Mari-Leen Albers

hinnatud sisulooja ja majaväline turundaja, reisihunt ja kokkamisentusiast

Lugeja: kas odavad või kallid asjad?

Instagramis tulnud blogipostituse soov.

Ehk siis, kas ma eelistan palju ja odavaid asju või vähe ja brändikaid st kalleid. Kusjuures, brändikas ei tähenda alati kallist. Oleneb kust ja millal osta. Kokkuhoid pole koonerdamine nagu Meelis armastab öelda.

Mida aeg edasi, seda rohkem vist hakkad hindama kvaliteeti. Kui ma veel kümme aastat tagasi eelistasin kümmet kiirmoe särki ühele brändikale, siis täna valiks ma kindlasti ühe brändika kümne suvaka asemel. Sama teema on mantlite, kottide, jalanõudega. Aga ka nõude, klaaside ja kõige muuga. Kui ma vanasti võisin osta kasti Martini Astit, siis nüüd ostan ma pigem sama raha eest pudeli Piperit.

Meelis just kirjutas sel samal teemal, et Kivisaarel oligi õigus.

Käekott ei pea maksma korterihinda, et olla kvaliteetne

Kui ma vanasti ostsin käekoti H&M’ist ja kandsin seda paar kuud ja ribad taga, siis odavaid kotte ei ole ma aastaid enam ostnud. Kunagi Soomest skooritud Steve Maddeni kott püsis aastaid supervormis ja nii ma otsustasingi ka järgmisesse kotti veidi enam panustada. Kuna mul olid omad kindlad kriteeriumid kotile, siis lõpuks leidsin Bulgaariast Guessi poest sobiva. Tuleb tunnistada, et hinnalt oli ta kallim kui SM, aga kvaliteedilt poole sitem. Nüüd olen ma uue koti jahil ja.. otsin, mis ma otsin, seda ideaalset ei ole ma veel leidnud.

Kapis on mul lisaks paar Steve’i kotti, mis ma skoorisin eriti hea hinnaga Berliini TKMaxxist, üks 90ndatest pärit Versace kott (pildil), mille leidsin kaltsukast 7euroga, Von Baeri nahast kõhukott ja nüüd Austraaliast tellitud nahast mähkmekott. Mul paraku ei ole raha, et osta endale korterihinnaga käekott (loe siit!), aga mõnisada eurot oleks mul investeerida küll. Kust leida kvaliteetne käekott on aga iseküsimus. Mul on BestSecretis kogunenud punktide ja kutsete eest mingit raha, mida saaksin uue koti ostul kasutada, aga no pole sellist, mis mu kriteeriumitele vastaks – mitte ketist/kulinatega rihm, mitte suurem kui 20x15cm, mahukas, kandiline, ilma lisataskute ja ilma suure firmasildita.

Kingad, mis kestavad

Jalanõudega on sama teema, et jah, ma võin osta endale kevadel viis paari Javeri tenniseid ja nendega ringi tolberdada, aga kingad ja saapad peavad olema kvaliteetsed, millega kannatab mitu-mitu hooaega käia. Just hiljaaegu leidsin ABC kinga outletist United Nude’i kingad, mis olid ca 60% allahinnatud ja tulid kohe minuga koju. Oma esimesed United Nude’id kandsin ma konkreetselt ribadeks ja kui ma neid umbes seitse korda olin parandamas käinud, siis lõpuks loobusin. Meelis kinkis mõned aastad tagasi mulle veel ühed ja need näevad ikka välja nagu uued ja ma käin nendega praktiliselt pooled suvehooajad.

Sama teema riietega. Kui ma varem tahtsin osta kümme kleiti (jah, ma võingi neid Paavlist kokku osta 5-10€ tükk ja hiljem edasi müüa/jagada), siis tahaksin ma endale kappi klassikuid mis kestaksid. Näiteks on mul kogunenud sinna mõned kallimad litterkleidid Aldo Järvsoolt, Karolin Kuusiku algusaegadest jne. Nüüd alles müüsin ma oma Perit Muuga mantli maha, sest ma pikalt ei raatsinud, aga samas endal oli nii kopp ees samast mantlist. Ostsin selle asemele rasedana (siis ei mahtunud selgagi) aplaka villast Escada mantli. Kusjuures ma leidsin selle Eveliisi lemmik-kaltsukast – Balti Jaama Basaarist, kust ma varem polnud mitte ainsamatki leidu skoorinud. Ja sel korral käies, kohe põmm, arve 333€. Lisaks mantlile ka kaks kleiti.

Vanasti oli sama teema ka ehetega – mul on siiani suvalisi ehteid karpide viisi, aga mida aeg edasi, seda enam tahan ma neisse investeerida – jah, mul on ma ei tea mitu paari samasuguseid Tanel Veenre marju, aga nad on erinevad ju kõik.. Ja nii ilusad. Sinna otsa kinkis Meelis mulle kunagi esimese Tanel Veenre südamesõrmuse ja kaks olen ise juurde nüüd ostnud (viimase jõulukingiks).

