Arstil käidud, mis edasi?

Juhhei, ma ei ole viitsinud kirjutada, aga…

Esiteks helistas mulle juuni lõpus Ümariku sekretär või noh, õde, ja teatas, et Ümarik mind 1. august vastu võtta ei saa, et millal mulle sobiks minna.

Panin siis kõik ajad 4. juuli peale. Käisin ultrahelis ära ja siis seda juhet neelamas.
Ma arvasin, et ultraheli on mingi kerge, õigemini pehme toiming, aga see oli jumala valus kui ta mööda kõhtu selle jubinaga lasi. Kõik korras.

Läksin siis gastroskoopiasse, enne mind läks sisse tõeline mees – pikk ja musklis – öökis ja ägises nagu laps… Siis oli minu kord, olin suhteliselt närvis. Aga sai tehtud ja mul läks raudselt vähem aega kui sel mehel. Kolm aastat tagasi neelasin ka seda sondi ja siis mulle tuimestust ei tehtud, seekord oli kurgutuimestus ja kuigi oli rõve, oli kordi vähem rõve, kui esimesel korral.

Siis seadsin sammud taas Ümariku juurde… selgus, et mul on maohaav, üksainus, 0,7 cm pikk. No rohud vaja võtta – ma pean korraga tarbima kolme antibiootikumi, et see haavake ära kaoks. Hetkel õgingi neid, nädalalõpuni, siis on korras.

Nii, aga operatsiooni ajast… enne mind on 30 soovijat, kui keegi peaks loobuma või edasi lükkama vms, siis saan varem lauale, aga… Ümarik teeb ühes kuus ainult kuus lõikust, ma ei saa aru, miks nii vähe – päevas üks või üle päeva oleks okei ju! No enivei, augustis ta ei lõika… Seega… septembrist kuus lõikust kuus… ma jõuan lauale veebruaris, kui keegi ära peaks ütlema, siis jaanuaris. Tõenäosus on väike.

Mu sõbranna, kes kaalus kunagi 160 kilo, kaalub praegu 80. Ta näeb ikka sigahea välja! Tema soovitas mul pöörduda tema arsti poole – Sven Troost, Meremeestehaigla. Hakkasin siis asja uurima… Esimene vastuvõtu aeg 30. august. Kirjutasin talle. Kusjuures läbi Facebooki, kuna kõik muud kirjad tulid tagasi. Kirjutasingi nii nagu on, et Ümariku juures saab alles veebruaris, et kas tema juures saaks varem. Vastus tuli kiirelt – novembri lõpus. Nüüd siis lähengi 40 päeva pärast vastuvõtule ja kui kõik sobib, siis saan lõikuse varem… Loodan, et ma ei pea uuesti sondi neelama. Jaiks!