Kes Eveliisi ka jälgib, see juba teab, et eelmisel reedel toimus #Marek50 pidu ehk uhke juubelipidustus Barbie ja Keni temaatilisel peol. Meile stiilikad alati meeldivad. Näiteks see Meelise litteronzie on kapis oodanud mingi neli aastat kohta, kuhu see sobiks. Minu katkise Barbie kostüüm jõudis minuni läbi Instas nähtud piltide ja ma lihtsalt ostsin selle vanal sõbrannal seljast ära. Nüüd võite minult ära osta kui tahate ja Barbie pidu tulemas.

Meil on kapis veel pärleid, mis oma aega ootavad, küll nad tulevad. Nagu see lilla-kuldsega kleit, mida aastavahetusel kandsin – see oli kapis hoopis erineval kujul mitu kuud seisnud ja kui oli selge, et lähme aastavahetuseks Aqvasse, siis tundus ideaalne riietada end lillasse.

Mareki sünnipäevast blogis Eveliis nii et maa on must, seega ma ei hakka rohkem kordama kui et megaäge pidu oli, olenemata sellest, et ma läksin kell 1 magama kui pidu väidetavalt alles algas.

Kingi tegime nii Marekile kui Eveliisile. Kui teid huvitab, mis oli paki sees, siis Marek sai aknapesuroboti ja Eveliis 3l veini! :D

Ja ma ei tea, kui ma olen Eveliisi ja Mareki juures maal öösel, siis ma ärkan alati heldimusega kui mõnus seal on, tahaks ka. Ja kui me iglu majas hommikul ärkasime, siis ma olin.. ma tahan sellist maja. Just sellist pisikest, kahetoalist ja hubast. Meelis unistab suvilast – palun väga, sellest saabki meie suvila. Leia krunt, aja vana sara maha ja paneme iglumaja asemele ja ma olen suvilaga nõus.

Olenemata sellest, et õues näpistas käre pakane, oli meil seal soe ja mõnus perega olla ja magada, uni oli megahea. Ühesõnaga, ma ei tahaks seda kõva häälega välja öeldagi, aga ma vist ikkagi teen seda – ma nüüd tean, milleks see säästuaasta hea on – iglumaja ostuks! Meelise asi on krunt leida. Ma ostan maja! Haaahaaa, kas te saite just aru, ma sain, seda kirjutades – ma ütlesin, ma ostan maja. Kes ütles, et see maja millest me siin rääkinud oleme peaks olema aastaringselt elatav (iglumaja on muidugi!) “päris” maja, kus me kogu aeg püsivalt elama peaks. Miks see maja ei võigi olla suvila. Haah, ma alles praegu sain aru, et võib ka niipidi.

Mis ma tegelikult öelda tahtsin oli see, et me sõitsime sealt Oiult edasi Tartusse ja läksime.. üllatus üllatus Eveliisi õele külla, kelle laps oli haigeks jäänud ja ta ei saanud tulla. Ta õde on ka “reklaamiinimene”, kellega meil alati on klappinud ja mõtlesime korra läbi minna, et lapsed saavad mängida (tüdrukud samavanad) ja siis sõidame edasi, lastel hea autos oma lõunauni teha.

Juhtus aga nii, et tema läks abikaasaga välja, Eveliisi ema tuli lapsi hoidma, lastel oli megalõbus, ma tellisin Woltist mulli ja.. me läksime alles kell 21 õhtul minema. Ja mitte koju, vaid ma bronnisin mingi airbnb Tartus. Noh, ütleme nii, et 120€ oli päris krõbe hind, aga leida kohta kus oleks self check in tund enne saabumisaega polnud nii kerge. Samas, te teate mind, ma ei kahetse midagi mis tehtud, vaid seda, mis tegemata. Korter oli uus, ilus, värske, mugav ja kolmetoaline, meil oli kõigil piisavalt ruumi ja hommikuks sai tellida Woltiga süüa kohtadest kuhu ma ise ilmselt never ei satuks, näiteks Tüümiani saiu ja pirukaid tellisime. Kui te tahate lihapirukat kus on liha, siis soovitan täiega ja kirsi-šokolaadi mingi rull oli ka megamaitsev!

Ja milleks tulla koju (jumal, ma kõlan nagu Eveliis, milleks minna otse kui saab ringiga) kui saab Ahhaasse minna. Käisime ka seal ja jõudsime koju alles pimedas. Õhtul nentisime kõik, et nii toredat nädalavahetust pole ammu olnud. Ja minu jaoks on alati tundunud selline mööda Eestit trippimine nii lamp, no jumal kui äge nädalavahetus oli. Eveliis, kui Idaga kuskile lähete, me tuleme. Isegi Ida ja Hedon ei kakelnud sel korral kordagi, tavaliselt neil viskab ikka mingi hetk errorisse. PS! Meil Pranglis ikka käimata!

Ühesõnaga, aasta on alanud nii ägedalt, et ma ei jõua ära oodata, mida ülejäänud aasta meile pakub! Ma olen päriselt nii tänulik ja õnnelik nii vinge aasta alguse eest!