Meelis on kellahull ja kui varem ostis ta “ägedaid” kellasid kokku reisidelt, kus me tunde kaubelda võisime, siis nüüd ei ole küsimustki osta brändikaid – mis siis, et kümme korda kallimalt, aga sealjuures allahindlust arvestades. Ma tellisin talle just
Frederique Constant’i kella, mille täishind oli 795€, aga mina sain -60%! Best Secretist võib ikka täiega vedada. Eriti kui laos on viimane toode.

Ma just kirjutasin siin blogipostituse alguses, et ma ei ole sobivat kotti leinud. Praegu kui tulin seda postitust üle lugema, mõtlesin, et vaatan korra veel sinna lehele.. Ja mida ma näen, kott, mis oli enne mu eelarvest väljas, oli VIIMANE ja allahinnatud 70%.

Inimesed muutuvad

Usute või ei, aga inimesed muutuvad ajas. Ka meie. Kui me veel mõni aasta tagasi võisime öelda, et T-särgi eest me 50€ ei maksaks, siis täna ei ole küsimustki, et maksaks. Kui ma veel kolm aastat tagasi ostsin poest mulli, mis oli sooduses, siis täna ostan ma pigem pudeli kallimat, aga kvaliteetsemat. Kui tohib soovitada (ei ole reklaam!), siis soodsama otsa mullidest on väga hea maitsega Perlage proseccod.

Ehk siis, ei tasu olla kinni nendes vanades “aga sa ükskord ütlesid, sa ükskord tegid..” eelarvamustes. Just tegime video, kus arutlesime teie eelarvamuste üle.. Mis olnud see olnud, ma arvan, et meil kõigil on elus hetki, mille üle me uhked ei ole – on need siis öeldud sõnad või tehtud teod, aga selle järgi ei saa inimesi hinnata. Inimesed muutuvad, vähemalt meie oleme muutunud ja kindlalt paremuse poole. Nagu hea vein, mida vanem, seda parem :)

Et mitte korrata Meelise postituse küsimusi, siis ma uuriks hoopis, mis on kõige kallim asi (ei pea silmas meest ja lapsi), mis teil olemas on? Mis on olnud parim allahindlus, mille olete saanud? 

Kategooria:#elulineblogi
EELMINE
Millal me seksime?
JÄRGMINE
Täiega tahaks, aga ei saa

14 Kommentaari

  • 15. veebruar 2021 at 10:19
    O.

    Muidu olen pigem selline mitte väga kalleid asju ostev inimene, aga käekotte ostan küll kvaliteetsemaid. Nt Kate Spade, Karl Lagerfeld, Marc Jacobs, aga ka põnevamad brändid, nt APC Paris. Päris 1500 eurist YSL kotti ei ole veel raatsinud osta, kuigi piilun neid päris tihti :) muideks, mul pidasid omal ajal H&M kotid ka paremini vastu kui Guess, täiesti arusaamatu vaimustus eestlastel. Ja nahahoolduses ei hoia kokku, Elemis on aastaid vaieldamatu lemmik. T- särgi ostan vabalt h&m-st, Zara teksad peavad mul aastaid vastu.

  • 15. veebruar 2021 at 10:41
    Ddd

    Minu kalleim asi kapis on naaritsakasukas Venemaalt, mida saab kanda mantli, vesti ja teatris lühikese jakina. Hind oli 300€ aga Eesti poodides näinud kuni 700€ hinnaga. Ostan ka sulejopesid nt suvel Montonist/Mosaicist, kuna hind -70% siis ja selle firma lõige istub kõige paremini. Rahul olen ka Michael Korsi kellaga, mille sain outletist 80€ ja siiani nii ilus, kuigi kannan iga päev.

  • 15. veebruar 2021 at 11:03
    kk

    Mul on vahel odavate asjadega päris hästi jopanud. Näiteks juba aastaid kasutan käekotti, mis maksis poes 10€, pole veel mingeid kulumise märke. Jalatsite puhul on jälle nii, et vahet pole, kas ostan jalatsipoest või mingist hiinakast, ikka lagunevad kiiresti ära. Üllataval kombel pidasid kõige kauem vastu kaks paari turult ostetud jalanõusid.

  • 15. veebruar 2021 at 12:59
    efka

    Talvejope!!!
    Esimese Parajumpers jope ostis mulle isa, kui keskas käisin. Sain reuma diagnoosi ja tol ajal oli popp käia “neerujopedega”. Isal viskas üle ja ostis Kodiaki – see kestis mul 6 AASTAT! Ja andsin veel teisele ringile sugulasele kasutada.
    Eelmine aasta ostsin Long Beari ja kannan seda juba kaks talve igapaevaselt. Samuti kevadjoped: Irene ja Geena. Noritakse küll, et oh miks ometi nii kallid joped ja kas raha mujale pole panna. Aga mul ongi ainult need neli jopet kapis + üks viisakas mantel ja rohkem polegi vaja! :) PS! Olen omanud noorusaegadel ka erinevaid Didriksone ja HH – kvaliteedivahe on siiski märgatav.

