Avalik rahapäevik | kokkuvõte
Kui veel seitse aastat tagasi koosnes minu Insta feed staaridest ja influenceritest, siis umbes kolm aastat tagasi tegin ma esimese suurema puhastuse ja alles jäid vaid inimesed, keda ma tundsin ja päriselt jälgida tahtsin.
Sellest aastast on see ring veelgi enam kokku tõmmanud ja ma käin Instagramis paari-kolme konto pärast, kelle sisu mulle päriselt korda läheb, üks neist on Kristi Saare ja teine on Jekaterina Tint. Kristi pärast on mul pidevalt screen time nii laes, et halb hakkab. Need pidevad küsimused-vastused on nii põnevad.
Kuidas meie oktoober siis koos nippidega läks?
Olen jaganud blogis mitmeid nippe, kuidas raha säästa ja kuidas kiiremini koguda. Kuu alguses panin ma säästukontole 10€ ja tänaseks on sellest saanud juba 253,25€. Kuidas?
Suht lihtne. Trahvisin end samas summas kui raiskasin iga emotsiooniostu peale, mis polnud tegelikult vajalik – näiteks tellisin endale šampoone kuna need olid sooduses, samas kodus veel on ja polnud hädavajalik. Või käisin poes, sest tahtsin midagi head ja lahkusin mitmekümneeurose arvega. Tellisin endale sõbrannaga veinitades mantli – otsest vajadust ei olnud, aga nii ilus ja hea hinnaga tundus.
Tegime nullkulu nädala. Nullkulupäevi olen ma ennegi teinud, aga siis on lihtne tänane kulu homsesse lükata, aga proovi seda joont hoida nädal aega. Kui sa ei raiska millegi peale, on lihtne ka rohkem kokku hoida. Meil jäid ära mõned hommikused “haaran kohvi” ostud, mõned “käin poes, võtan ainult õuna” ostud.. Paar väikest annavad kokku juba suure ja rahaliselt vähemalt 100€ nädalas. Tänu sellele õnnestus ilmselt ka nii palju emotsioonioste teha, sest nagu näha, kulus mul tegelikult ju 506,5€ – pool päriselt ja pool panin trahvidena kõrvale, muidu kui ma end trahvinud poleks, oleks ma veel ca 250€ raisanud!
Meile mõlemale Meelisega meeldis see nullkulunädal ja ma tegin Meelisele ettepaneku, et teeme kuuekuulise väljakutse – ei osta ühtki riideeset. See on meie nõrkus number üks, kuigi 99% asjadest ostame Paavli kaltsukast, siis ikkagi. Ka see on mingisugune kulu igakuiselt, mida saaksime mitte teha, sest tegelikult meil riiete puudust ei ole. Lastele ka ei plaani osta, kui just hädavajadust ei ole. Näiteks Hedonile mul on vaja osta soe pesu, aga dresse, särke jne reaalselt pole vaja. Sama teema Hedelini kleitide ja sukapükste ja asjadega – kõike on piisavalt, aga harjumusest ostan neile mõlemale pea igakuiselt midagi.
Uuesti shoppame siis alles mais! Ohh, selle jaoks võikski koguda, et siis saaks Berliini, Londonisse või kuhu iganes lennata ja suveriietešoping teha. Ma tean, ma hoian iga kuu sellega vähemalt 100-200€ kokku, kui ma seda just Molo epoodi ei jäta :D
Kas tulete kampa ja teeme ära?
Mis samas tähendab kindlasti ka seda, et ma sordin lähiajal kappi ja panen oma vanu kleite müüki, sest – alles see Ženja käis ja tuulutas mu kappe, aga mul on tunne, et asjad ei mahu ikka ära.
7 Kommentaari
Ei kritiseeri, lihtsalt kommenteerin. Isiklikult mulle tundub selline kampaaniakorras rahakäitumine veider, aga eks igale oma. Mina suudan oma kulud-tulud ka ilma kontrolli all hoida ning igal kuul võimalikult palju kõrvale panna. Aga see olen mina. Ja minu sissetulek lubab seda. Nendel, kellel on iga euro arvel, on kogu aeg nullukulunädal. Makstakse maksud, ostetakse söök ja valmis. Emotsioonioste ei tehta, sest pole võimalik. Ammugi mingi enda trahvimine. Ent neil, kelle sissetulek seda lubab, ja mängimine end kuidagi distsiplineerida aitab, siis andku minna muidugi.
Mulle tundub, et te nagu hästi ei adu, mida rahapuudus tähendab. Mis trahvimine? Kui inimesel on iga euro loetud, siis see “trahvimine” kõlab nagu mõnitamine. Aga nagu eelkommenteerija kirjutas: mängida rahakogumist saab nii küll.
Minu jaoks on kogu see kampaania väga silmakirjalik: üks postitus säästmisest ja siis mitu postitust, mis jagavad sooduskoode, reklaamivad jõuluvana või jalamatte.
See blogi siin = meie elu. Me töötame, oleme ettevõtjad, me säästame, me teeme koostöid, me jagame seda, mis parasjagu meie elus on. See käibki lainetena, on hetki kus ostame asju, teine hetk kus säästame rohkem ja pole parata, meie ellu kuuluvad ka koostööd ja sooduskoodid ja ma arvan, et viimased on kõigile kasulikud, et vajalikke asju soodsamalt saada.
Teie blogi, teie elu. Nõus. Aga olgem ausad, kui inimesel päriselt on rahapuudus, siis jõuluvana, jalamatid ja optibeti hasartmängud on küll viimane asi mida ostma/ mängima hakata.
Olen nõus. Aga on inimesi, kes ostavad/tellivad, seega ma ei saa ju suunata oma blogi ainult neile, kellel võimalused puuduvad/võimalused on. Seega ongi kuldne kestee jagada meie elu, nii nagu ta on.
Tekkis küsimus kas sellise kulutamis/säästmis suhte juures peate kuskilt mujalt elu koomale tõmbama (toidu vm)? Vastasel juhul kui kuu jooksul oleks 500 euri lihtsalt kulutamiseks, siis oleks juba targem jätta ju 400 euri kohe säästukontole ja üritada 100-ga piirduda mida laiaks lüüa (raha koguneks kiiremini ja laristaks vähem).
Endal ei tuleks trahvimisest midagi välja, sest elame minimalistlikult ja ostud kaalutakse läbi, emotsiooni oste ei ole. Riideid ostetakse ka ainult vastavalt vajadusele.
Olen nõus. Võiks rohkem kohe säästukontole panna, aga hetkel olen rahul sellega kuidas me siiani oleme majandanud. 30% kõigest kõrvale. Hetkel ei ole pidanud oma elu kuskilt koomale tõmbama oluliselt. Mul ei ole ka mingit metsikut eesmärki hetkel, mille jaoks koguda, kui oleks, siis saaks suurendada, mõelda veel rohkem läbi oste jne.