Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, saab oktoobri väljakutseks olema – ära osta midagi, mida sul vaja pole. Olgu selleks 4€ne kohv või Hedelinile veel üks kleit (tal on neid piisavalt), ettejääv reklaam põnevale tootele, ilma milleta sa edukalt hakkama saaksid.. you name it!

Minu kõige suurem nõrkus ongi lasteriided ja allahindlused – kui ma ikka näen, et 250€ne kombe on alla hinnatud 90€ peale, siis mul on ju seda vaja. Kui parasjagu raha arvel on, siis ma ei mõtle kaks korda. Või kui mingi kleit, mis tal juba olnud on, on äkki 49€ asemel 9€ siis ma pean ju selle ostma. See on lausa haige, kuidas meie aju töötab.

See on sama nagu – tahaks midagi head juua – ei, see ei ole 9 eurone prosecco vaid 52 eurone Piper mis mu korvi rändab. EMOTSIOONIOST, mida pole vaja teha!

Seda, et me vaatame poes kilo/liitrihinda ei saa tänapäeval enam säästunipiks nimetada, nagu ka nädalas korra poes käimist ja e-poode, et vältida emotsioonioste. Suurem osa inimestest teebki seda. Väga mõistlik. Nagu ka riiete teiselt ringilt ostmine.

Kui ma teilt Instagramis küsisin, mis on teie säästunipp, oligi eelnev peamine, mis välja toodi + esmalt maksan endale. See 40% kes marimelli küsitluses vastas, et neil puudub võimalus säästa, ei tea sellest ilmselt midagi – see tähendabki seda, et kui palk või mis iganes sissetulek laekub, siis esimese asjana maksad endale – säästukontole, reisifondi, III sambasse – ENDALE! Alles siis maksad arveid ja muud mis vaja. Ehk elad selle raha eest, mis arvel on. Kui sa endale ei kanna ja kuskile säästukontole seda eest ära ei pane, siis tundubki, et tilu-lilu jaoks on raha. Kui see oleks silma alt ära – siis seda poleks ja ei saaks ka osta midagi.

Nagu üks jälgija ka kommenteeris, et kasutab meetodit 50/30/20 ehk 50% needs, 30% wants, 20% savings.

Ma panen 30% kõrvale kõigist sissetulekutest. Kirjutasin eelmises postituses ka, aga blogikoostöödest 30% läheb nö meelerahufondi, millest maksta palka, dividende, juhatuse liikme tasu kui vaja ja enda põhipalgast siis III sammas ja kasvukonto.

Mu teine nõrkus lisaks allahindlustele ja kaltsukates brändikate otsimisele on annetamine – see ei ole kindlasti halb, aga mõni kuu ma tunnen, et ma annetan ka liiga palju. Aga seda ma ei hakka kuidagi trahvima*, sest head teha on hea.

*jagan teie igal nädalal ühe nipi, kuidas kiiremini raha koguda – üheks selleks on ka iseenda trahvimine, aga sellest juba järgmises postituses.