  • 15. veebruar 2021 at 13:02
    efka

    Ja lisaks ühe Kodiaki andis veel mulle kasuema – mida ta ise oli kandnud juba 2 aastat – näeb välja nagu uus!!!!

  • 15. veebruar 2021 at 15:24
    carmen

    ma arvan, et asi on sissetulekute kasvus lihtsalt. äkki enne polnud seda raha ilmselt nii palju, kui nüüd. eks ikka on hea, kui inimeste elatustase tõuseb. samas ma ikka ei raatsiks särgi eest 50 maksta :D ja no lapse puhul nii kaua kui ta veel kasvab ja kannab riideid ribadeks, ma isegi väga ei vaata üle pepco-hm vms kiiremoe brändi hinnataseme asju talle :D

    • 16. veebruar 2021 at 11:34

      Laste puhul ju eriti oluline materjal jne. Kuigi ma ise ostan tavaliselt reisidelt ka kiirmoe ja kohalike poodide kraami. Õueriiete peale kulutan rohkem, sest need olgu kvaliteetsed ja soojad ja vettpidavad. Särgid-püksid on suht suva. Samas sokid ja aluspesu – mul Hedoni puhul kindlad brändid, mida ostan. On ajuvabalt kallid, aga kvaliteetsed ja ei lähe värvist ära, kokku, topiliseks. Aluspesu POP ja sokid kõik Tommy Hilfiger.

  • 15. veebruar 2021 at 19:07
    Ann

    Ei vaata niivõrd brändi ja hinda kuivõrd materjali… st mul on OVSi 10€ teksaseid (kähku läksid mustad halliks aga mugavad on) ja benettoni outletist ostetud riidekraami (kusjuures villased kampsunid on neil ausad), käekott ja jalanõu peab olema aga normaalsest materjalist – nahk või kangas, ei mingit kunstnahka või muud vakstut. viimati skoorisin itaaliast turult (need kord nädalas turud promenaadil) villa-siidiseguseid särke, talvel jube hea aluskihina kanda, no võib ka niisama aga mulle ei meeldi. Mantel on uniqlo allahindlusest ostetud, ma arvan et täitsa OK kraam, materjal tundub vastupidav ja vaatasin, et oleks sulekas. Saabastest kallimad on vist drMartensid, kleitidest on kõige kallim ilmselt presidendi vastuvõtuks õmmelda lastud ballikleit ning kostüümidest rahvariided. Arvan, et võin kõik need päris hea hinnaga maha müüda.

  • 15. veebruar 2021 at 20:22
    Ave

    Kui nüüd tehnika välja jätta, siis soetasin hiljuti just KIRA jalanõud, 130€- arvan, et see mul kallim väljaminek riietumise osas. Oli vaja ja tundusid nii õiged mu jaoks. Olen ka pigem läinud seda teed, et nüüd 31 aastasena ostan pigem 1 kallimalt, kui 5 odavamalt ja 30€ olen särgi eest korduvalt maksnud, tavaliselt kodumaine bränd.

  • 15. veebruar 2021 at 21:28
    Maari

    Eelistan ka kvaliteeti. Hetkel jälgin samuti BestSecretit ja sealt ikka saab väga hea hinnaga lahedaid asju. Viimane ost oli mingi 400eurone Trussardi jope mille sain 99,00 aga parim oli eelmise aasta augustis ostetud Parajumpersi jope, 550pealt sain 74euroga. Kahjuks mitte endale, vaid mehele

  • 16. veebruar 2021 at 06:47
    Kelli

    Kõige kallim asi on ilmselt käekell. Ka veits kellahull. Tegelikult hoopis küsiks, mis nahast mähkmekoti sa Austraaliast ostsid?

    • 16. veebruar 2021 at 11:31

      Seal lihtsalt kirjas “quality leather” – ma ostsin selle ainult välimuse järgi, sest ma vaatasin seda juba siis kui ma Hedonit ootasin ja.. mul polnud siis sellise koti jaoks raha. Nüüd oleks 300 dollariga ka ostnud, aga joppas ja oli sooduses :D
      https://www.isoki.com.au/leather-rock-a-bye-ruffles/

  • 16. veebruar 2021 at 08:20
    M

    Kui lähen HM’ i, ei osta pluusi mis maksab yle 20.-. Tundub maru kallis.
    Kui lähen Stockmani, ei tundu ka 200.- teksad kuidagi kallid ja ostangi. Maru veider aga nii on.

  • 16. veebruar 2021 at 11:01
    Siret

    Kottide osas – vt Eesti disainerite loomingut äkki? Mul on Jana Traussi Hera kott. Väga vastupidav ja normaalse hinnaga.

15 49.0138 8.38624 1 0 4000 1 https://marimell.eu 300 0