolis käivadki vaid blogijad koos :D. Nagu tõesiselt, kes üldse enam seda ajast ja arust lehte külastab? Milleks üldse end ärritada nende 10, 20 inimese jutu peale, mis nagunii mitte kellegi teise (va. nemad ise ja blogijad) kõrvu ei jõua? Ja muidugi jääb alati ka küsimus, et kui blogijad nii avalikult enda elu letti löövad, siis miks ei arvestata sellega, et kõik ei mõtlegi nii nagu sina ja erinevad vaatenurgad tekitavadki paratamatult erinevaid arusaamu? Alati kui loen neid postitusi, kus ollakse hämmingus perekoolis kirjutataud üle tekib tõesti tunne- “so what!!” ,”who cares”, kui ei meeldi halb tagasiside tuleb blogi kinni panna ning elada anonüümset elu.
Asi pole erinevas arvamuses, vaid selles, et seal loobitakse “fakte” meie kohta, mis pole tõesed. Kus me elame, kus töötame, kas ja kui palju oleme kuhu kandideerinud jne
Lugesin ka kommentaare seal. Ausalt öeldes oleks küll jama, kui terviseasutuse töötaja levitaks konfidentsiaalset infot. Ma soovitan sul Perekooli poole pöörduda advokaadi või juristi abiga ja midagi ette võtta.
Nagu öeldakse, dont feed the trolls
No see psüh kliiniku kommentaator oli ju teemas ainus, kes üritas sind kaitsta :) Nüüd valasid hoopis selle ainsa õnnetu poolehoidja, kes sinu nimel seal teie maine eest võitles, pasaga üle hehee! Aga ma usun, et sa tunned seda isikut näost näkku küll ja olete omavahelisi külaskäike bloginud ka ;) loe teema lõpuni, siis saad tema nime teada. Pakun, et tuttavaid on seal küll ja veel, selline see elu on.
Huvitav jah, et pihtide vahele võeti üks inimene (ilmselt tõesti üks teile tuttav blogija), kes seal teid kaitsta üritas :D
Mis need ülejäänud valejutud ja faktid on, mida sinu kohta seal levitatud on?
Perekooli kommentaarium ongi haige koht. Anonüümsed käod võtavad julgelt sõna asjade kohta, millest Neil isegi aimu ei ole. Ja kahju on vaadata kui üks alustab, kerkivad nagu seened peale vihma ka järgmised 50, veel paremate teadmiste ja faktidega. Ja Oma nime ja näoga nad seda muidugi ei teeks.
Kas selle käo enda point polnud mitte sama, et psühhiaatril käimine on normaalne ja endaga peab tegelema? Enamik seal väidavad teemast teemasse, et oled laisk ja valelik naise kulul kodus istuv mees, kes depressiooni taha poeb aga tegelikult on selle endale välja mõelnud. See Kägu tuli sind kaitsma ja arvati isegi et sina oledki tema. Kägu ju ei valetanud kui Sensuses vastuvõtul käisid ja isegi seda siin tunnistad. Vallandama sellise töötaja muidugi peaks kui ta seal veel töötab.
Tõesti, süüdistate tihti lugejaid, et nad ei saa aru teie tekstist ja mõttest, tundub, et sa ise ei oska lugeda. Mina lugesin ka välja, et kui on probleem on absoluutselt normaalne sellega tegeleda ja tõestamaks, et sa pole probleemi välja mõelnud, oli väide, et on sind näinud ootesaalis. See pole ju mingi isiklik terviseinfo. Tundub, et oled veits napsitanud, kui nii emotsionaalse ja lahmiva postituse kirjutasid. See, mis Perekoolis on, on inimeste mulje teist, teie kirjutiste põhjal, selles osas peate aga peeglisse vaatama. Sellise maine ja arvamuse endist olete ju ise loonud.
Mina isiklikult olen Marimelliga ehk siis mõlemaga teist isiklikult kontaktis olnud ja minule jätsite te äärmiselt ülbete, üleolevate ja meelega õelate inimeste mulje. Rikkusite ära mulle olulise ürituse ja ka tagantjärgi on ebameeldiv teiega suhtlusele mõelda. Ja kui ma soovin seda kokkupuudet negatiivses vôtmes ka teistega, kus iganes portaalis, jagada, siis olete küll ainult ise selles süüdi!
Tegelikult on nii naljakas mõelda, et on mingi PEREKOOLI foorum, kus siis lahmitakse igast teemade kohta, nähvatakse üksteisele, mida päriselus never ei tulda näkku ütlema, ja kus istutakse oma vabast ajast, mida võiks veeta oma sõprade või lähedastega. Perekool – seal peaks olema teemad oma pere ja laste kohta, kuigi ma vist ei läheks küll kuskile sellisesse foorumisse oma eraelu laiali laotama. Mõttetu kinni ka lüüa seda foorumit, ilmselt leitaks kohe uus koht. Ma ei tea, lihtsalt siiras kadedus, oma elu puudumine. Te olete sellised tegelased, kes pidevalt nö silma all, siis lihtsalt, inimesed on kadedad, et te elate õnnelikult, vabalt, reisite, ütlete oma arvamust avalikult välja.. Kadeduseussid tahavad ju ka, aga selle asemel, et olla julged ja oma elus julgeid samme teha, on lihtsam end teisi maha tehes kuskilgi üles upitada.
Lamp haige koht see Perekool.
Minu meelest olete lahedad, olen paar aastat juba teie blogi jälginud ja väga meeldib. Eriti reisiteemad, koostööd, vlogid ka ägedad. Edu edaspidiseks! Need käod las kukuvad.. omaette edasi.
Ma arvan selle postitusega te kaotasite iga paraja portsu inimestest, kes teid veel toetasid ja teie blogi lugesid. Selline arutu emotsiooni pealt lahmimine ja tõesti – täiesti suvalise inimese süüdistamine.
Funktsionaalset lugemisoskust oleks vaja, nagu PKis ikka armastatakse öelda :)
Oma peegel on teile paras. Eestis ja kogu maailmas eriolukord, tegeldakse tõsiste probleemide lahendamise, aga siin käib mingi pseudoprobleemi üle hala. Eneseupitamine kuubis.
Käin siin vahel lugemas aga ütlen ausalt, aina vähem. Te olete hästi ägedad ja omamoodi aga lihtsalt tagasisideks – inimesena, kes ei ole kursis blogimaailma draamadega või perekooli klatšiga, on hästi igav lugeda postitust stiilis “lükkame ümber kuulujutte”. Minu jaoks sellel puudub sisu ja kui mind huvitaks sellised asjad, siis ma loeks lihtsalt perekooli ja loeks sealt otse. Aga olge tublid ja hoidke ikka siht silme ees. Muidu soovin teile tõesti edu ja usun, et mida vähem sellisele jamale ise keskendute, seda vähem see teid/teie blogi sisu mõjutab :)