Kui ma küsisin, kas ma peaksin superstaarisaate edasipääsenutest kirjutama või nad solvuvad ja mina satun põlu alla, siis sain ma kirju „ei ole vaja telekasse ronida kui kriitikat ei talu“; „mida siin kommenteerida, sel aastal ju nii tugevad lauljad“. Noh, maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse teatavasti. Minu meelest on edasipääsenute hulgas küllalt neid, kes mind peast haarama panid. Ja ma oleksin hoopis teise valiku teinud. Nagu ma tagasisidest viimastele storydele sain, siis ka rahvas oli minuga sama meelt.
Kuigi viimane saade on veel ees, siis võimalik, et ma hoian selle mustandis seni, et lõplikult täiendada, aga tegelikult on ju kõik ette teada. Kirjutasin 99% sellest postitusest valmis eelmisel nädalal ehk enne viimast saadet st lohutusvooru.
Mihkel Raud on see emm, kes peab ütlema, et ukuleele on jube pill ja ta kõrvad jooksevad verd iga kord kui keegi sellega sisse astub. Koit peab ilusaid tüdrukuid kiitma välimuse osas, sest siis kõik õhkavad, omg, Koit ütles nii ilusti ja siis on Birgit, kes on sama poliitkorrektne ja viisakas nagu Prantsusmaa Brit, kellest me näeme vaid seda, mida ta välja näitab. Birx on tegelikult sada korda ägedam kui see getterjaanilik nunnu nukk seal ekraanil. Usun sama Briti kohta.
Ja täpselt nii nagu koroona oma etteteatavate lainetega, on superstaarisaate edasisaajad strateegia, mitte mingi õnnemäng. Tegemist on realityga, kuhu Kalvi-Kalle ja Kevin ei kvalifitseeru, aga esindatud peavad olema nii jõmm, kunstnik, ilus, kole, paks, peenike, emotsionaalne ja tuim.
Ehk siis lõpptulemusena peab olema koos kompott, kelle poolt rahvas hääletaks – venelane, eestlane, ilus, kole, paks, peenike, nunnumeeter põhjas tüdruk, rokitšikk, ilus poiss, moosivaras poiss, pahapoiss jne. Keegi siit ja teine sealkandist Eestist. Keegi, kelle õpingud Võrus ei takistaks proove ja elu Tallinnas jne jne jne. See kõik on tagaplaanil ikkagi strateegia, milles muidugi on oma sõna ka kohtunikel ja mingil määral ka televaatajatel (neil on rõõm juba sellest, et saavad oma lemmiku poolt hääletada). Lõpptulemuse üle ei otsusta Katid ja Matid Eestist, vaid ikka Universali targemad pead, kes vaatavad, kas ja millist potentsiaali kelles on, et temaga plaat teha, et sellega kopika ka teeniks. Udo oli vist küll veidi vale valik, aga noh, vähemalt on ta nüüd Instagramis sisulooja!
Ma olen seda ennegi öelnud, et issand, miks see või teine sai edasi ja see ei saanud, sest ta oli palju parem, sest tegemist on realityga, mis peab ekraanil kerima, mitte seisma. Vahet pole, kas me otsime staari või kaaslast Rajus reedes, Poissmehes või Superstaaris. Saade peab kerima, et see vaatajat teleka ees hoiaks.
Mis teie arvate? Kui palju mängib superstaarisaates rolli lauluoskus? Lauluvalik? Lavaline šarm? Televaatajate hääled?
No ma ei tea, mu meelest on esimese hooaja Birgit ja Luisa mõlemad sellised kenakesed, hea häälega aga igavad tüübid. Ma ei saa aru, mille järgi neid teie esitatud süsteemis valiti ja kuskohas see eriline lavaline sära ja intriig peituda võiks. Nunnusid neide on küll hiljem olnud aga lavašarmi on ilmselt kõige rohkem olnud Taukaril. Eks seetõttu ta ongi saatejuhina päris palju tööd saanud. Samas on saanud ka mitmed neiud-naised, kelle tõttu ma pigem neid saateid EI vaata.
No ei ole meie noortel “staaridel” seda erilist lavašarmi koos hea ja meeldejääva esinemisoskusega.
Lätlaste Reiniksil on (või oli kui erurovisioonil käis), kui siit lähedusest vaadata,et kellel NL perioodi järgsetest see olemas on, Tanelil on miskit, mis nagu köidab. Aga Superstaari omadel, no ei näe seda. Aga eks need valijad on ka sellised, et keegi pole kuskiltotsast ise superstaari mõõtu.
Igatahes ei viitsi seda saadet enam vaadata, vahel mõnda jupikest olen näinud kui telekas taustaks mängib aga üldiselt siiski ei vaata.
Esimestel aastatel polnud minu meelest Universal ka seotud nendega. Tänavu on see modell Maribel vms suht hea variant – räägib, ei kokuta, on ilus, laulab hästi, on materjal :)