Beebijutte – juba seitsmekilone!

Minult on mõnikord ikka küsitud, et miks blogis nii vähe beebist juttu on. Teate, ma tahan oma närve säästa. Ma näen, mis komejant lahti läheb, kui ma endast blogin – ei jõua neid kriitikanooli eemale põksida, ma ei viitsi ja ei taha lugeda kommentaare stiilis: „issand, su laps on neljakuune ja ei kõnnigi juba, iga normaalne laps kõnniks selles vanuses“…

Näen meie jaanuaribeebide grupiski, et mõni juba keerab, roomab, istub.. Ja siis teised emad kaagutavad – issand, me oleme nii maha jäänud, meie ei keera, mis meil viga on… Või issand, ei tohi lasta lapsel istuda… jnejne.

Iga laps on erinev ja areneb erinevalt, loomulikult tuleb lapsega tegeleda ja mingeid asju arendada, aga kui ta juba roomama hakkab, siis miks ma teda takistama peaksin? Kui tal on lihased juba hästi arenenud ja ta seda suudab, siis miks ma peaksin seda pärssima? Sest raamat ütleb, et laps hakkab alles viiekuuselt roomama?

Aga natuke meist. Nädala pärast saab kiisupall neljakuuseks. Viimastel andmetel kaalub ta 6830 grammi ja on 61 sentimeetrit pikk. Päris paljud 62 suuruses asjad on juba väiksed – oleneb lõikest. 68/74 on päris hea suurus, siis ei pigista kuskilt.

Kui nalja teha, siis kiisupall kilkab naerda. Talle meeldib poole jõuga trenni teha nagu Jarmo Aderile – võtan kätest kinni ja tõstan ta istukile ja siis püsti, nii teeme me iga päev umbes viis korda korraga ja seda teeme iga kord kui mähet vahetame.

Veel meeldib talle mängumatil asju taguda mis ripuvad. Mul on tunne, et ta hetkel lihtsalt vehib kätega, ei löö konkreetset asja veel. Lamamistoolis meeldib talle ka lebotada ja vaadata kuidas ma süüa teen. Te peaks tema nägu nägema, kui ma köögis asjatan – ta reaalselt vaatab, mida ma teen. Kõik muu jääb hetkega tahaplaanile.

Telekat tahaks ta ka vaadata, aga ma ei luba. Ükskord näitasin talle arvutist Tom & Jerry multikat, siis naeris küll kui hiir ekraanil lidus.

Veel ei keera. Aga kui natuke kaasa aidata, saab hakkama. Käe võtab ka ilusti keha alt ära kui see peaks keerates kõhu alla jääma. Kui ma ta voodisse külili magama panen, siis õige pea keerab ta end selili. See ongi tema lemmikpoos. Igast asendit orgunnib end ikkagi selili.

Joob pudelipiima, 180ml korraga, ööunne minnes isegi 210 mõnikord.

 

Headel päevadel viitsib ise pudelit ka hoida.

Kaks korda on tänaseks ujumas ka issiga käinud. Kui Rakveres talle vees meeldis, siis ujumistunnis talle ei meeldi.

Päeval magab üldiselt kas a) 3×40 minutit või b) teeb hommikul ja õhtul ühe 40minutilise iluune ja magab umbes kella 12st kolme-neljani lõunaund. Ööunne läheb üheksa paiku ja sööb korra umbes kella nelja paiku. Siis magab veel poole kaheksa-kaheksani… Siis käime pesus (mingit õhtust vannitamist meil ei ole, käime hommikuti pesus), jutustame, paneme riidesse, sööme ja siis järgneb esimene iluuni.

Kui nüüd päevast edasi rääkida, siis oleneb ilmast – kas ma jalutan pikemalt või lühemalt, aga üldiselt proovin ikka iga päev õues käia. Laus vihmaga ma ikka õue ei roni. Ja oleneb tujust, kas ta magab 40 mintsi ja silmad pärani või magab mitu tundi.

Õhtul, enne kui issi tuleb, jõuame me veel süüa ja niisama tšillida (mängumatil või voodis) ja siis võtab issi üle ja olenevalt päevast, käivad ujumas, jalutamas, mängivad niisama, teevad trenni ja keeravad ja pööravad ja möllavad…

Ja siis on juba uneaeg jälle. Nii need päevad mööduvad. Koos kasvades ja arenedes.