Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, oli meil olemasoleva korteri juures paar asja, mis meid häirisid, esiteks dušinurk, teiseks külmutuskapp, kolmandaks vannituba üldse, neljandaks nõudepesumasina restid.. Alustame vannitoast ja dušinurgast.

Meelis ütles kohe, et teeme ühe projekti korraga. Haha, ma paneks kohe kõik asjad korraga ikka töösse, mida siin jokutada. Aga esimene valik kui ma googeldama hakkasin dušinurk/dušiklaasid oligi Andrese klaasistuudio – mille ma hea meelega kohe avasin, sest meil on kõik Andrese peeglid terve elu olnud, olid vanas korteris, on uues ja isegi tööl on meil Andrese peeglid.

Ma vaatasin küll ka mingeid klassikalisi ketipoode, aga seal olid klaasid eraldi, raamid eraldi, kes neid paigaldaks jne, tundus kümme korda mugavam tellida teenus – tulevad, mõõdavad, teevad, paigaldavad. Mul on ainult duši alla mineku rõõm.

Valisime siis suure hooga Meelisega mingid lemmikud välja, kirjutasin neile.. Ja siis avastasin, et nagu mul kombeks, otsustame pildi järgi, ärme hinda ja suurusi üldse vaata.

Kui me oma mõõdud sisestasime ja mõtlesime korraks ka eelarvele, jäid valikusse kaks – dušinurk Laura ja dušinurk Diana, millest viimase me välistasime, sest kartsime, et Hedon võib selle ukse lihtsalt vastu seina ribadeks libistada. Uks tundub nagu vähe kindlama variandina. Lõpptulemusena kui tehnik siin mõõtmas ja kalkuleerimas käis, et kuhu uks ja milline, siis jäi lõppvalikuks üldsegi dušinurk Veronica. Tellimus läks töösse, valmimisaeg 3-4 nädalat. No mis seal ikka, eks. Kannatame ära.

Mis läks valesti?

Kõik, mis minna sai. Muidu ma siin halapostitust ei teeks. Vaid kirjutaks, kuidas meil on imeline uus vannituba.

Ütleme nii, et me tegime kõike nii vales järjekorras kui üldse sai.. Kui keegi pakuks mulle täna nelja tühja seinaga ridakat – et kobi elama, siis ma päriselt ei ole kindel, et ma jaatavalt vastaks, sest juba mingi paariruudune vannituba ajab mu halliks, mida me siis tervest elamise sisustamisest räägime.

Mis me siis valesti tegime?

Lasime dušikabiini lahti võtta ja minema viia.. Siis avastasime, et aaa.. meil pole ju nii segistit ega dušigi seina peal. Need, mis mulle meeldisid, maksid esiteks 500€+ ja teiseks olid kõik ettetellimisega vähemalt kaks nädalat. Ee.. pessu nagu tahaks minna.

Läksime siis lihtsalt selle peale, et lähme poodi, valime ja ostame. Mõeldud-tehtud, 115€ vaesemana (hea, et sõbra kaudu alet sai :D) poest väljudes olime järgmise seina ees – kes selle jura seina paneb.

Leen ei heitu teatavasti millegi ees ja ma mõtlesin, kui raske see ikka olla saab.. Aga selleks, et keerata vanad torud lahti, et need uuega asendada, tuleks vesi kinni panna.. Mida me aga ei saanud. Naabrimees käis vaatamas, arvas, et mingi kuul läbi ja vaja kutsuda maja haldur. Tore. Veel paar päeva venimist. Lõpuks tuli vend kohale.. ” A see polnud teil lõpuni keeratud ju..” Ah, mine pekki, reaalselt. Vähemalt pani ta segisti ja dušikomplekti üles.

Haaaaaaaaaaaaahaaaaaaaaaaaaahaaaaaaaaaa.. Arvake kaks korda, kas ma mõõtsin, mis sinna seina mahub? H*i mõõtsin siis. See dušitoru ei mahtunud sinna ilmselgelt. Jaa, vaata nüüd viis korda uuesti seda pilti. Ei mahtunud, päriselt ka :) Ehk et loogiline oleks ju see, et dušikomplekt on kohe segisti peal nö, aga meil on.. Ehitatud sinna sinna mingi ühendusega porno. Aga kas ma ütlesin, kõik läks nii, nagu ta ei oleks pidanud minema.. Veel 55€ hiljem oli vähemalt võimalus pessu minna!

Etteruttavalt – mitte, et sellest kasu oleks olnud..

Te ei kujuta ette mu õnne, et ma saan pessu. Läksin siis pessu, vesi voolas, nautisin täiega.. Kuniks ma vaatasin, et see vesi tiirutab lihtsalt vannitoas ringi.. Keerutas duši alt sauna, saunast täiesti teise otsa, WC poti alt, riiulite, pesumasina alt tagasi minu juurde.. Nurka. Aga jumala eest mitte sinna, kus on äravool. Reaalselt see tiirutas seal ümber augu.

Kõik uppus, pesu lõppes üsna kiirelt. Kogu vannitoa sisustus sai tõstetud saunalavale.. Mis on seal siiani! Proovisin seda vett sinna idiootsesse auku ajada, aga.. no mida sa keerutad seda vett edasi tagasi. Lõpuks Meelis proovis vannilinaga seda kokku koguda ja välja väänata.. Lõpuks tõi ta keldrist meie mega tolmuimeja, mille me kunagi Top Shopilt saime ja imes sellega selle vee kokku lihtsalt.

Järgmisel päeval ostis Meelis poest need vahtkummist liistud, eeldades, et need hoiavad vee nö ühes alas ja vesi jookseb äravoolust alla. Jaaaaaaa.. Hea mõte! Nooooot. Või noh, vesi püsib ühes alas küll, aga jube keeruline on ülespoole voolata. Ehk siis kasu ei midagi, see lihtsalt seisab seal ja ilmselgelt voolab kuskile seina vahele ja jumal teab kuhu.. Pärast seda käisime pesus peaaegu vesi-seep-kauss põhimõttel, et eriti mitte uputada seal.

Siis tulid jaanid ja teadagi – elu seisab kui on jaanid, pealegi läksime me kodust ära. Vähemalt sai normaalselt pesus käia!

To be continued…